Armastus või himu
Kui mõistame, mis on himu, võime õppida, kuidas seda vältida ja kuidas teha valikuid, mis lähendavad meid Püha Vaimuga.
Himu.
See on kahtlemata kole sõna. Enamik meist ei taha selle peale mõeldagi, selle tundmaõppimisest rääkimata. See sõna seostub millegi räpase ja pahelisega, mis on ligitõmbav, ent vale.
Selleks on hea põhjus. Kui „rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur” (1Tm 6:10), siis himu käib sellega vargsi käsikäes. See on labane ja alandav. Himu muudab inimesed, asjad ja mõtted objektideks, mida omada või omandada, et seda himu rahuldada. Aga kui me seda juba teame, miks peaksime püüdma sellest veel teadlikumad olla?
Seda sellepärast, et mõistes, mis on himu, võime õppida, kuidas oma mõtteid, tundeid ja käitumist kujundades himu avaldumist vältida. See lähendab meid Pühale Vaimule, mis puhastab meie mõtteid ja kavatsusi ning annab jõudu. See omakorda muudab meie elu õnnelikumaks, rahuküllasemaks ja rõõmsamaks.
Himu defineerimine
Me kaldume arvama, et himu on üksnes ebasünnis või tugev füüsiline külgetõmme mõne inimese vastu, ent himustada võib peaaegu kõike: raha, vara, esemeid ja loomulikult teisi inimesi (vt märksõna „Himu”. – Pühakirjajuht).
Himu sunnib püüdma omandada midagi, mis on Jumala tahte vastane. See kätkeb endas igasuguseid tundeid ja soove, mis panevad ajama taga maist vara või käituma isekalt – lähtudes enda huvidest, soovidest, kirgedest ja isudest –, selle asemel et pidada kinni Jumala käskudest.
Teisisõnu on himu millegi sellise soovimine, mis on vastuolus Jumala tahtega, või soov omada asju viisil, mis ei ole Tema tahtega kooskõlas, ning see muudab meid õnnetuks.1
Seksuaalse himuruse ohud
Meid on hoiatatud himustamise eest selle üldises mõistes, kuid seksuaalses kontekstis on himu või himurus eriti ohtlik. Päästja on hoiatanud: „Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames” (Mt 5:28).
Muistsed apostlid hoiatasid pidevalt sedasorti himu eest. Näiteks on apostel Johannes öelnud: „Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast” (1Jh 2:16; vt ka salm 17; Rm 13:14; 1Pt 2:11).
Ja neid hoiatusi kuuleme ka tänapäeval.2 Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud: „Miks on himurus nii tõsine surmapatt? Peale Vaimu hävitamise meie hinges rüvetab see ka kõige ülevamat ja pühamat tunnet, mille Jumal on andnud meile surelikkuses – mehe ja naise vahelist armastust ja nende ühist soovi tuua lapsi perekonda, mis on määratud kestma igavesti.”3
Himuruse juurduda laskmine on olnud paljude patutegude põhjus. Näiliselt süütust pilguheitest võib kasvada välja häbiväärne truudusetus, millega kaasnevad kõik selle hukatuslikud tagajärjed. Seda põhjusel, et himurus peletab Püha Vaimu ja jätab meid vastase kiusatuste, pahede ja ahvatluste suhtes kaitsetuks.
Kuningas Taaveti traagilised valikud on kahetsusväärseks eeskujuks, kui vägev ja laastav see tunne olla võib. Taavet juhtus nägema Batsebat pesemas ja tundis himurust. Himurusest kasvas välja patutegu – ta lasi naise enese juurde tuua ja magas temaga. Siis, püüdes oma pattu tulutult varjata, käskis Taavet saata Batseba mehe lahingusse, kus too kindlasti surma saaks (vt 2Sm 11). Selle tagajärjel jäi Taavet ülendusest ilma (vt ÕL 132:38–39).
Taaveti olukord võib näida ekstreemne, kuid see kinnitab algset mõtet: himurus on vägev kiusatus. Sellele alistumine võib mässida meid tegevustesse, millega keegi end täie mõistuse juures olles ei seoks. Tõsiasi, et see on nii hukutav, nii kergesti tärkav ja nii tõhus meid Pühast Vaimust eemale meelitama ja panema meid järele andma millelegi keelatule, muudab himuruse veelgi ohtlikumaks. Selle päästab valla pornograafia vaatamine, kõlvatute laulusõnade kuulamine või ebasündsas füüsilises kontaktis olemine. Teisalt võivad himurad tunded omakorda ahvatleda pornograafiat vaatama. See nõiaring on äärmiselt mõjuvõimas ja ohtlik.4
Seksuaalset laadi himurus alandab ja nõrgendab suhteid, sealhulgas isiklikku suhet Jumalaga. „Ja tõesti, ma ütlen teile, nagu ma ennegi olen öelnud, et see, kes vaatab naist teda himustades ehk kui keegi rikub abielu oma südames – need ei saa Vaimu, vaid nad salgavad usku ja saavad tundma hirmu” (ÕL 63:16).
Vanem Richard G. Scott (1928–2015) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud: „Seksuaalne kõlblusetus takistab Püha Vaimu tiivustava, valgustava ja volitava mõju tundmist. See põhjustab tugevat füüsilist ja tundelist kihku. Aja jooksul tekitab see kustutamatu iha, mis viib süüdlase veelgi tõsisema patuni.”5
Mis himu ei ole?
Olles arutlenud, mis himu on, on samuti tähtis mõista, mis see ei ole, ning olla valvsad, et me ei peaks himuks mõtteid ja tundeid, mis on sündsad. Himu on vaid üks soovide avaldumise viise, kuid on olemas ka õigemeelseid soove. Näiteks võime soovida häid ja sobivaid asju, mis aitavad meil teha Issanda tööd.
Mõelge näiteks järgmisele:
-
Soov omada raha. Raha soovimine pole iseenesest halb. Paulus ei öelnud, et raha on kõige kurja juur. Ta ütles, et „rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur” (1Tm 6:10; rõhutus lisatud). Seda selgitavad Jaakobi õpetused: „Aga enne, kui te otsite rikkust, otsige Jumala kuningriiki! Ja pärast seda, kui te olete saanud lootuse Kristuses, te saate rikkust, kui te seda otsite; ja te otsite seda kavatsusega teha head – et riietada neid, kes alasti, et sööta näljaseid ja vabastada vange ning anda abi haigeile ja vaevatuile” (Jb 2:18–19).
-
Sobilikud seksuaalsed tunded abikaasa vastu. Need Jumalast antud tunded aitavad meil abielu tugevdada, rikastada ja ühtsemaks muuta. Kuid ka abikaasa vastu võivad tekkida ebasündsad tunded. Kui otsime isekat rahuldust või püüame rahuldada üksnes enda iha või soove, siis võime muutuda himuraks ning see võib abielusuhet kahjustada. Et säilitada abielus sobilikku füüsilist intiimsust, on võtmetähtsusega, et meie kavatsused oleks puhtad ja armastavad.
Oluline on teha kõike õige eesmärgiga – eesmärgiga ehitada Jumala kuningriiki ja suurendada maailmas headust. Ent himurus kehutab astuma välja sündsuse piiridest, millest väljaspool võib iha alandada meie silmis Jumala väärtust, panna meid nägema inimesi objektidena ning muuta asjad, rikkuse ja koguni väe millekski väärastunuks, mis moonutab meie tundeid ja kahjustab suhteid.
Miks me himurusele järele anname?
Teades, kui kahjulik ja ohtlik on himurus, miks on see nii ahvatlev ja levinud? Miks laseme sel tihti enda üle võimust võtta? Algul näib, et himuruse aluseks on isekus ja enesekontrolli puudumine. Need on küll soodustavad tegurid, kuid himuruse tõukejõuks on tihti tühjustunne. Himurusele võidakse anda järele, püüdes asjatult täita elus valitsevat tühimikku. Himurus on siira armastuse, tõeliste väärtuste ja kestva jüngerluse võlts ning kehv aseaine.
Mõnes mõttes on sobilik emotsionaalne kontroll meie südame seisund. Öeldakse, et inimese mõtted määravad tema olemuse (vt ingl k LDS Bible Proverbs 23:7). Sellest, millele me vaimselt keskendume, saab ajapikku meie mõtete, tunnete ja tegude tõukejõud. Kui tunneme kiusatust himuruse järele, peame asendama selle kiusatuse millegi sündsaga.
Himurust võib soodustada ka tegevusetus. Kui meie elus midagi erilist ei toimu, kaldume olema pahelistele mõjudele altimad. Kui püüame õhinaga teha head (vt ÕL 58:27) ja kasutada oma aega tõhusalt, siis oleme himurusele ja negatiivsetele mõjudele vähem vastuvõtlikud.
Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, et soovid, millele me otsustame järele anda, ei mõjuta üksnes meie tegusid, vaid ka seda, millisteks me lõppkokkuvõttes saame: „Soovid määravad meie prioriteedid, prioriteedid annavad kuju meie valikutele ja valikud panevad paika meie teod. Soovidest, mis on meie tegutsemise ajendiks, lähtuvad meie muutumine, meie saavutused ja kelleks me saame.”6
Teisisõnu ei tule meil hoida vaos üksnes tundeid, millel laseme end mõjutada, vaid ka mõtteid, mis nendele tunnetele järgnevad või mida need tunded tekitavad. Alma on õpetanud, et kui meie mõtted on ebapuhtad, siis „ka meie mõtted mõistavad meid süüdi” (Al 12:14).
Vastumürk: kristlik armastus
Himu ei ole paratamatu. Kuna Taevane Isa on andnud meile valikuvabaduse, on meil vägi oma mõtteid, tundeid ja tegusid ohjeldada. Me ei pea himuratele mõtetele ja tunnetele voli andma. Kiusatuse tekkides võime teha valiku sellele mitte järele anda.
Kuidas saada võitu kiusatusest anda voli himule? Alustuseks saame tugevdada oma suhet Taevase Isaga ja otsustada teenida teisi. Ja me teeme iga päev usku tugevdavaid tegusid, muuhulgas palvetame ja uurime pühakirju, mis toovad meie ellu Püha Vaimu. Tõhusaim salarelv on aga kristlik armastus – puhas, siiras, aus armastus, mis soovib ehitada Jumala kuningriiki ja suunata pilk üksnes Tema hiilgusele. Sedasorti armastus on võimalik vaid siis, kui meiega on Püha Vaim.
Himu kõrvaldamine nõuab südamest tulevat palvetamist, milles palume Jumalal need tunded meilt ära võtta ning asendada ligimesearmastusega (vt Mn 7:48). See, nagu igasugune meeleparandus, on võimalik tänu Jeesuse Kristuse lepitusele.7 Tänu Temale võime õppida armastama nii, nagu Tema ja meie Taevane Isa meid armastavad.
Kui keskendume järjepidevalt Taevasele Isale, kui elame esimese ja teise suure käsu järgi – armastame Jumalat ja ligimesi nagu iseennast (vt Mt 22:36–39) – ja kui anname endast parima, et elada nii, nagu Tema on õpetanud, siis pääsevad puhtad ja ausad kavatsused meie elus järjest enam mõjule. Kui ühitame enda tahte Isa omaga, siis himustamise kiusatus ja selle tagajärjed kahanevad ning asenduvad Kristuse puhta armastusega. Siis täitume jumaliku armastusega, mis asendab maailma labased soovid Jumala kuningriigi ehitamise kaunidusega.