Jumalus ja päästmisplaan
Kuna me teame tõde Jumalusest ja meie suhtest nendega, siis on meil ülim teedekaart, et läbi surelikkuse rännata.
I
Meie esimene usuartikkel teavitab: „Me usume Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning Pühasse Vaimu.” See tõekspidamine Isast, Pojast ja Pühast Vaimust liidab meid teiste kristlastega, kuid see, mida me nende kohta usume, erineb teiste tõekspidamistest. Me ei usu õpetusse, mida kristlikus maailmas nimetatakse Püha Kolmainsuse õpetuseks. Joseph Smith nägi nägemuses kahte selgelt eristuvat isikut, kahte indiviidi, tuues nõnda selgust asjaolusse, et tookord levinud tõekspidamised Jumala ja Jumaluse kohta polnud õiged.
Vastandiks tõekspidamisele, et Jumal on arusaamatu ja tundmatu müsteerium, on tõde, et Jumala olemus ja meie suhe Temaga on mõistetav ning on meie õpetuses kõige muu võti. Piiblis on kirjas Jeesuse suur eestkostepalve, kus Ta kuulutas, et „see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Jh 17:3).
Püüd tunda Jumalat ja Tema tööd sai alguse enne surelikkust ega lõpe siin. Prohvet Joseph Smith on õpetanud: „Pärast eesriide läbimist kulub hulk aega, enne kui olete kõik need [ülenduse] põhimõtted ära õppinud.”1 Me võtame aluseks surelikkusele eelnenud vaimumaailmas saadud teadmised. Püüdes nõnda õpetada iisraellastele Jumala olemust ja Ta suhet Tema lastega, kuulutas prohvet Jesaja vastavalt Piiblis kirjutatule:
„Kellega te siis võrdlete Jumalat ja missuguse kujundi seate temale vastu? ..
Kas te ei tea? Kas te ei ole kuulnud? Kas teile ei ole algusest peale kuulutatud? Kas teil ei ole taipu maailma alustest?” (Js 40:18, 21)
Me teame, et Jumaluse kolm liiget on selgelt eristuvad omaette isikud. Teame seda prohvet Joseph Smithi kaudu antud õpetusest: „Isal on lihast ja luust keha, sama käegakatsutav nagu inimeselgi; Pojal samuti; kuid Pühal Vaimul ei ole lihast ja luust keha, vaid tema on vaimisik. Kui ei oleks nõnda, ei saaks Püha Vaim meis elada” (ÕL 130:22).
Seoses Isa, Jumala ülimusega Jumaluses, aga ka iga selle liikme vastava rolliga, selgitas prohvet Joseph Smith:
„Iga inimene, kes oli näinud taevaid avanemas, teab, et taevastes on kolm isikut, kes hoiavad väe võtmeid, ja üks on üle kõige. ..
Need isikud .. on Jumal esimene, Looja; Jumal teine, Lunastaja; ja Jumal kolmas, Tunnistaja või Kinnitaja.
Isa pärusmaa on juhtida kui Pealik või Juhataja, Jeesuse pärusmaa on olla Vahendaja ja Püha Vaimu pärusmaa on olla Kinnitaja või Tunnistaja.”2
II Plaan
Me mõistame oma suhet Jumaluse liikmetega päästmisplaani kohta ilmutatu põhjal.
Küsimused, nagu „Kust me tulime?”, „Miks me oleme siin?” ja „Kuhu me läheme?” saavad vastuse plaanis, mille kohta öeldakse pühakirjades „päästmisplaan”, „suur õnneplaan” või „lunastusplaan” (Al 42:5, 8, 11). Selles plaanis on kesksel kohal Jeesuse Kristuse evangeelium.
Jumala vaimulastena ihaldasime surelikkusele eelnenud elus meile ettemääratud igavest elu, kuid olime jõudnud oma arengus ilma füüsilises kehas saadud sureliku kogemuseta nii kaugele, kui see oli võimalik. Et meile seda võimalust anda, juhatas meie Taevane Isa selle maailma loomist, kus me, mäletamata seda, mis eelnes meie surelikule sünnile, võiksime tõestada, et tahame pidada Tema käske, kogeda muid sureliku elu väljakutseid ja kasvada nende kaudu. Kuid selle sureliku kogemuse käigus ja meie esimeste vanemate langemise tagajärjel saab meile osaks vaimne surm, kui meid Jumala juurest ära lõigatakse, me määrdume patuga ja allume füüsilisele surmale. Isa plaan nägi ette ja kindlustas võimalused kõik need takistused ületada.
III Jumalus
Teades Jumala suure plaani eesmärki, vaatleme nüüd Jumaluse iga kolme liikme rolli selles plaanis.
Alustame Piibli õpetusega. Lõpetades oma teist kirja korintlastele, viitab apostel Paulus pikema jututa Isa, Poja ja Püha Vaimu Jumalusele. „Issanda Jeesuse Kristuse arm ja Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus3 olgu teie kõikidega!” (2Kr 13:14)
See piiblisalm kirjeldab Jumalust ning osutab Isa Jumala piiritule ja motiveerivale armastusele, Jeesuse Kristuse halastavale ja päästvale missioonile ja Püha Vaimu osadusele või kaaslusele.
Isa, Jumal
Kõik saab alguse Isast, Jumalast. Kuigi me teame Temast võrdlemisi vähe, on see, mida teame, otsustava tähtsusega, et mõista Tema ülimust, meie ja Tema vahelist suhet ja Tema juhirolli päästmisplaanis, loomisel ja kõiges sellele järgnenus.
Vanem Bruce R. McConkie kirjutas vahetult enne surma: „Selle sõna ülimas ja lõplikus tähenduses on vaid üks tõeline ja elav Jumal. Tema on Isa, Kõikvõimas Elohim, Ülim Indiviid, Ilmaruumi Looja ja Valitseja.”4 Tema on nii Jeesuse Kristuse kui ka meie kõigi Jumal ja Isa. President David O. McKay õpetas: „Esimene põhitõde, mille eest Jeesus Kristus kostis, oli see, et kõige taga, kohal ja üle on Isa, Jumal, taeva ja maa Issand.”5
Me teame Isa, Jumala olemusest peamiselt seda, mida õpime Tema Ainusündinud Poja, Jeesuse Kristuse teenimistööst ja õpetustest. Vanem Jeffrey R. Holland on õpetanud, et üks tähtsamaid Jeesuse teenimistöö eesmärke oli ilmutada surelikele, „milline on Jumal, meie Igavene Isa, .. ilmutada meile ja isikustada meie jaoks Tema Isa, meie Taevaisa tõeline olemus”.6 Piiblis on kirjas apostellik tunnistus, et Jeesus oli oma Isa isiku „olemuse kuju” (Hb 1:3), mis üksnes täpsustab Jeesuse enda õpetust, et „kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Jh 14:9).
Isa, Jumal on meie vaimude Isa. Meie oleme Tema lapsed. Ta armastab meid ja kõik, mida Ta teeb, on meie igaveseks heaoluks. Tema on päästmisplaani autor ja Tema väega saavutab see plaan oma eesmärgid seoses Tema laste lõpliku hiilgusega.
Poeg
Surelike jaoks on enim nähtud Jumaluse liige Jeesus Kristus. Esimene Presidentkond kuulutas oma tähtsas õpetuspõhises teadaandes 1909. aastal, et Ta on „esmasündinu kõigi Jumala laste seas – esmasündinu vaimus ja ainusündinu lihas”.7 Isa valis Poja, kõikidest suurima, täitma Isa plaani – rakendama Isa väge, et luua lugematul hulgal maailmu (vt Ms 1:33) ning päästma Jumala lapsed surmast oma ülestõusmise ja patust oma lepituse kaudu. Seda „ülimat ohverdust” on tabavalt nimetatud „kogu inimajaloo keskseks teoks”.8
Neil ainukordsetel ja pühadel juhtudel, mil Jumal Isa on isiklikult Poega tutvustanud, on Ta öelnud: „See on mu armas Poeg, teda kuulake!” (Mk 9:7; Lk 9:35; vt ka 3Ne 11:7; JSA 1:17) Seega on see Jeesus Kristus kui Jehoova, Iisraeli Jumal Issand, kes räägib prohvetitele ja nende vahendusel.9 Sellepärast ütles Jeesus pärast oma ülestõusmist nefilastele ilmudes enda tutvustuseks „terve maa Jumal” (3Ne 11:14). Ja sellepärast kõneleb Jeesus sageli Mormoni Raamatu prohvetitele ja viimse aja pühadele kui „Isa ja Poeg”, millist nimetust selgitatakse vaid saja aasta taguses Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Kvoorumi inspireeritud õpetuspõhises seletuses.10
Püha Vaim
Jumaluse kolmas liige on Püha Vaim, kelle kohta öeldakse ka Issanda Vaim ja Trööstija. Tema on Jumaluse liige, kes vahendab isiklikku ilmutust. Vaimisikuna (vt ÕL 130:22) saab Ta eluneda meie sees ning täita vahendaja tähtsat rolli Isa ja Poja ja Jumala laste vahel maa peal. Paljudes pühakirjasalmides õpetatakse, et Tema ülesanne on tunnistada Isast ja Pojast (vt Jh 15:26; 3Ne 28:11; ÕL 42:17). Päästja lubas, et Trööstija õpetab kõike, tuletab meile meelde kõik ja juhatab meid kogu tõeni (vt Jh 14:26; 16:13). Seega aitab Püha Vaim meil teha vahet tõel ja valel, juhatab meid tähtsamate otsuste tegemisel ja aitab meil teha läbi surelikkuse väljakutsed.11 Tema vahendusel meid ka pühitsetakse ehk puhastatakse patust (vt 2Ne 31:17; 3Ne 27:20; Mn 6:4).
IV
Kuidas on sellest taevaselt ilmutatud Jumaluse ja päästmisplaani õpetuse mõistmisest abi meie tänastes väljakutsetes?
Kuna me teame tõde Jumalusest ja meie suhtest nendega, elu eesmärgist ja meie igavese saatuse olemusest, siis on meil ülim teedekaart ja garantii, et läbi surelikkuse rännata. Me teame, keda kummardame ja miks kummardame. Teame, kes me oleme ja mis meist võib saada (vt ÕL 93:19). Teame, kes teeb kõik selle võimalikuks, ja teame, mida peame tegema, et tunda rõõmu ülimatest õnnistustest, mis tulevad Jumala päästmisplaani kaudu. Kuidas me seda kõike teame? Teame seda Jumala ilmutuste kaudu Tema prohvetitele ja eraldi meile kõigile.
Apostel Pauluse kirjelduse järgi nõuab täieks meheks saamine „Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda” (Ef 4:13) tunduvalt enam kui teadmiste omandamist. Ei piisa ka sellest, kui oleme evangeeliumis veendunud. Me peame tegutsema, et see meid usule pööraks. Vastupidiselt maailma institutsioonidele, mis õpetavad meid midagi teadma, kutsuvad päästmisplaan ja Jeesuse Kristuse evangeelium meid üles kellekski saama.
President Thomas S. Monson õpetas meie viimasel üldkonverentsil:
„Plaani keskmeks on meie Päästja Jeesus Kristus. Ilma Tema lepitava ohvriannita oleks kõik kadunud. Kuid ei piisa sellest, et me Teda ja Tema missiooni tõeks peame. Me peame tegema tööd ja õppima, uurima ja palvetama, meelt parandama ja paremaks muutuma. Me peame teadma Jumala seadusi ja elama nende järgi. Me peame saama Tema päästvad talitused. Ainult seda tehes võime saavutada tõelise, igavese õnne. ” ..
„Oma hinge põhjast ja kogu alandlikkuses,” kuulutas President Monson. „tunnistan ma sellest suurest annist, milleks on meie Isa plaan meie jaoks. See on ainus täiuslik rada rahu ja õnneni nii selles elus kui ka tulevases maailmas.”12
Ma lisan oma tunnistuse meie armastatud prohveti ja presidendi tunnistusele. Ma tunnistan, et meil on Taevane Isa, kes meid armastab. Ma tunnistan, et meil on Püha Vaim, kes meid juhib. Ja ma tunnistan Jeesusest Kristusest, meie Päästjast, kes teeb kõik asjad võimalikuks. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.