Mis tõi sind Rexburgi?

Elanud aastakümneid kohtades, kus Kirik on väike, kolisime abikaasaga lõpuks Ameerika Ühendriikides Idaho osariigis asuva Rexburgi linna lähistele, kus elas ainult kaks mitteliikmest perekonda. Meil vedas, sest olime neist ühe naabrid.

Pereisa niitis parasjagu muru, kui me esimest korda sissesõiduteele sõitsime. Me läksime tema juurde, et tuttavaks saada. Kui ma oma käe välja sirutasin, küsisin ta käest: „Mis teie pere siia, Rexburgi tõi?”

Ta vastas: „Mu töö – ja me just otsisime kohta, kus oleks vaja Kristust tutvustada.”

Ma tundsin, nagu oleks mulle ämbritäis külma vett kaela kallatud, kuid ma naeratasin. Ma võtsin sel hetkel nõuks, et meist saavad parimad naabrid, kes sellel perel eales on olnud − öelgu või tehku meie uus naaber, mis tahab. Lubasime, et püüame olla nendega suheldes lahked, armastavad ja teistega arvestavad, nii nagu oleks ka Päästja.

Järgmised kaheksa aastat tõid endaga kaasa hulga koos nende perega veedetud hetki. Pereema kutsuti Abiühingu üritustele ja ta osales seal. Ta kutsus mind ja paljusid teisi viimse aja pühadest naabreid kristlastest naiste väljasõidule, mida sponsoreeris tema kirik. Me olime abikaasaga kutsutud nende laste tantsuetendustele ja klaverikontsertidele. Nende pere kaasati ka naabruskonna grilliõhtutele ja pidudele. Nende vanemad lapsed helistasid meile, kui neil oli vaja töölt koju saada, aga nad ei olnud oma vanemaid kätte saanud.

Vanemad pelgasid, et nende lastele hakkavad viimse aja pühad liiga palju meeldima ning seepärast ei lubanud nad oma poegadel koguduse skaudiprogrammiga liituda. Kuid meie kodu peeti turvaliseks kohaks, kus nad lubasid oma lastel mängida, kui meie lapselapsed külla tulid.

Iga kord, kui naabrid püüdsid meile selgeks teha, et oleme eksiteel, tuletasime neile meelde, et austame nende vaateid ja seda, kuidas nad elavad ja oma lapsi kasvatavad. Seejärel lisasime, et ootame ka neilt samasugust austust meie vaadete suhtes, mis samamoodi keskenduvad Päästja õpetustele.

Kui pereema püüdis meievahelisi erinevusi ületamatuteks tembeldada, öeldes, et viimse aja pühad usuvad teistsugust Jeesust, siis tuletasin talle meelde, et me mõlemad usume, et Ta on jumalikku päritolu ja et Ta on Jumala Poeg. Peagi said meist head sõbrad.

Nende pere kolis ära, ilma et nad oleksid Kirikuga liitunud. Aga kui nad saavad öelda: „Me elasime koos mormoonidega – nad on head, auväärsed ning siira südamega inimesed”, siis tunnen, et meil õnnestus olla head naabrid ning aidata neil suhtuda viimse aja pühadesse vastuvõtlikumalt ja õiglasemalt.