2012
Hädaolukorras tegutsemine
august 2012


Külastusõpetuse sõnum, august 2012

Hädaolukorras tegutsemine

Tutvuge materjaliga palvemeelselt ja arutage seda õdedega, keda külastate. Esitage küsimusi, et aidata tugevdada õdesid, keda külastate, ja et seada Abiühing ka teie enda elus olulisele kohale.

Kujutis
Abiühingu eesmärk

Usk, pere, trööst

Külastusõpetajatena on üheks meie eesmärgiks perede ja kodude tugevdamine. Õed, keda külastate, peaksid teadma, et kui neil on probleeme, aitavad nende külastusõpetajad neid ka ilma palumata. Selleks et teenida, on meil kohustus olla teadlik nende õdede vajadustest, keda me külastame. Kui otsime inspiratsiooni, saame teada, kuidas rahuldada iga meie hoole alla usaldatud õe vaimseid ja ajalikke vajadusi. Seejärel võime oma aega, oskusi ja andeid rakendades, usuga palvetades ja vaimselt ning emotsionaalselt toeks olles teenida neid, kelle peret on tabanud haigus, surm või muu eriolukord.1

Tänu külastusõpetajatelt saadud aruannetele saab Abiühingu juhatus kindlaks teha need, kel on erivajadused füüsilise või vaimse haiguse pärast, ja need, kes on sattunud hätta. Nii saadakse teada ka sündidest, surmadest, puuetest, üksildusest või muudest raskustest. Seejärel annab Abiühingu juhataja saadud teabe edasi piiskopile. Tema juhatuse all koordineerib Abiühingu juhataja osutatavat abi.2

Külastusõpetajatel on „suur põhjus … rõõmustamiseks,” kuna „see on meile antud õnnistus, et meid on tehtud tööriistadeks Jumala käes selle suure töö täideviimisel.”

Pühakirjakohad:

Mt 22:27–40; Lk 10:29–37; Alma 26:1–4; ÕL 82:18–19.

Meie ajaloost

Kiriku algusaastatel oli liikmeskond väike ja tsentraliseeritud. Liikmed said abivajajatele kiiresti appi minna. Tänapäeval ulatub meie liikmeskond 14 miljonini ning paikneb maailma eri paigus. Külastusõpetus on osa Jumala plaanist, mille eesmärk on aidata kõiki Tema lapsi.

„Ainus süsteem, mis saab pakkuda abi ja tröösti nii suures kirikus ja nii mitmekesises maailmas, peab toimima üksikisikuist teenijate kaudu, kes asuvad abivajajatele lähedal,” ütles president Henry B. Eyring, esimene nõuandja Esimesest Presidentkonnast.

„… Igal piiskopil ja koguduse juhatajal on Abiühingu juhataja, kellele loota,” jätkas ta. „Temal omakorda on külastusõpetajad, kes teavad iga õe katsumusi ja vajadusi. Ta saab tänu neile teada, kuidas üksikisikutel ja perekondadel läheb. Ta saab neile abiks olla ja aidata piiskopil täita ülesannet kanda hoolt üksikisikute ja perekondade eest.”3

Viited

  1. Vt Handbook 2: Administering the Church. 2010, 9.5.1; 9.6.2.

  2. Vt Handbook 2: Administering the Church. 9.6.2.

  3. Henry B. Eyring. Daughters in My Kingdom: The History and Work of Relief Society. 2011, lk 110.