Taevase Isa päästmisplaan

• Me oleme kõik Jumala vaimulapsed. Ta lõi meid omaenda näo järgi.

• Me elasime Jumala juures, enne kui sündisime maa peale. Me oleme Tema pere liikmed. Ta tunneb ja armastab meid kõiki.

• Jumalal on meie jaoks plaan, kuidas siin elus ja igavikus areneda ja õnnelik olla.

• Me otsustasime surelikkusele eelnevas elus Jumala plaani järgida. See tähendas, et me tuleme paa peale, et igavesel arengurajal järgmine samm astuda.

• Jeesusel Kristusel on Jumala plaanis keskne osa. Ta teeb meile võimalikuks surematuse ja igavese elu.

• Jeesus Kristus lõi Jumala juhatusel maa.

• Aadam ja Eeva olid Jumala vaimulaste seas esimesed, kes tulid maa peale. Jumal lõi neile keha ja pani nad Eedeni aeda.

• Aadam ja Eeva panid toime üleastumise, nad heideti aiast välja ja lahutati Jumalast. Seda sündmust nimetatakse langemiseks.

• Pärast langemist said Aadamast ja Eevast surelikud. Surelikena oli neil võimalik õppida, areneda ja lapsi saada. Samuti kogesid nad kurbust, pattu ja surma.

• Langemine oli inimkonna jaoks üks samm edasi. Langemine võimaldas meil sündida maa peale ja Taevase Isa plaanis edasi areneda.

• Jumala plaan nägi ette, et me tuleme maa peale, et saada füüsiline keha ning õppida ja kasvada.

• Maa peal õpime me elama usu najal. Kuid Taevane Isa pole jätnud meid üksinda. Ta on andnud palju ande ja teejuhte, et aidata meil naasta Tema juurde.

• Igaüks meist teeb pattu ja igaüks meist sureb. Kuna Jumal meid armastab, saatis Ta oma Poja, Jeesuse Kristuse maa peale, et meid patust ja surmast lunastada.

• Tänu Jeesuse lepitusohvrile võime me oma patud andeks ja neist puhtaks saada. Kui me meelt parandame, saab meid südamelt paremaks muuta. See võimaldab meil naasta Jumala juurde ja tunda täielikku rõõmu.

• Tänu Jeesuse ülestõusmisele tõuseme me kõik pärast surma üles. See tähendab seda, et iga inimese vaim ja keha taasühinevad ning igaüks meist elab täiuslikus ülestõusnud kehas igavesti.

• Jeesus Kristus pakub tröösti, lootust ja tervenemist. Tema lepitusohver on Ta ülim armastuse väljendus. Jeesuse Kristuse lepitusega saab parandada kõike, mis on elus ebaõiglane.

• Kui meie füüsiline keha sureb, elab meie vaim edasi vaimumaailmas. See on ajutine õppimise ja ettevalmistumise seisund, mis eelneb ülestõusmisele.

• Vaimumaailmas õpetatakse Jeesuse Kristuse evangeeliumi ning meie kasv ja areng võivad jätkuda.

• Kui aeg vaimumaailmas on läbi saanud, on meie igavese rännaku järgmine samm ülestõusmine.

• Ülestõusmine on meie vaimu ja keha taasühinemine. Igaüks meist tõuseb üles ja tema keha muudetakse täiuslikuks. Me elame igavesti. See on võimalik tänu Päästja lepitusele ja ülestõusmisele.

• Kui me üles tõuseme, on Jeesus Kristus meie kohtumõistja. Kui mõned üksikud erandid välja arvata, saavad kõik Jumala lapsed endale koha mõnes auhiilguse kuningriigis.

• Kuigi igaüks meist tõuseb üles, ei pälvi me kõik sama igavest auhiilgust. Jeesus mõistab meie üle kohut meie usu, tegude ja meeleparanduse põhjal surelikkuses ja vaimumaailmas. Kui me oleme ustavad, saame me naasta elama Jumala juurde.

Jumal on meie vaimu Isa. Me oleme sõna otseses mõttes Tema lapsed, kes on loodud Tema näo järgi. Jumala lapsena on meil kõigil jumalik loomus. See teave aitab meil rasked ajad üle elada ja inspireerib meid saama oma parimaks minaks.

Enne kui me maa peale sündisime, elasime me Jumala vaimulastena Tema juures. Me oleme Tema pere liikmed.

Kujutis

Juhataja M. Russell Ballard

„Meil on praegu ja igavesti üks tähtis ühine identiteet, mida me ei peaks iial silmist laskma ja mille eest peaksime olema tänulikud. See on see, et te olete nüüd ja alati Jumala poeg või Jumala tütar, kelle vaimsed juured ulatuvad igavikku.

‥ Selle tõe mõistmine – tõeline mõistmine ja omaksvõtmine – on elumuutev. See annab teile erakordse identiteedi, mida keegi ei saa teilt kunagi ära võtta. Kuid veelgi enam peaks see aitama teil tunnetada oma tohutut ja lõpmatut väärtust. Lõpuks annab see teile jumaliku, ülla ja väärt elu eesmärgi.” (M. Russell Ballard. Children of Heavenly Father. – Brigham Young University devotional, 3. märts 2020, lk 2, speeches.byu.edu)

Meie Taevane Isa armastab meid ja soovib, et me saame Tema-sarnaseks. Ta on ülendatud füüsilise kehaga isik.

Me saime surelikkusele eelnenud elus teada, et Jumalal on plaan, kuidas me võime saada Tema-sarnaseks. Tema plaan näeb ette, et me lahkume oma taevasest kodust ja tuleme maa peale, et saada endale füüsiline keha. Lisaks peame sel ajal, mil me Jumala juurest ära oleme, kogemusi saama ja usku tugevdama. Me ei mäleta, et me elasime koos Jumalaga. Kuid Ta annab meile kõik, mida me vajame, et saaksime taas Tema juurde elama naasta.

Selle plaani juures, mille Jumal meile tegi, on oluline valikuvabadus ehk vabadus ja võime valikuid teha. Surelikkusele eelnenud elus otsustas igaüks meist järgida Jumala plaani ja tulla maa peale, et oma igaveses arengus järgmine samm astuda. Me mõistsime, et me saame siin üha uusi võimalusi kasvada ja rõõmu tunda. Lisaks mõistsime, et kohtame vastuseisu. Me kogeme kiusatust, katsumusi, kurbust ja surma.

Me usaldasime maa peale tulles, et Jumal armastab ja aitab meid. Me usaldasime Ta päästmisplaani.

Jeesusel Kristusel on Jumala plaanis keskne osa. Me teadsime enne maa peale tulemist, et me ei saa naasta Jumala juurde omal käel. Taevane Isa valis Jeesuse Kristuse, oma esmasündinud Poja, et Ta võimaldaks meil naasta Tema juurde ja saada igavene elu.

Jeesus oli vabatahtlikult nõus. Ta nõustus tulema maa peale ja meid oma lepitusohvri kaudu lunastama. Tänu Tema lepitusele ja ülestõusmisele võisid Jumala eesmärgid seoses meiega täituda.

Aadam ja Eeva olid Taevase Isa esimesed vaimulapsed, kes tulid maa peale. Jumal lõi nende füüsilise keha omaenda keha järgi ja pani nad Eedeni aeda. Aias olid nad süüta ja Jumal hoolitses nende vajaduste eest.

Kui Aadam ja Eeva olid aias, andis Jumal neile käsu, et nad ei sööks hea ja kurja tundmise puu vilja. Kui nad sellele käsule kuuletusid, võisid nad jääda aeda. Kuid neil poleks võimalik surelikkuse vastandlikkusest ja väljakutsetest õppida ning seeläbi areneda. Nad ei saaks tunda rõõmu, sest nad ei tunneks kurbust ja valu.

Saatan ahvatles Aadamat ja Eevat sööma keelatud vilja ja nad otsustasid seda teha. Selle valiku tagajärjel heideti nad aiast välja ja lahutati Jumala juurest. Seda sündmust nimetatakse langemiseks.

Pärast langemist said Aadamast ja Eevast surelikud. Kuna nad polnud enam süüta, mõistsid ja kogesid nad nii head kui ka kurja. Nad võisid kasutada valikuvabadust, et nende vahel valida. Seistes silmitsi vastuolude ja väljakutsetega, võisid Aadam ja Eeva õppida ja areneda. Kuna nad tundsid kurbust, võisid nad tunda ka rõõmu. (Vt 2Ne 2:22–25.)

Raskustele vaatamata pidasid Aadam ja Eeva surelikkust suureks õnnistuseks. Üks õnnistusi oli see, et nad võisid saada lapsi. Seetõttu said Jumala teised vaimulapsed võimaluse maa peale tulla ja füüsilise keha saada.

Nii Aadam kui ka Eeva olid langemise õnnistuste üle rõõmsad. Eeva ütles: „Kui poleks olnud meie üleastumist, poleks me kunagi saanud järeltulevat seemet ja poleks kunagi saanud tundma head ja kurja ega oma lunastamise rõõmu ja igavest elu, mille Jumal annab kõikidele kuulekatele.” (Ms 5:11; vt ka s 10)

Kujutis

naeratav poiss

Füüsiline keha

Üks maa peale tulemise eesmärk on saada füüsiline keha, kus meie vaim saab elada. Meie keha on püha ja imepärane Jumala looming. Füüsilises kehas võime me teha, õppida ja kogeda paljusid asju, mis vaimul ei õnnestuks. Me saame areneda nii, nagu me vaimuna ei suudaks.

Kuna meie keha on surelik, kogeme me valu, haigusi ja muid katsumusi. Need kogemused aitavad meil õppida kannatlikkust, kaastunnet ja teisi jumalikke omadusi. Neil võib olla meie rõõmurajal oma koht. Õige valiku langetamine, kui see on raske, on sageli just see, mis meie iseloomus usku, lootust ja ligimesearmastust kujundab.

Teine surelikkuse eesmärk on õppida arukalt kasutama valikuvabadust – valida õigesti. Arukas valikuvabaduse kasutamine on oluline, et saada Jumala-sarnaseks.

Taevane Isa ja Jeesus Kristus õpetavad meile, mis on õige, ja annavad meile käske, et juhatada meid õnneni. Saatan ahvatleb meid valesti tegema, kuna ta tahab, et me oleksime sama õnnetud nagu tema. Me kohtame hea ja kurja vahelist vastasseisu, mis on vajalik, et valikuvabadust kasutama õppida (vt 2Ne 2:11).

Kui me kuuletume Jumalale, siis me kasvame ja saame Temalt lubatud õnnistusi. Kui me oleme sõnakuulmatud, lahutame end Temast ja kogeme patu tagajärgi. Kuigi vahel tundub teisiti, teeb patt meid lõpuks õnnetuks. Sageli pole kuulekusest tulenevad õnnistused – ega patu tagajärjed – otsekohe ilmsed ega silmanähtavad. Kuid neis võib kindel olla, sest Jumal on õiglane.

Isegi kui me anname endast parima, teeme me kõik pattu ja oleme „Jumala aust ilma” (Rm 3:23). Taevane Isa teadis seda ja andis meile võimaluse meelt parandada, et me saaksime Tema juurde naasta.

Meeleparandus toob meie ellu meie Lunastaja Jeesuse Kristuse väge (vt Hl 5:11). Kui me meelt parandame, puhastatakse meid Jeesuse Kristuse lepitusohvri ja Püha Vaimu anni kaudu patust (vt 3Ne 27:16–20). Me tunneme meelt parandades rõõmu. Kuna meie Taevane Isa on halastav, on tagasitee Tema juurde meile valla. (Vt „Meeleparandus”, 3. õppetund.)

Järgmine eesmärk selles elus on kogemuste saamine, mis on võimalik vaid Taevasest Isast lahus olles. Kuna me Teda ei näe, õpime me käima usus (vt 2Kr 5:6–7).

Jumal pole jätnud meid sel rännakul üksinda. Ta on andnud meile Püha Vaimu, et meid juhatada, tugevdada ja pühitseda. Lisaks on Ta andnud pühakirjad, prohvetid, palve ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi.

Kõik sureliku kogemuse juurde kuuluv – rõõm ja kurbus, kordaminekud ja tagasilöögid – aitab meil Jumala juurde naasmiseks valmistudes kasvada.

Kujutis

Ristilöömine. Harry Anderson

Jeesus Kristus võitis surma kõigi eest

Kui Jeesus ristil suri, lahutati Ta vaim Tema kehast. Kolmandal päeval Ta vaim ja keha taasühendati, et neid enam mitte kunagi lahutada. Ta ilmus paljudele inimestele ning näitas neile, et Ta keha on luust ja lihast ning surematu. Seda vaimu ja keha taasühinemist nimetatakse ülestõusmiseks.

Surelikena me kõik sureme. Kuid kuna Jeesus sai surmast võitu, tõusevad üles kõik maa peale sündinud. Ülestõusmine on jumalik kingitus, mis antakse kõigile Päästja halastuse ja lunastava armu kaudu. Igaühe vaim ja keha taasühinevad ja igaüks meist elab igavesti täiuslikus ülestõusnud kehas. Ilma Jeesuse Kristuseta kustutaks surm igasuguse lootuse tulevikus koos Taevase Isaga elada (vt 2Ne 9:8–12).

Mõistmaks lootust, mida me võime Kristuse kaudu saada, peame me mõistma õigluse seadust. See on muutumatu seadus, mis toob endaga tegude tagajärjed. Jumalale kuuletumine toob positiivseid ja sõnakuulmatus negatiivseid tagajärgi. (Vt Al 42:14–18.) Patustamine määrib meid vaimselt ja miski, mis pole puhas, ei saa elada Jumala juures (vt 3Ne 27:19).

Kujutis

Jeesus palvetab Ketsemanis. Harry Anderson

Oma lepitusohvri ajal astus Jeesus meie asemele ning kannatas ja maksis meie pattude eest (vt 3Ne 27:16–20). Jumala plaani järgi sai Jeesus Kristus väe meie eest kosta – meie ja õigluse vahel seista (vt Mo 15:9). Tänu oma lepitusohvrile on Jeesusel õigus meie eest halastust nõuda, kui me meeleparanduseks usku rakendame (vt Mn 7:27; ÕL 45:3–5). „Nõnda saab halastus rahuldada õigluse nõuded ja ümbritseb [meid] kaitsvate kätega.” (Al 34:16)

Vaid Päästja lepituse anni kaudu ja meelt parandades saame Jumala juurde elama naasta. Kui me meelt parandame, saame andeks ja vaimselt puhtaks. Meid vabastatakse pattude pärast kogunenud süükoormast. Meie haavatud hing saab terveks. Me pakatame rõõmust (vt Al 36:24).

Kuigi me pole täiuslikud ja meil võib jääda taas milleski vajaka, jagub Jeesusel Kristusel rohkem armu, armastust ja halastust, kui meil ebaõnnestumisi, eksimusi ja patte. Jumal on alati valmis ja innukas meid oma embusse võtma, kui me Tema poole pöördume ja meelt parandame (vt Lk 15:11–32). Miski ega keegi „ei ‥ või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rm 8:39).

Tuues lepitusohvri, võttis Jeesus Kristus enda peale meie valu, vaeva ja jõuetuse. Seetõttu teab Ta „vastavalt lihale, kuidas aidata oma rahvast vastavalt nende jõuetusele” (Al 7:12; vt ka s 11). Ta kutsub: „Tulge minu juurde” ning kui me läheme, annab Ta meile hingamist, lootust, väljavaateid ja paranemist (Mt 11:28; vt ka s 29–30).

Kui me loodame Jeesusele Kristusele ja Ta lepitusele, aitab Ta meil taluda katsumusi, haigust ja valu. Me võime pakatada rõõmust ja rahust ning leida hingekosutust. Kõike, mis on elus ebaõiglane, võib parandada Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

Jumala plaani järgi on meil võimalik kasvada ja saada igavene elu. Kui aeg vaimumaailmas on läbi saanud, on meie järgmine kasvusamm ülestõusmine.

Ülestõusmine on meie keha ja vaimu taasühinemine. Igaüks meist tõuseb üles. See on võimalik tänu Päästja lepitusele ja ülestõusmisele. (Vt Al 11:42–44.)

Kui me üles tõuseme, on meie keha muudetud täiuslikuks ja meil ei ole valusid ega haigusi. Me oleme surematud ja elame igavesti.

Kuna igaüks meist tõuseb üles, pääseme ehk päästetakse meid kõiki füüsilisest surmast. Me saame selle anni tänu Jeesuse Kristuse armule.

Lisaks võime pääseda ehk lasta end päästa tagajärgedest, mida õigluse seadus meie pattude eest nõuab. Ka see and on võimalik tänu Jeesuse Kristuse teenetele ja halastusele, kui me meelt parandame. (Vt Al 42:13–15, 21–25.)

Ülendus või igavene elu on ülim õnne- ja hiilguseseisund selestilises kuningriigis. Ülendus on tingimuslik and. President Russell M. Nelson on õpetanud: „Nende vajalike tingimuste hulka kuuluvad usk Issandasse, meeleparandus, ristimine, Püha Vaimu saamine ning püsiv ustavus templitalitustele ja -lepingutele.” (Päästmine ja ülendus. – 2008. a kevadine üldkonverents)

Ülendus tähendab igavest elu Jumala juures igaveses perekonnas. See tähendab, et me tunneme Jumalat ja Jeesust Kristust, saame nendesarnaseks ning elame nagu nemad.