2016
Väikelapsed ja sakrament
October 2016


Väikelapsed ja sakrament

Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis.

Meie väikesed lapsed tunnetasid, et sakrament on meie jaoks tähtis. Me oleksime võinud teha veel rohkem, et aidata neil mõista, et see on tähtis ka nende jaoks.

Kujutis
family partaking of the sacrament

Kas olete kunagi mõtisklenud, miks laseme oma ristimata väikelastel sakramenti võtta? Kas selleks, et vältida jonni ja rabelemist, mis paratamatult kaasneks, kui nad saia ei saaks? Kas selleks, et talitust oleks lihtsam ja rahulikum läbi viia?

Arvan, et mitte. Usun, et selleks on mõjuvamad põhjused. Usun seda, sest kui Jeesus Kristus ütles „kõikidele”, siis Ta ka mõtles sellega kõiki. Ja kui Ta kõneleb rahvahulgale, siis ei jäta Ta kedagi välja.

Kui ülestõusnud Päästja Ameerika mandril oma rahvale sakramenti tutvustas, rõhutas Ta, et sellel talitusel on eriline tähendus nende jaoks, kes on saanud ristitud.1 Kuid sellegipoolest Ta „käskis [jüngritel] anda [sakramenti] rahvahulgale”.2 Rahvahulga seas olid ka väikesed lapsed.3

Kui preesterluse hoidjad tänapäeval sakramendipalvet ütlevad, paluvad nad Taevasel Isal õnnistada ja pühitseda see leib ja vesi „kõikide nende hingedele”, kes söövad või joovad seda.4 Kõikidele. Igaühele, kes sakramenti võtab – sealhulgas lastele.

Kui leivast ja veest osa saades võtavad lapsed need võrdkujud vastu kui õnnistused nende puhtale vaimule, peab olema viis, kuidas aidata neil mõista selle talituse tähendust.

Seda silmas pidades meenutan aega, kui mu enda lapsed olid väikesed. Me abikaasaga suutsime nad üsnagi hästi sakramenditalituse ajal vagusi hoida. Arvan, et meie väikesed lapsed tunnetasid, et sakrament on meie jaoks tähtis. Aga me oleksime võinud teha veel rohkem, et aidata neil mõista, et see on tähtis ka nende jaoks.

Mida oleksime võinud teha? Me oleksime võinud mõista, et väikesed lapsed suudavad pidada sakramendipalves sisalduvaid lubadusi. Nad suudavad mõista neile omasel lihtsal, ent vägeval moel, mida tähendab Jeesust alati meeles pidada. Nad võivad lubada „kinni pida[d]a tema käskudest”. Nad võivad koguni näidata, et on „nõus võtma enda peale [Kristuse] nime”, teades, et peagi, kui nad saavad ristitud ja kinnitatud, on neil eriline võimalus seda teha.5

Aga mis saab lepingute uuendamisest? Kiriku juhid on õpetanud, et kui võtame sakramenti, uuendame kõiki lepinguid, mis oleme Issandaga teinud.6 Väikestel lastel pole ühtegi lepingut, mida uuendada.

Mõtlen taas tagasi ajale, kui meie lapsed olid väikesed. Me ei oleks saanud neil aidata meeles pidada lepinguid, aga me oleksime saanud aidata neil suunata pilk tulevikku. Kujutlen, et on hingamispäeva hommik ja ma olen koos oma väikese poja või tütrega.

Ütleksin: „Kui saad kaheksa-aastaseks, siis sind ristitakse ja sa võtad vastu Püha Vaimu anni. Siis sõlmid sa lepingu. See leping, mille sa siis sõlmid, on nagu need lubadused, mida sa sakramenti võttes praegu annad.

Kui mina praegu sakramenti võtan, siis uuendan ma oma ristimislepingut, just nagu annaksin ma need lubadused uuesti. Sina oled seal koos minuga, aga sa ei uuenda lepingut. Sa pole seda veel sõlminud. Aga sa saad lepingu sõlmimist harjutada. Iga kord, kui sa sakramenti võtad, võid valmistuda saama ristitud ja kinnitatud. Siis oled sa selleks ajaks, kui kaheksa-aastaseks saad, juba valmis.”

Kui sõna harjutamine näib sel moel kasutatuna ebatavaline, siis mõelge selle üle: isa võib aupaklikul hetkel aidata oma lastel ristimistalituseks valmistuda, näidates, kuidas nad koos vees seisavad, ja selgitades, millised on ristimispalve sõnad. Ta ei vii seda talitust läbi. Mõnes mõttes aitab ta oma lastel harjutada. Siis ei muretse nad, mis siis saab, kui nad ristimisvette astuvad. Usun, et emad ja isad võivad aidata oma lastel harjutada, kuidas ristimislepingut sõlmida ja sellest kinni pidada. Iga sakramendikoosolek võib olla väikeste laste jaoks püha harjutus, kui nad Päästja lepituse võrdkujudest osa saavad.

Ja nii pöördun ma tagasi oma algse küsimuse juurde. Miks laseme ristimata väikelastel sakramenti võtta? Kas selleks, et saada neist rahu? Muidugi mitte. Me aitame oma väikestel võtta sakramenti, et nad võiksid pidada meeles Päästjat ja tunda Tema rahu – rahu, mis erineb kõigest sellest, mida maailm pakub.7 Me aitame neil valmistuda tundma järjest rohkem rahu tulevikus, kui nad Temaga lepingu sõlmivad ja sellest kinni peavad.