Rõõmu leidmine Kristuses

Issand ei palu meie Aaroni preesterluse noortel teha kõike, kuid see, mida Ta palub, on aukartust äratav.

Mõni aasta tagasi koges meie väike pere seda, millega paljud pered siin langenud maailmas silmitsi seisavad. Meie noorimal pojal Tanner Christian Lundil diagnoositi vähk. Ta oli erakordne hing, nagu üheksa-aastased sageli on. Ta oli lustakalt kelmikas ja samas ka üllatavalt vaimselt teadlik. Võrukael ja ingel, ulakas ja kena. Kui ta oli väike ja hämmastas meid iga päev oma üleannetustega, ei teadnud me, kas temast kasvab prohvet või pangaröövel. Igatahes tundus, et ta jätab maailma oma jälje.

Ja siis jäi ta väga haigeks. Järgmise kolme aasta jooksul üritasid tema elu päästa äärmuslikud ravimeetmed ja väljapaistev meditsiin, sealhulgas kaks luuüdi siirdamist. Ta sai kopsupõletiku ja pidi veetma 10 nädalat teadvusetult hingamisaparaadi all. Imekombel sai ta lühikeseks ajaks terveks, kuid siis tuli vähk tagasi.

Veidi aega enne tema surma, oli Tanneri haigus tunginud tema luudesse ja isegi tugevatele valuvaigistitele vaatamata olid tal jätkuvalt valud. Ta suutis vaevu voodist üles tõusta. Ühel pühapäevahommikul läks tema ema Kalleen tema tuppa, et vaadata kuidas tal on, enne kui pere kirikusse läheb. Oma üllatuseks nägi ta, et poeg oli end kuidagi riidesse saanud ja istus voodiserval särginööpe kinni pusides. Kalleen istus ta kõrvale. „Tanner,” ütles ta, „oled sa kindel, et tunned end kirikusse tulemiseks piisavalt hästi? Äkki jääd täna koju ja puhkad?”

Poiss põrnitses põrandat. Ta oli diakon. Tal oli kvoorum. Ja tal oli ülesanne.

„Ma pean täna sakramenti jagama.”

„Olen kindel, et keegi võib seda sinu eest teha.”

„Jah,” lausus poiss, „aga … ma näen, kuidas inimesed mind vaatavad, kui ma sakramenti jagan. Ma arvan, see aitab neid.”

Seega aitas Kalleen tal särginööbid kinni panna ja lipsu ette siduda ning nad sõitsid kirikusse. Oli selge, et midagi olulist oli toimumas.

Ma tulin kirikusse varahommikuselt koosolekult ja olin üllatunud, nähes Tannerit diakonide reas istumas. Kalleen ütles mulle vaikselt, miks poiss seal oli ja mida ta öelnud oli: „See aitab inimesi.”

Ja nii ma vaatasin, kuidas diakonid sakramendilaua juurde astusid. Tanner toetus õrnalt vastu teist diakonit, kui preestrid neile leivakandikud ulatasid. Ja siis jõudis Tanner lohiseval kõnnakul talle ettenähtud kohale ja haaras kindlust otsides pingi otsast kinni, kui ta sakramendi jagas.

Tundus, et iga saalis olev silmapaar jälgib liigutatult teda, kui ta vaevaliselt oma lihtsat ülesannet täitis. Omal viisil andis Tanner vaikiva jutluse, kui ta pühalikult, peatudes rea juurest rea juurde liikus – tema kiilas pea oli higist niiske – kui ta diakoni kombel Päästjat esindas. Tema kunagine alistamatu diakoni keha oli pisut muljutud, katki ja haavatud, vabatahtlikult kannatades, et teenida kandes meie ellu Päästja lepituse sümboleid.

Nähes, kuidas tema oli hakanud diakoniks olemist nägema pani ka meid sakramenti, Päästjat ning diakoneid, õpetajaid ja preestreid teises valguses vaatama.

Ma imestan selle sõnades väljendamatu ime üle, mis sundis teda tol hommikul nii julgelt reageerima sellele väikesele, tasasele üleskutsele teenida ja mõtlen ka kõigi meie kasvavate noorte tugevuse ja võimekuse peale, kui nad utsitavad end vastu võtma prohveti üleskutset astuda Jumala väesalka ning osaleda päästmis- ja ülendustöös.

Iga kord kui diakon hoiab sakramendikandikut, tuletatakse meile meelde püha lugu viimsest õhtusöömaajast, Ketsemanist, Kolgatast ja aiahauast. Kui Päästja ütles oma jüngritele: „Seda tehke minu mälestuseks!” ¹ , rääkis Ta läbi aegade ka igaühele meie seast. Ta rääkis lõpmatust imest, mille Ta teeb, kui tulevased diakonid, õpetajad ja preestrid esitlevad Tema sümboleid ja kutsuvad Tema lapsi Tema lepituse andi vastu võtma.

Kõik sakramendisümbolid viitavad sellele annile. Me mõtiskleme leiva üle, mida Ta kord murdis, ja leiva üle, mida meie ees seisvad preestrid nüüd omakorda murravad. Me mõtleme tollal ja praegu pühitsetud vedeliku tähendusele, kui sakramendipalved jõuavad pühalikult noorte preestrite suust meie südamesse ja taevastesse, uuendades lepinguid, mis ühendavad meid koguni Kristuse päästva väega. Võime mõelda, mida see tähendab, kui diakon ulatab meile pühad sümbolid ja seisab seal, kus Jeesus seisaks, kui Ta diakoni asemel oleks, pakkudes meie koormatele ja valule kergendust.

Õnneks ei pea noored mehed ja naised haigeks jääma selleks, et avastada Päästja teenimisest tulevat rõõmu ja selle eesmärki.

Vanem David A. Bednar on õpetanud, et kasvada ja saada selliseks nagu misjonärid on, peame tegema seda, mida misjonärid teevad ja seejärel „rida rea peale ja õpetus õpetuse peale, ‥ võivad [meist] aegamööda saada sellised misjonärid ‥ nagu Päästja meilt ootab.” ²

Samamoodi, kui soovime olla Jeesuse-sarnased ³ , peaksime püüdma teha seda, mida teeb Jeesus ja ühes imelises lauses selgitab Issand, mis see on, mida Ta teeb: „Sest vaata, minu töö ja minu hiilgus on see – tuua inimesele surematus ja igavene elu.” ⁴

Päästja missioon on alati ja igavesti olnud teenida oma Isa Tema lapsi päästes.

Ja kõige kindlaim viis selles elus rõõmu leida on ühineda Kristusega teiste abistamisel.

See on see lihtne tõde, mis inspireeris Laste- ja noorteprogrammi.

Kõik Laste- ja noorteprogrammi tegevused ja kõik Laste- ja noorteprogrammi õpetused on mõeldud selleks, et aidata noortel saada rohkem Jeesuse-sarnaseks, kui nad päästmis- ja ülendustöös Temaga ühinevad.

Laste- ja noorteprogramm on vahend, et aidata igal Algühingu lapsel ja noorel kasvada jüngriks ja saada usust tulvil nägemuse sellest, milline näeb välja õnnerada. Nad võivad oodata ja igatseda sellel lepingurajal käies verstaposte, nagu ristimine ja Püha Vaimu anni saamine ning kuulumine kvoorumitesse ja Noorte Naiste klassidesse, kus nad tunnevad kristlikku teenimise kaudu rõõmu teiste aitamisest. Nad püstitavad suuri ja väikeseid eesmärke, mis toovad nende ellu tasakaalu ja aitavad neil saada rohkem Päästja-sarnaseks. Noortele mõeldud konverentsid ja ajakirjad ning Gospel Living (evangeeliumi järgi elamine) äpp aitavad neil Kristuses rõõmu tunda. Nad ootavad innukalt, et saada piiratud kasutusõigusega templisoovitust ning tunda templi ja perekonna ajaloo õnnistuste poole püüdlemisel Püha Vaimu kaudu Eelija vaimu. Nad saavad juhatust patriarhaalsest õnnistusest. Aja saabudes lähevad nad ise templitesse, et neile antaks vägi ja leida seal rõõmu saades igaveseks kokku seotud oma perega – tulgu, mis tuleb.

Pandeemia ja hädade vastutuules selle uue Laste- ja noorteprogrammi täieliku potentsiaali saavutamise töö alles käib, kuid sellega on kiire. Meie noored ei saa oodata, et maailm ennast ise parandaks, enne kui nad Päästjat tundma õpivad. Mõned teevad juba praegu otsuseid, mida nad ei teeks, kui mõistaksid enda ja Tema tõelist identiteeti.

Seega kõlab Jumala väesalkade tungiv hüüe: „Kõik laevatekile!”

Emad ja isad! Teie pojad vajavad, et te toetaksite neid praegu sama kirglikult kui varem nende väiksemate murede puhul. Emad ja isad! Preesterluse ja Noorte Naiste juhid! Kui teie noored on raskustes, aitab Laste- ja noorteprogramm neid Päästja juurde tuua ja Päästja toob neile rahu. ⁵

Kvoorumi ja klasside juhatused! Astuge esile ja võtke sisse õigusega teile kuuluv koht Issanda töös.

Piiskopid! Ühendage oma võtmed kvoorumi juhatajatega ja teie kvoorumid – ning teie kogudused – muutuvad igaveseks.

Ja teile õilsast soost noored, tunnistan ma, et tean, et olete Jumala armastatud pojad ja tütred ning et Tal on teie jaoks töö, mida teha.

Täites oma ülesandeid kõigest oma südamest, väest, meelest ja jõust, hakkate te Jumalat armastama ja peate kinni oma lepingutest ning usaldate Tema preesterlust, kui töötate selleks, et õnnistada teisi, tehes algust oma kodus.

Ma palvetan, et püüaksite mitmekordse energiaga, mis on selle aja vääriline, teenida, rakendada usku, meelt parandada ja saada iga päev paremaks, et olla templiõnnistuste saamise ja püsiva rõõmu vääriline, mis tuleb üksnes Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu. Ma palvetan, et te valmistuksite saama selleks pühendunud misjonäriks, ustavaks abikaasaks, armastavaks isaks või emaks, kelleks teil on lubatud Jeesuse Kristuse ustavaks jüngriks olemise kaudu lõpuks saada.

Aidake maailma Päästja naasmiseks ette valmistada, kutsudes kõiki tulema Kristuse juurde ja võtma vastu Tema lepituse õnnistusi. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.