Pühakirjad
Õpetus ja Lepingud 128


128. osa

Kiri prohvet Joseph Smithilt Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikule, mis sisaldab täiendavaid surnute eest ristimise juhiseid, kuupäevaga 6. september 1842, Illinoisi osariik, Nauvoo (History of the Church, kd 5, lk-d 148–153).

1–5 Surnute eest ristimise sündmust peavad tõendama kohalikud ja üldised ülestähendajad. 6–9 Nende ülestähendused on siduvad ning need on üles tähendatud maa peal ja taevas. 10–14 Ristimisbassein on haua võrdkuju. 15–17 Eelija taastas surnute eest ristimisse puutuva väe. 18–21 Taastatud on kõik möödunud evangeeliumiajajärkude võtmed, väed ja võimud. 22–25 Elavatele ja surnutele kuulutatakse rõõmustavaid ja hiilgavaid sõnumeid.

1 Nagu ma ütlesin teile oma kirjas, enne kui ma ära läksin, et ma kirjutan teile aeg-ajalt ja annan teile teavet paljude asjade kohta, jätkan ma nüüd surnute eest ristimise teemal, kuna see teema näib täitvat kõiki mu meeli ja rõhuvat kõige tugevamini mu tunnetele sellest ajast peale, kui mu vaenlased mind jälitavad.

2 Ma kirjutasin mõned ilmutuse sõnad ülestähendaja kohta. Mul on selles suhtes olnud veel mõningaid mõtteid, mida ma nüüd kinnitan. Nimelt minu eelmises kirjas öeldi välja, et peab olema ülestähendaja, kes oleks oma silmaga tunnistajaks ja ka kuuleks oma kõrvaga, et ta võiks teha Issanda ees tõese ülestähenduse.

3 Nüüd, mis puutub sellesse asja, siis ühelainsal ülestähendajal oleks väga raske olla kohal kõikidel aegadel ja teha ära kõik töö. Et see raskus kõrvaldada, võib igas linna koguduses määrata ülestähendaja, kes suudab hästi koostada täpseid protokolle; ja ta olgu kõigis toimingutes väga üksikasjalik ja täpne, tõendades oma ülestähenduses seda, mida ta nägi oma silmaga ja kuulis oma kõrvaga, kirjutades üles kuupäeva, nimed ja nii edasi ning kogu sündmuste käigu; mainides samuti nimeliselt ära kedagi kolme isikut, kes kohal viibivad, kui on kedagi kohal, kes võivad igal ajal, kui nõutakse, seda tõendada, et iga sõna võidaks kinnitada kahe või kolme tunnistaja suu läbi.

4 Ja siis, olgu üldine ülestähendaja, kellele saab üle anda need teised ülestähendused, millele on lisatud nende endi allkirjaga tõendid, mis tõendavad, et see ülestähendus, mis nad on teinud, on õige. Seejärel võib kiriku üldine ülestähendaja panna selle ülestähenduse kirja kiriku üldisesse raamatusse koos tõendite ja kõigi kohalviibinud tunnistajatega ja koos tema enda kinnitusega, et ta tõesti usub, et eelmainitud kinnitus ja ülestähendus on õiged, seda oma teadmiste põhjal nende meeste üldisest loomusest ning sellest, et kirik on nad määranud. Ja kui see on kantud kiriku üldisesse raamatusse, on see ülestähendus sama püha ning kinnitab seda talitust, just nagu oleks tema näinud seda oma silmaga ja kuulnud oma kõrvaga ja teinud sellest ülestähenduse kiriku üldisesse raamatusse.

5 Te võite mõelda, et see asjade kord on väga üksikasjalik, kuid lubage mul teile öelda, et see on vaid Jumala tahte täitmiseks ning vastab talitusele ja ettevalmistusele, mille Issand on seadnud ja valmistanud enne maailma rajamist surnute päästeks, kes peaksid surema ilma teadmiseta evangeeliumist.

6 Ja veel, ma tahan, et te peaksite meeles, et Ilmutaja Johannes mõtiskles just selle asja üle, mis puutub surnutesse, kui ta teatas, nagu te võite leida ülestähendatuna Ilmutuse 20:12: „Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisukesi, seisvat aujärje ees, ja raamatud avati. Ja teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnutele mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.”

7 Te näete selles pühakirjakohas, et avati raamatud; ja teine raamat avati, see oli eluraamat. Aga surnutele mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi – järelikult peavad need mainitud raamatud olema raamatud, mis sisaldavad ülestähendusi nende tegudest, ja need viitavad ülestähendustele, mida on peetud maa peal. Ja raamat, mis on eluraamat, on ülestähendus, mida peetakse taevas; see põhimõte on täielikus kooskõlas õpetusega, mis on teile käsuks antud ilmutuses, mis oli minu kirjas, mille ma kirjutasin teile enne, kui ma lahkusin – et kõik, mis on teie ülestähendustes, võiks saada üles tähendatud taevas.

8 Nüüd, selle talituse olemus põhineb preesterluse väel, mille on ilmutanud Jeesus Kristus ja milles on tagatud, et mis te iganes seote maa peal, see saab seotud taevas, ja mille iganes te lahti päästate maa peal, saab lahti päästetud taevas. Ehk teiste sõnadega, tõlgendades seda teistpidi – mille iganes te üles tähendate maa peal, saab üles tähendatud taevas, ja mida iganes te üles ei tähenda maa peal, ei saa üles tähendatud taevas; sest teie surnute üle mõistetakse kohut selle järgi, kuidas raamatuisse on kirjutatud nende endi tegude järgi, on nad siis saanud need talitused ise propria persona või oma esindajate kaudu vastavalt talitusele, mille Jumal on valmistanud nende päästeks enne maailma rajamist, vastavalt nendele ülestähendustele, mida nad oma surnute kohta pidanud on.

9 See, millest me räägime, võib mõnele tunduda väga julge õpetusena – vägi, mis tähendab üles või seob maa peal ja seob taevas. Ometi on kõikidel maailma ajastutel, mil iganes Issand on tegeliku ilmutuse kaudu usaldanud kellelegi mehele või meeste rühmale preesterluse ajajärgu, alati antud see vägi. Seega – mida iganes need mehed tegid volitatuna Issanda nimel ning tegid seda õigesti ja usuga ning pidasid selle kohta nõuetele vastavat ja usaldusväärset ülestähendust, see sai seaduseks maa peal ja taevas ja seda ei saa tühistada vastavalt suure Jehoova määrustele. Usaldusväärne on see sõna. Kes võib seda kuulda?

10 Ja taas, samalaadseks eeskujuks Matteuse 16:18, 19: „Ja mina ütlen sulle ka: Sina oled Peetrus, ja sellele kaljule ma ehitan oma kiriku, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu! Ma annan sinule taevariigi võtmed, ja mis sa maa peal seod, see on taevas seotud, ja mis sa maa peal lahti päästad, on ka taevas lahti päästetud!”

11 Nüüd kogu selle teema suur ning peamine saladus ja kogu meie ees lebava asja summum bonum seisneb püha preesterluse vägede saamises. Sellele, kellele need võtmed on antud, ei valmista mingit raskust saada teadmisi inimlaste, niihästi surnute kui ka elavate pääste kohta.

12 Selles siin on hiilgus ja au ning surematus ja igavene elu: veega ristimise talitus, saada selle käigus maetud vette, mis on kõrvutatav surmaga, et üks põhimõte võiks olla kooskõlas teisega; olla maetud vette ja tulla vee alt välja, mis on kõrvutatav surnute ülestõusmisega, kui nad tulevad välja oma haudadest; seega seati see talitus sisse, et oleks seos surnute eest ristimise talitusega, kuna see on kõrvutatav surmaga.

13 Sellest tulenevalt ristimisbassein seati sisse sümboliseerima hauda ning see kästi asetada selle paiga alla, kuhu on tavaks koguneda elavatel, et teha vahet elavatel ja surnutel ja et kõikidel asjadel oleks oma võrdkuju ja et need võiksid olla üksteisega kooskõlas – see, mis on maine, vastaks sellele, mis on taevane, nagu teatas Paulus – 1. korintlastele 15:46, 47 ja 48:

14 „Aga vaimne ihu ei ole esimene, vaid maine; pärast seda on vaimne. Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene on Issand taevast. Milline oli too muldne, sellised on ka muldsed; ja milline on taevane, sellised on ka taevased.” Ja missugused on teie surnute kohta käivad ülestähendused maa peal, mis on tehtud õigesti, niisugused on ka ülestähendused taevas. See on seetõttu pitseeriv ja siduv vägi ning, sõna ühes mõttes – kuningriigi võtmed, milles sisaldub teadmise võti.

15 Ja nüüd, mu väga armastatud vennad ja õed, lubage mul teile kinnitada, et need on surnute ja elavate kohta käivad põhimõtted, millest ei või kergekäeliselt mööda vaadata, kuna need kuuluvad meie pääste juurde. Sest nende pääste on vajalik ja oluline meie endi päästeks, nagu ütleb Paulus isade kohta – et neid ilma meieta ei tehta täiuslikuks – samuti ei tehta meid täiuslikuks ilma oma surnuteta.

16 Ja nüüd, ma annan teile surnute eest ristimise kohta veel ühe Pauluse ütluse – 1. korintlastele 15:29: „Mis teevad muidu need, kes ennast lasevad ristida surnute eest, kui surnuid koguni ei äratata? Mispärast siis neid ristitakse nende eest?”

17 Ja taas, seoses selle pühakirjakohaga annan ma teile ühe prohveti ütluse, kelle pilk oli kinnitatud preesterluse taastamisele, hiilgustele, mis ilmutatakse viimsetel päevadel ja erilisel viisil selle kõige hiilgavama asja peale, mis kuulub igavikulise evangeeliumi juurde, nimelt ristimine surnute eest; sest Malakia ütleb viimases peatükis salmides 23 ja 24: „Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav! Ja tema pöörab isade südamed laste poole ja laste südamed nende isade poole, et ma ei tuleks ja lööks maad needusega!”

18 Ma oleksin võinud anda sellele selgema tõlke, kuid see on piisavalt selge, et täita mu eesmärki, nii nagu see on. Selle asja puhul piisab, kui teada, et maad löödaks needusega, kui ei oleks mingisugust siduvat lüli isade ja laste vahel ühes või teises asjas – ja vaata, mis asi see on? See on ristimine surnute eest. Sest meid ei saa teha täiuslikuks ilma nendeta, samuti ei saa teha neid täiuslikuks ilma meieta. Ka ei saa ei neid ega meid teha täiuslikuks ilma nendeta, kes on surnud evangeeliumis; sest aegade täiuse evangeeliumi ajajärgu avamiseks, millise ajajärgu avamine praegu käib, on vajalik, et leiaks aset täielik ja terviklik ja täiuslik ühendamine ning evangeeliumi ajajärkude ja võtmete ja vägede ja hiilguste ühtesidumine ja et need ilmutataks alates Aadama päevist kuni praeguse ajani välja. Ja mitte ainult seda, vaid sellel aegade täiuse evangeeliumi ajajärgul ilmutatakse lastele ja imikutelegi need asjad, mida maailma rajamisest peale pole kunagi ilmutatud, vaid on hoitud peidus tarkade ja mõistlike eest.

19 Nüüd, mida me kuuleme evangeeliumis, mille me oleme saanud? Rõõmuhäält! Taevast tulevat halastuse häält; ja maa seest tulevat tõe häält; rõõmusõnumeid surnutele; rõõmuhäält elavatele ja surnutele; rõõmusõnumeid suurest rõõmust. Kui armsad on mägede peal selle sammud, kes toob häid sõnumeid ja kes ütleb Siionile: Vaata, sinu Jumal valitseb! Jumala tundmine langeb nende peale otsekui Karmeli kaste!

20 Ja taas, mida me kuuleme? Rõõmusõnumeid Kumooralt! Moronit, inglit taevast, kuulutamas prohvetite täideminekut – et ilmutatakse raamat. Issanda häält kõnnumaalt Seneca maakonnast Fayette’ist kuulutamas, et raamatu kohta annavad tunnistust kolm tunnistajat! Miikaeli häält Susquehanna kallastelt, kes paljastas kuradi, kui see ilmus valguseinglina! Peetruse, Jaakobuse ja Johannese häält kõnnumaalt Susquehanna jõelt Susquehanna maakonnas asuva Harmony ja Broome’i maakonnas asuva Colesville’i vahelt kuulutamas, et nad hoiavad oma valduses kuningriigi ja aegade täiuse evangeeliumi ajajärgu võtmeid!

21 Ja taas, Jumala häält vana isa Whitmeri kambrist Seneca maakonnast Fayette’ist ja erinevatel aegadel ja mitmetest paikadest selle Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku kõikide rännakute ja katsumuste jooksul! Ja peaingel Miikaeli häält, Gabrieli ja Raafaeli ja erinevate inglite häält Miikaelist ehk Aadamast kuni praeguse ajani välja, kõik kuulutamas oma evangeeliumi ajajärku, oma õigusi, oma võtmeid, oma au, oma majesteetlikkust ja hiilgust ja oma preesterluse väge; andes rea rea peale, õpetuse õpetuse peale, natuke siin ja natuke seal; andes meile lohutust, kuulutades seda, mis on tulemas, kinnitades meie lootust!

22 Vennad, kuidas mitte minna edasi selle niivõrd suure aatega? Minge edasi ja mitte tagasi! Julgust, vennad; ja edasi, võiduni! Juubeldagu teie süda ja olge üliväga rõõmsad! Rõkatagu maa! Laulgu surnud igavest ülistuslaulu Kuningas Immaanuelile, kes seadis enne, kui maailm oli, selle, mis võimaldab meil neid välja lunastada nende vanglast; sest vangid saavad vabaks!

23 Hõisaku mäed rõõmust, ja kõik teie, orud, hüüdke valjult; ja kõik teie, mered ja kuivad maad, jutustage oma Igavese Kuninga imetegudest! Ja teie, jõed ja ojad ja veenired, voolake rõõmuga! Ülistagu Issandat laaned ja kõik väljapuud; ning teie, kaljud, nutke rõõmu pärast! Ja laulgu päike, kuu ja hommikutähed koos, ja kõik Jumala pojad hõisaku rõõmust! Ja igavesed loodud kuulutagu tema nime igavesest ajast igavesti! Ja taas ma ütlen: Kui hiilgav on hääl, mida me kuuleme taevast, mis kuulutab meie kõrvadele hiilgust ja päästet ja au ja surematust ning igavest elu; kuningriike, valitsusi ja vägesid!

24 Vaata, Issanda suur päev on lähedal; ja kes suudab taluda tema tuleku päeva ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu vanutajate leelis; ja ta istub nagu hõbedasulataja ja -puhastaja, ja ta puhastab Leevi poegi ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat, et nad võiksid tuua Issandale ohvrianni õigemeelsuses. Toogem seepärast kirikuna ja inimestena ning viimse aja pühadena Issandale ohvriand õigemeelsuses; ja esitagem tema pühas templis, kui see valmis saab, raamat, mis sisaldab ülestähendusi meie surnutest, mis on väärt seda, et olla kõigiti vastuvõetav.

25 Vennad, mul on teile sellel teemal veel palju öelda, kuid ma lõpetan nüüd praegu ja jätkan seda teemat teisel korral. Olen nagu alati teie alandlik teenija ja kõikumatu sõber.

Joseph Smith