Juhitud elavast prohvetist

Kui ma olin kuueteistaastane, oli mul esimest korda võimalus jälgida üldkonverentsi kohapeal. Mu pere elas USA-s Lääne-Oregoni osariigis. Me sõitsime autoga Utah’sse, et saada osa konverentsist ja tuua mu vanim vend misjonäride koolituskeskusesse.

Ma läksin konverentsile sooviga, et mind õpetaks Püha Vaim. See soov täitus: ma sain Vaimult kinnituse. Tõenäoliselt poleks seda juhtunud, kui ma poleks end ette valmistanud.

Ühe istungi ajal tõusid kõik püsti ja laulsid „Juhata meid, oo suur Jehoova“. Kui me nõndaviisi laulsime, sundis miski mind konverentsisaalis ringi vaatama. Mind rabas tuhandete inimeste ühtsuse vägi, kui me seal kõik oma hääled Jumala kiituseks olime tõstnud.

See oli samasugune kogemus kui Nefil, kui ta nägi nägemust elupuust. Vaim ütles mulle: „Vaata!“ (vt 1 Ne 11–14) Ma vaatasin president Thomas S. Monsonit ja tundsin, et Kirik on nii ühtne sellepärast, et meid juhib elav prohvet. Püha Vaimu tunnistuse kaudu ma tean, et president Monson on tõeline meie aja prohvet, ja ma tean, et Jeesus Kristus juhib seda Kirikut tema kaudu.