Kuidas nad teadsid?

President Dieter F. Uchtdorf, teine nõuandja Esimeses Presidentkonnas, pidas 2011. aastal Abiühingu üldkoosolekul õdedele kõne, mis puudutas mu südant ja tõi mu hinge rahu. Ta rääkis väikesest meelespeast ning sellest, et lille viis õielehte esindavad viit asja, mida meil tuleb meeles pidada.¹

Pärast koosolekut rääkis mu tütar Alyssa mulle oma sõbrast Jessiest, kes peab toitlustusettevõtet. Jessie vaia Abiühingu juhid palusid tal valmistada magustoitu, mida pärast Abiühingu üldkoosolekut pakkuda. Jessie rääkis Alyssale, et teadis kohe, et tahab valmistada 250 muffinit. Alyssa pakkus abi muffinite vaiakeskusesse transportimisel.

Kui koosoleku päev saabus ja Alyssa Jessiele appi läks, oli sõbranna meelt heitmas. Muffinid olid küll valmis, kuid Jessie oli teinud neist pildi ja saatnud ühele sugulasele, kes väitis, et need pole sellise koosoleku jaoks piisavalt pidulikud.

Jessie hakkas endas kahtlema. Ta järeldas, et Abiühingu juhid ootavad temalt midagi enamat kui lihtsaid muffineid. Ta püüdis meeleheitlikult välja mõelda, kuidas muffineid kaunistada, kuid selleks ei olnud enam aega. Muffinid jäid, nii nagu need olid, ja nad viisid need koos Alyssaga ära. Jessie tundis, et on õdesid alt vedanud, kuni kuulis president Uchtdorfi kõnet.

Kui president Uchdorf kõneles meelespealilledest, ilmus ekraanile foto sinisest lillekesest. Tilluke habraste õielehtedega lilleke oli lihtne, ent kaunis. President Uchtdorfi kõne puudutas kõigi südant. Ta palus, et me ei oleks liiga hõivatud meid ümbritsevate suurte eksootiliste lilledega, nii et me ei märka neid viit lihtsat, ent olulist tõde, mida ta meile õpetas.

Pärast lõpupalvet suundusid õed kultuurisaali. Kui Alyssa ja Jessie sisse astusid, ümbritsesid kõik magustoidulauda ja imestasid: „Kuidas nad küll teadsid?”

Iga muffinit kattis lihtne valge glasuur ning selle peale oli asetatud üks tagasihoidlik, ent kaunis, õrn ja viieõieline meelespea.