Muusika
Alandlikult kummarda


112

Alandlikult kummarda

Aupaklikult

1. Alandlikult kummarda,

pea mu ees sa langeta.

Meenuta, mis tegin ma,

et sa võiksid elada.

Iga verepiiska tea,

iga oiet meeles pea.

Risti külge lööduna

lunastasin sinu ma.

2. Leib su ees, mis õnnistud,

on mu keha mälestus.

Ja see vesi või see vein

veri, mille ohvriks tõin.

Meeles kõike tehtut pea,

et ei hukuks patus sa.

Risti löödud Kolgatal,

sinu eest ma surin seal.

3. Ära iial viha pea,

rahus nii võid elada.

Teiste vead kõik andesta,

siis ka ise andeks saad.

Püha usupalvega

kõik mu hooleks anna sa,

et võiks olla minu Vaim

sinu õnnistus ja arm.

4. Troonil istudes su eest

Isa aina palun ma.

Armastust, mis lõputa,

sinu vastu tunnen ma.

Palun sind, mind kuula sa,

ainiti siis palveta.

Lõpuni sa vastu pea,

et su päästa võiksin ma.

Sõnad: Joseph L. Townsend, 1849–1942

Viis: Ebenezer Beesley, 1840–1906

Õpetus ja Lepingud 45:3–5

Õpetus ja Lepingud 19:16–19