Pühakirjad
3. Nefi 15


15. peatükk

Jeesus kuulutab, et Moosese seadus on täidetud temas – Nefilased on need teised lambad, kellest ta rääkis Jeruusalemmas – Süütegude pärast ei tea Issanda rahvas Jeruusalemmas Iisraeli hajutatud lammastest. Ligikaudu 34 pKr.

1 Ja nüüd, sündis, et kui Jeesus oli lõpetanud need sõnad, lasi ta oma silmadel üle rahvahulga käia ja ütles neile: Vaadake, te olete kuulnud, mida ma õpetasin enne, kui ma läksin üles Isa juurde; seepärast, igaühe, kes peab neid mu sõnu meeles ja teeb nende järgi, tema ma tõstan üles viimsel päeval.

2 Ja sündis, et kui Jeesus oli öelnud need sõnad, ta tajus, et mõned nende seas olid hämmingus ja imestasid, mida ta tahab teha Moosese seadusega; sest nad ei mõistnud sõnu, et vana on kadunud ja et kõik on saanud uueks.

3 Ja ta ütles nendele: Ärge imestage, et ma ütlesin teile, et vana on kadunud ja et kõik on saanud uueks.

4 Vaadake, ma ütlen teile, et seadus, mis anti Moosesele, on täidetud.

5 Vaadake, mina olen see, kes andis seaduse, ja mina olen see, kes tegi lepingu oma Iisraeli rahvaga; seepärast, seadus on minus täidetud, sest mina olen tulnud seadust täitma; seepärast on sellel lõpp.

6 Vaadake, ma ei tühista prohveteid; sest kõik, mis minus ei ole täidetud, tõesti, ma ütlen teile: see läheb kõik täide.

7 Ja kui ma ütlesin teile, et vana on kadunud, ei tühista ma seda, mis on räägitud asjadest, mis on tulemas.

8 Sest vaadake, leping, mille ma olen teinud oma rahvaga, ei ole veel kõik täidetud; aga seadus, mis anti Moosesele, lõppes minus.

9 Vaadake, mina olen seadus ja valgus. Vaadake mind ja pidage vastu lõpuni ja te elate; sest sellele, kes peab vastu lõpuni, ma annan igavese elu.

10 Vaadake, ma olen andnud teile käsud; seepärast pidage kinni minu käskudest. Ja see on seadus ja prohvetid, sest nad tõepoolest tunnistasid minust.

11 Ja nüüd, sündis, et kui Jeesus oli rääkinud need sõnad, ütles ta neile kaheteistkümnele, keda ta oli valinud:

12 Teie olete minu jüngrid; ja teie olete valguseks sellele rahvale, kes on Joosepi koja jääk.

13 Ja vaadake, see on teie pärandmaa ja Isa on andnud selle teile.

14 Ja mitte ühelgi ajal ei ole Isa andnud mulle käsku, et ma räägiksin sellest teie vendadele Jeruusalemmas.

15 Ka ei ole Isa kunagi andnud mulle käsku, et ma räägiksin neile teistest Iisraeli koja suguharudest, keda Isa on maalt ära juhatanud.

16 Niipalju Isa käskis mind, et ma ütleksin neile:

17 Et minul on ka teisi lambaid, kes ei ole sellest karjast; ka nemad pean ma tooma ja nad saavad kuulda minu häält; ja siis on üks kari ja üks karjane.

18 Ja nüüd, kangekaelsuse ja uskmatuse pärast nad ei mõistnud minu sõna; seepärast käskis Isa mul neile sellest enam mitte rääkida.

19 Aga tõesti, ma ütlen teile, et Isa on käskinud mind ja ma räägin seda teile, et teid lahutati neist nende süütegude pärast; seepärast oma süütegude pärast ei tea nad teist midagi.

20 Ja tõesti, ma ütlen teile veel, et Isa on lahutanud nendest teisi suguharusid ja nende süütegude pärast ei tea nad nendest midagi.

21 Ja tõesti, ma ütlen teile, et teie olete need, kellest ma ütlesin: Mul on ka teisi lambaid, kes ei ole sellest karjast; ka nemad ma pean tooma ja nad saavad kuulda minu häält, ja siis on üks kari ja üks karjane.

22 Ja nad ei mõistnud mind; sest nad arvasid, et need on paganad; sest nad ei saanud aru, et paganad peavad nende jutlustamise kaudu saama usule pööratud.

23 Ja nad ei mõistnud mind, kui ma ütlesin, et nad saavad kuulda minu häält; ja nad ei mõistnud mind, et paganad ei kuule ühelgi ajal minu häält – et ma ei tee end nendele ilmsiks muidu, kui Püha Vaimu läbi.

24 Aga vaadake, teie olete niihästi kuulnud minu häält kui ka näinud mind; ja teie olete minu lambad ja teid loetakse nende hulka, keda Isa on minule andnud.