Igatsus kodu järele

Peaaegu üks sajand tagasi puhkas üks Oregoni osariigi pere Indiana osariigis – rohkem kui 3000 km kaugusel –, kui nende armastatud koer Bobbie kaduma läks. Paaniliselt otsis pere koera kõikjalt, kuid tulemusteta. Bobbie’t ei leitud.

Valutava südamega reisisid nad koju ja iga kilomeeter viis neid kaugemale nende kallist lemmikloomast.

Kuus kuud hiljem oli pere jahmunud, kui nad leidsid Bobbie Oregonis oma ukse tagant. „Luitunud karvaga, kondine ja luuni kulunud käppadega – ta paistis olevat kõndinud maha kogu vahemaa .. üksinda.”¹ Bobbie’ lugu pakkus inimestele huvi kõikjal Ameerika Ühendriikides ja ta sai tuntuks kui imekoer Bobbie.

Bobbie ei ole ainus loom, kes on hämmastanud teadlasi imelise suunataju ja instinktiga kodu üles leida. Mõned monarhliblikad rändavad igal aastal 5000 kilomeetrit ellujäämiseks paremini sobivasse kliimasse. Nahkkilpkonnad rändavad läbi Vaikse ookeani Indoneesiast California rannikule. Küürvaalad ujuvad põhja- ja lõunapooluse külmadest vetest ekvaatorini ja tagasi. Ehk on veelgi imepärasem randtiir, kes lendab igal aastal põhjapolaarjoonelt Antarktikasse ja tagasi, mida on kokku oma 97 000 kilomeetrit.

Kui teadlased uurivad sellist huvitavat käitumist, küsivad nad küsimusi, nagu „Kuidas nad teavad, kuhu minna?” ja „Kuidas iga järgnev põlvkond selle rännutee selgeks õpib?”.

Kui ma loen sellest loomade tugevast instinktist, paneb see mind mõtlema: „Kas on võimalik, et ka inimestel on sarnane igatsus – sisemine juhtimissüsteem, kui nii võib öelda, mis tõmbab neid nende taevase kodu poole?”

Mina usun, et iga mees, naine ja laps on tundnud mingil hetkel oma elus taeva kutset. Sügaval meie sees on igatsus tungida läbi eesriide ja emmata Taevaseid Vanemaid, keda me kord tundsime ja kalliks pidasime.

Mõned võivad selle igatsuse maha suruda ja tuimestada oma hinge selle kutse suhtes. Kuid need, kes ei kustuta seda valgust enda sees, võivad asuda imelisele teekonnale – imepärasele migratsioonile taevaste kliimade poole.

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ülim sõnum on, et Jumal on meie Isa, et Ta hoolib meist ja on olemas viis, kuidas Tema juurde naasta.

Jumal kutsub teid.

Jumal teab teie igat mõtet, teie kurbusi ja teie suurimaid lootusi. Jumalale on teada paljud korrad, mil olete Teda otsinud. Paljud korrad, kui olete tundnud piiritut rõõmu. Paljud korrad, kui olete üksinduses pisaraid valanud. Paljud korrad, kui olete tundnud abitust, segadust või viha.

Siiski, vaatamata teie minevikule – kas olete eksinud, läbi kukkunud, tunnete, et olete haavatud, kibestunud, et teid on reedetud või olete alla andnud – teadke, et te pole üksinda. Jumal kutsub teid ikka veel.

Päästja ulatab Teile oma käe. Ja nagu ka kalameestele, kes seisid kaua aega tagasi Galilea mere kallastel, ütleb Ta teile lõputu armastusega: „Tulge minu järele.”²

Kui te Teda kuulate, siis kõneleb Ta teile juba tänasel päeval.

Kui te käite jüngrirajal – kui te liigute Taevase Isa poole –, siis on midagi teie sisemuses, mis kinnitab teile, et olete kuulnud Päästja kutset ja pööranud oma südame valguse poole. See ütleb teile, et olete õigel rajal ja olete naasmas koju.

Aegade algusest on Jumala prohvetid innustanud oma kaasaegseid „[kuulama] Jehoova, oma Jumala häält, pidades tema käske ja seadusi, ‥ [ja pöörduma] Jehoova, oma Jumala poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!”³

Pühakirjad annavad meile tuhat põhjust, miks me peaksime seda tegema.

Täna lubage mul pakkuda kaks põhjust, miks me peaksime Issanda poole pöörduma.

Esiteks, teie elu muutub paremaks.

Teiseks, Jumal kasutab teid, et teha teiste elu paremaks.

Ma tunnistan, et kui me alustame või jätkame imelist teekonda, mis viib Jumala juurde, saab meie elu paremaks.

See ei tähenda, et meie elu on kurbusest prii. Me kõik teame ustavaid Kristuse järgijaid, kes on kannatanud tragöödiat ja ebaõiglust – Jeesus Kristus ise kannatas rohkem kui keegi teine. Just nagu Jumal „laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle”, niisamuti lubab Ta vastuseisu, et panna proovile nii õiglased kui ebaõiglased.⁴ Tegelikult tundub mõnikord, et meie elu on raskem sellepärast, et püüame oma usutunnistuse järgi elada.

Ei, Päästja järgimine ei eemalda kõiki teie katsumusi. Kuid see eemaldab barjääri teie ja abi vahel, mida Taevane Isa soovib teile anda. Jumal on koos teiega. Ta juhatab teie samme. Ta käib teie kõrval ja kui teie vajadus abi järele on suurim, Ta kannab teid.

Te kogete Vaimu ülevaid vilju, milleks on „armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus [ja] ustavus”.⁵

Need vaimsed viljad ei ole ajaliku heaolu, edu või hea õnne viljad. Need tulevad Päästja järgimisest ja need võivad olla meie ustavad kaaslased isegi keset kõige pimedamaid torme.

Sureliku elu leegid ja rahutused võivad ähvardada ja hirmutada, kuid kõiki, kes kallutavad oma südame Jumala poole, ümbritsetakse Tema rahuga. Nende rõõm ei kahane. Neid ei hüljata ega unustata.

„Looda Jehoova peale kõigest südamest,” õpetavad pühakirjad, „ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!”⁶

Inimesed, kes kuuletuvad sisemisele kutsele ja otsivad Jumalat, need, kes palvetavad, usuvad ja käivad Päästja valmistatud rajal – isegi kui nad sel rajal mõnikord komistavad –, saavad lohutava kinnituse, et „kõik asjad kokku sünnivad teie heaks”.⁷

Sest Jumal „annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu!”⁸

„Sest õige langeb seitse korda ja tõuseb üles.”⁹

Ja Issand oma headuses küsib:

„Kas teie soovite kogeda kestvat rõõmu?”

Kas teie igatsete oma südames rahu, mis on ülem kõigest mõistusest?¹⁰

Siis pöörake oma hing valguse poole.

Tehke algust omaenda imelise teekonnaga koju.

Kui te seda teete, siis on teie elu parem, õnnelikum ja eesmärgirikkam.

Oma teekonnal tagasi Taevase Isa juurde mõistate peagi, et see teekond ei tähenda üksnes teie enda elule keskendumist. Ei, see teerada viib teid vältimatult selleni, et saate õnnistuseks Jumala teiste laste – teie vendade ja õdede – elus. Ja huvitav seik sellel teekonnal on, et kui te teenite Jumalat ja hoolite oma ligimestest ja aitate neid, siis näete suurt edasiminekut enda elus viisil, mida poleks suutnud kunagi ette kujutada.

Ehk ei pea te ennast väga kasulikuks, ehk ei pea te ennast õnnistuseks kellegi teise elus. Tihti, kui me iseennast vaatame, näeme ainult oma piiratust ja puudujääke. Me võime arvata, et selleks, et Jumal võiks meid kasutada, peaksime olema midagi „enamat”: intelligentsemad, rikkamad, karismaatilisemad, andekamad, vaimsemad. Õnnistused ei tule nii väga teie võimete, vaid teie valikute tõttu. Ja universumi Jumal töötab teie sees ja teie kaudu, suurendades teie alandlikke püüdlusi, et saavutada Tema eesmärke.

Tema töö on alati edenenud vastavalt järgmisele tähtsale põhimõttele: „Väikestest asjadest kasvab välja see, mis on suur.”¹¹

Kirjas Korintose pühadele märkis apostel Paulus ära, et mitte paljud nendest ei ole maailma standardite järgi targad. Kuid see ei loe, sest „Mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis on vägev”.¹²

Jumala töö ajalugu on täis inimesi, kes pidasid end ebapiisavaks. Kuid nad teenisid alandlikult, toetudes Jumalale ja Tema lubadusele: „Nende käsivars on minu käsivars, ja mina olen neile kilbiks ‥ ja ‥ ma kaitsen neid.”¹³

Sel möödunud suvel oli meie perel imeline võimalus külastada mõningaid Kiriku algusaegade ajaloo paiku Ameerika Ühendriikide idaosas. Erilisel viisil kogesime tolleaegset ajalugu. Inimesed, kelle kohta ma olin nii palju lugenud, nagu Martin Harris, Oliver Cowdery ja Thomas B. Marsh, muutusid minu jaoks tõelisemaks, kui kõndisime paigus, kus nemad kõndisid, ja mõtisklesime ohverduste üle, mida nemad tõid, et ehitada Jumala kuningriiki.

Neil oli palju suursuguseid omadusi, mis võimaldasid neil märkimisväärselt panustada Jeesuse Kristuse Kiriku taastamisse. Kuid nad olid samuti inimesed, nõrgad ja ekslikud – just nagu teie ja mina. Mõnel neist tekkisid lahkarvamused prohvet Joseph Smithiga ja nad langesid Kirikust ära. Hiljem oli paljudel samadel inimestel südame muutus, nad alandasid ennast ja otsisid ning leidsid taas osaluse pühadega.

Me võime kalduda neid vendi ja teisi nendesarnaseid liikmeid hukka mõistma. Me võime öelda: „Ma ei hülgaks kunagi prohvet Josephit.”

Kuigi see võib tõsi olla, ei tea me, kuidas oli elada tol ajal nende olukorras. Ei, nad ei olnud täiuslikud, kuid kui julgustav on teada, et Jumal sai neid sellest hoolimata kasutada. Ta teadis nende tugevusi ja nõrkusi ja Ta andis neile ebatavalise võimaluse lisada salmi või viisijupi ülevasse taastamishümni.

Kui julgustav on teada, et kuigi meie oleme ebatäiuslikud, kui meie süda on pööratud Jumala poole, on Ta helde ja lahke ning kasutab meid oma eesmärkide täideviimiseks.

Need, kes armastavad ja teenivad Jumalat ja ligimest ja osalevad alandlikult ja aktiivselt Tema töös, näevad imelisi asju juhtumas nii enda kui oma lähedaste elus.

Uksed, mis tundusid olevat suletud, avanevad.

Inglid lähevad nende ees ja valmistavad teed.

Mistahes on teie positsioon kogukonnas või Kirikus, Jumal kasutab teid oma töös, kui te seda lubate. Ta suurendab teie õigemeelseid soove ja muudab teie külvatud kaastundeteod rikkalikuks headuse saagiks.

Me kõik oleme „võõrad ja majalised”¹⁴ selles maailmas. Mitmel viisil oleme kodust kaugel. Kuid see ei tähenda, et me peaksime tundma, et oleme kadunud või üksinda.

Meie armas Taevane Isa on andnud meile Kristuse valguse. Ja sügaval igaühes meis innustab taevalik ärevus meid pöörama oma pilku ja südant Tema poole palverännakul tagasi meie selestilisse koju.

See nõuab pingutust. Te ei jõua sinna püüdmata Temast õppida, ilma Tema juhiseid mõistmata, neid tõsimeelselt rakendamata ja üht jalga teise ette panemata.

Ei, elu ei ole ise-sõitev auto. See ei ole autopiloodil sõitev lennuk.

Te ei või lihtsalt hõljuda elu vetel ja loota, et hoovus viib teid sinna, kuhu ühel päeval jõuda loodate. Jüngriks olemine nõuab valmidust vajadusel vastuvoolu ujuda.

Keegi teine ei vastuta teie isikliku teekonna eest. Päästja aitab teid ja valmistab tee teie ees, kuid pühendumus Teda järgida ja Tema käske pidada peab tulema teilt eneselt. See on teie ainus koorem, teie ainus eesõigus.

See on teie suur seiklus.

Palun kuuletuge oma Päästja kutsele.

Järgige Teda.

Issand on rajanud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku abistamaks teid pühendumises Jumalat ja ligimest teenida. Selle eesmärk on innustada, õpetada, tõsta ja inspireerida. See imeline Kirik annab teile võimalusi rakendada kaastunnet, aidata teisi ja uuendada ja pidada pühasid lepinguid. See on kavandatud õnnistamaks teie elu ja parendamaks teie kodu, kogukonda ja riiki.

Tulge, liituge meiega ja usaldage Issandat. Pange oma anded tööle Tema imelise töö heaks. Ulatage abikäsi, innustage, tervendage ja toetage kõiki, kes soovivad tunda igatsust meie taevase kodu järele ja sellele tundele kuuletuda. Ühinegem hiilgavas palverännakus taevastesse kliimadesse.

Evangeelium on ülendav lootuse, õnne ja rõõmu sõnum. See on teerada, mis juhatab meid koju.

Kui me embame evangeeliumi usus ja teos iga päev ja iga tund, jõuame me oma Jumalale natuke ligemale. Siis muutub meie elu paremaks ja Issand kasutab meid imelistel viisidel, et õnnistada inimesi meie ümber ja saata täide Tema igavesi eesmärke. Tunnistan sellest ja jätan teile oma õnnistuse Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.