Pühakirjad
2. Nefi 11


11. peatükk

Jaakob nägi oma Lunastajat. Moosese seadus on Kristuse võrdkuju ja tõestab, et ta tuleb. Ligikaudu 559–545 eKr.

1 Ja nüüd, Jaakob rääkis minu rahvale tookord palju rohkem asju; ometi olen ma lasknud kirja panna vaid need, sest nendest asjadest, mis ma olen kirja pannud, on mulle küllalt.

2 Ja nüüd, mina, Nefi, kirjutan veel Jesaja sõnu, sest minu hing tunneb heameelt tema sõnadest. Sest ma kõrvutan tema sõnu oma rahvaga ja ma saadan need laiali kõikidele oma lastele, sest ta nägi tõepoolest minu Lunastajat, just nagu minagi olen teda näinud.

3 Ja minu vend Jaakob on samuti teda näinud, nagu minagi olen teda näinud; mispärast, ma saadan nende sõnad laiali oma lastele, et tõestada, et minu sõnad on õiged. Mispärast, kolme sõnadega, on Jumal ütelnud, teen ma kindlaks oma sõna. Ometi saadab Jumal rohkem tunnistajaid ja ta tõestab kõik oma sõnad.

4 Vaata, minu hing tunneb heameelt selle üle, kui ma tõestan oma rahvale, et Kristus tõepoolest tuleb; sest sellel põhjusel on antud Moosese seadus; ja kõik asjad, mis Jumal on maailma algusest peale inimestele andnud, on tema võrdkujud.

5 Ja minu hing tunneb ka heameelt Issanda lepingute üle, mis ta on teinud meie isadega; jah, minu hing tunneb heameelt tema armu ja tema õigluse ja väe ja halastuse, suure ja igavese surmast päästmise plaani üle.

6 Ja minu hing tunneb heameelt selle üle, kui ma tõestan oma rahvale, et kui Kristus ei tuleks, peaksid kõik inimesed hukkuma.

7 Sest kui ei ole Kristust, siis ei ole ka Jumalat; ja kui ei ole Jumalat, siis ei ole meid, sest siis ei oleks saanud olla mingit loomist. Ent Jumal on olemas ja ta on Kristus ja ta tuleb, kui tema aeg saab täis.

8 Ja nüüd, ma kirjutan mõned Jesaja sõnad, et kes iganes minu rahva seast neid sõnu näeb, võiks ülendada oma südant ja rõõmustada kõikide inimeste üle. Nüüd, need on need sõnad ja te võite neid kõrvutada enestega ja kõikide inimestega.