Õpiabid
JST, Roomlastele 7


JST, Roomlastele 7:5–27 (võrdle Roomlastele 7:5–25)

(Kristusel on vägi muuta inimeste hinge.)

5 Sest kui me olime lihas, siis patuhimud, mis ei olnud kooskõlas seadusega, tegutsesid meie liikmetes, et kanda vilja surmale.

6 Kuid nüüd me oleme saanud lahti seaduse alt, mille all meid hoiti, ning oleme surnud seadusele, et me võiksime teenida vaimu uues olemises ja mitte kirjatähe vanas olemises.

7 Mida me siis ütleme? Kas seadus on patt? Kindlasti mitte! Ei, ma poleks tundnud pattu, kui poleks olnud seadust; sest ma poleks teadnud midagi himustamisest, kui seadus poleks öelnud: Sa ei tohi himustada!

8 Aga patt, kasutades ära võimalust, mis tuleb käsust, äratas minus kõiksugu himusid. Sest ilma seaduseta oli patt surnud.

9 Sest kunagi olin ma elav, ilma seadusest üle astumata, aga kui tuli Kristuse käsk, tärkas patt ja ma surin.

10 Ja kui ma ei uskunud Kristuse käsku, mis tuli, mis oli seatud elu andmiseks, leidsin ma, et see mõistab mind surma.

11 Sest patt, kasutades võimalust, eitas käsku ja pettis mind; ja see surmas mu.

12 Ometi ma leidsin, et seadus on püha ja et käsk on püha ja õiglane ja hea.

13 Kas siis see, mis on hea, tehti, et tuua mulle surma? Kindlasti mitte! Vaid patt, et ta oleks nähtav patuna selle kaudu, mis on hea ja mis toob minus surma; et patt võiks käsu kaudu saada eriti patuseks.

14 Sest me teame, et käsk on vaimne; aga kui ma olin seaduse all, olin ma veel lihalik, müüdud patu alla.

15 Aga nüüd olen ma vaimne; sest et seda, mida mul on kästud teha, ma teen; ja seda, mida mul ei ole lubatud, ma endale ei luba.

16 Sest seda, mis minu teadmist mööda pole õige, ma ei tee; sest seda, mis on patt, ma vihkan.

17 Kui ma siis ei tee seda, mida ma endale ei luba, nõustun ma seadusega, et see on hea, ja mind ei mõisteta hukka.

18 Nõnda siis ei ole enam mina see, kes pattu teeb, vaid ma püüan taltsutada seda pattu, mis minus elab.

19 Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela midagi head; sest tahet mul on, aga head teha ma ei suuda muidu kui ainult Kristuses.

20 Sest seda head, mida ma oleksin teinud seaduse all olles, ma heaks ei pea; seepärast ma ei tee seda.

21 Kuid seda kurja, mis jääks mul seaduse all tegemata, pean ma heaks; seda ma teen.

22 Kui ma nüüd seda Kristuse abiga teen, ei tee ma seda seaduse all; ma ei ole seaduse all ja ma ei püüa enam teha valesti, vaid taltsutada pattu, mis minus elab.

23 Nõnda ma leian, et seaduse all, kui ma tahtsin teha head, oli minu sees kurjus; sest ma rõõmustan Jumala seaduse üle sisemise inimese poolest.

24 Ja nüüd ma näen teist seadust, nimelt Kristuse käsku, ja see on kirjutatud minu teadvusesse.

25 Kuid mu liikmed sõdivad minu teadvuses oleva seaduse vastu ja võtavad mind vangi patuseaduse alla, mis on minu liikmetes.

26 Ja kui ma ei taltsuta pattu, mis minus on, vaid teenin lihaga patu seadust; oh mind armetut inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?

27 Ma tänan Jumalat meie Issanda Jeesuse Kristuse kaudu, nõnda ma siis ise oma teadvusega teenin Jumala seadust.