Üldkonverentsi ideed

Viisteist päeva enne iga üldkonverentsi riputab meie pere üles sildi, mis kuulutab, et hakkab pihta mäng „Arva, kes tuleb õhtust sööma?”. Seejärel lisame me sildile viimased pildid meie prohvetitest, nägijatest ja ilmutuse saajatest Kiriku ajakirjade eelmise konverentsi väljaannetest.

Mina valmistun, uurides prohveti kohta, kellest me sel õhtul räägime. Mõnikord kasutan ma kodus leiduvaid asju, et esitada seda, mida ma olen välja uurinud, ja panen need taldrikule. Õhtusöögi ajal räägin ma iga eseme kohta loo ja kõik püüavad ära arvata, kellest ma kõnelen. Teinekord jutustan ma loo või paar, mida prohvet eelmise konverentsi ajal jagas.

On üllatav näha, mida kõike mu lapsed meie armastatud prohvetite ja apostlite kohta mäletavad, ning ma tean, et see lihtne mäng on suurendanud ka minu armastust ja teadmisi nende imepäraste meeste kohta.

Kui vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist koos oma naisega meie vaia konverentsi külastasid, jagas õde Andersen meiega ühte lugu. Ta rääkis, et kui nad elasid Prantsusmaal, tegi ta iga oma lapse jaoks, isegi väga väikeste jaoks, koopiaid konverentsi kõnedest. Ta oli üllatunud, kui palju koopiate tegemine maksis. See oli väga kallis. Siis turgatas talle mõte: „Kui palju on minu jaoks väärt see, et mu perel oleks prohvetite sõnad?”

See lugu läks mulle hinge ja ma hankisin igale mu pereliikmele isiklikud konverentsikõnede koopiad. Meie tütred olid sellest väga elevil. Me kasutasime neid pereõhtutel ja pühakirjade uurimisel. Oli meeldiv näha ühte tütart omaette kõnesid lugemas ja neid markeriga märgistamas. Teine tütar, kes hiljuti ristitud sai, anus mind, et ma temale kõnesid ette loeksin.

Ühe osana minu Abiühingu tunnist esitasin ma kõikidele õdedele väljakutse eelmise konverentsi kõned üle lugeda. Mõned õed lugesid kõned uuesti läbi, teised vaatasid neid internetist. Paljud õed rääkisid, kuidas nad tundsid, et on eelseisvaks konverentsiks paremini valmistunud.