Jumala lõikus

Kord töötas keegi Christa nimeline naine väikeses seemnefirmas. Ta armastas oma tööd. See oli määratu ime, et igal tema müüdud tillukesel seemnel oli võime muutuda millekski täiesti imetlusväärseks – porgandiks, kapsaks, või isegi võimsaks tammepuuks.

Christale meeldis istuda arvuti taga, võtta vastu tellimusi ja vastata küsimustele. Kuid ühel päeval sai ta kaebuse, mis ta segadusse ajas.

„Seemned ei toimi,” ütles klient. „Ostsin need kaks kuud tagasi ja ikka ei midagi!”

„Kas panite nad rammusasse mulda, kastsite piisavalt? Kas päikest ja valgust oli küllaldaselt?” küsis Christa.

„Ei, aga ma andsin oma osa,” vastas klient. „Ma ostsin seemned. Lõppude lõpuks on nende seemnete kasvamine garanteeritud!”

„Aga te ei istutanud neid?”

„Taevas hoidku, ei! See tähendanuks, et ma oleksin pidanud oma käed mullaseks tegema!”

Christa jäi selle peale mõtlema ja otsustas, et peab kirjutama juhised, kuidas seemnete eest hoolitseda. Ta otsustas, et esimene asi, mida seemnete idanemiseks läheb tarvis, on külvijuhistest kinnipidamine. Te ei või seemneid riiulile panna ja jääda ootama, et need kasvama hakkaksid.”

Ei möödunud kaua aega, kui tuli teine kaebus, mis ta segadusse viis.

„Taimed ei vilju!” kaebas klient.

„Kas panite nad ikka rammusasse mulda?” küsis Christa. „Kas kastsite neid piisavalt? Kas valgust oli küllaldaselt?”

„Oo jaa!” kinnitas klient. „Ma tegin kõik nagu paki peal kirjas. Aga nad ei kasva!”

„Midagi ikka ju ometi toimus? Kas seemned idanesid?”

„Mitte midagi ei toimunud!” pahandas klient. „Ma panin seemned mulda täpselt nii nagu juhatatud. Ma lootsin, et saan õhtusöögi juurde tomatit ampsata. Ma olen väga pettunud!”

„Pidage!” ütles Christa. „Kas te tahate öelda, et panite seemned maha täna?”

„Ärge ajage naerma!” vastas klient. „Ma panin need maha nädal aega tagasi. Ma ei lootnudki näha tomateid esimesel päeval! Ma olin kannatlik. Ma ütlen teile, et terve see nädal on olnud väga palju kastmist ja ootamist!”

Christa mõistis, et peab lisama veel ühe juhise: „Need seemned käituvad vastavalt bioloogia seadustele. Kui te külvate seemned maha hommikul ja loodate süüa tomateid sama nädala lõpul, tuleb teil pettuda. Peate olema kannatlik ja ootama, kuni loodus oma töö teeb.”

Kõik läks kenasti, kuni saabus veel üks kaebus.

„Ma olen väga pettunud teie seemnetes,” alustas klient. „Ma külvasin need maha täpselt nii nagu pakil soovitati. Ma kastsin neid, hoolitsesin, et neil oleks küllaldaselt päikesevalgust, ja ootasin ära saagi.”

„Tundub, et kõik on siis hästi!” tähendas Christa.

„Hästi?!” imestas klient. „See oli suvikõrvits!”

„Minu andmetel te need seemned tellisitegi,” vastas Christa.

„Aga ma ei tahtnud suvikõrvitsat! Ma tahtsin kõrvitsat!”

„Ma ei mõista.”

„Ma panin need seemned maha samasse kohta, kus eelmisel aastal kasvasid kõrvitsad. Ma kiitsin taimi iga päev, ütlesin neile, millised toredad kõrvitsad neile ükskord külge kasvavad. Kuid suurte ümmarguste oranžide kõrvitsate asemel sain ma pikergused rohelised suvikõrvitsad! Ja neid oli väga palju!”

Christa mõistis, et juhiseid on ikka veel vähe ja ta pani kirja veel ühe põhitõe: „Külvatav seeme ja külvamise aeg määravad saagi.”

Lõikuse seadus

Apostel Paulus õpetas Jumala lõikusest nõnda:

„Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!

Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu.

Ja kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi” (Gl 6:7–9).

Käesoleval ajajärgul on Issand sellele muutumatule seadusele lisanud juurde tarkust ja kasvuruumi:

„On olemas seadus, mis on tagasivõetamatult otsustatud taevas enne selle maailma rajamist, millel põhinevad kõik õnnistused.

Ja kui me saame Jumalalt mõne õnnistuse, tuleb see kuulekuse tõttu sellele seadusele, millel see õnnistus põhineb” (ÕL 130:20–21).

Mida me külvame, seda me lõikame.

Jumala lõikus on imetlusväärne. Neile, kes Teda austavad, tulevad Tema rikkalikud õnnistused „hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga. ‥ Sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile” (Lk 6:38).

Just nagu taevased seemned nõuavad pingutamist ja kannatlikkust, nii ka paljud taevased õnnistused. Me ei saa panna oma usku riiulile ja oodata vaimsete õnnistuste lõikust. Kui me aga istutame ja kasvatame oma perekonna igapäevaelus evangeeliumi norme, on tõenäoline, et meie lapsed kasvavad üles, et toota hindamatuid vaimseid vilju iseendale ja tulevastele põlvedele.

Jumala vastused meie palvetele ei pruugi tulla alati kohe – mõnikord tundub, et need ei tule üldse,– kuid Jumal teab, mis on Tema lastele parim. Pole kahtlustki, et ühel päeval näeme me asju selgemalt; ja sellel päeval tunneme me ära taeva helduse ja suuremeelsuse.

Vahepeal aga on meie eesmärk ja suur rõõm kõndida meie Isanda ja Päästja jalajälgedes, elada ilusat ja laitmatut elu, nii et Jumala lubatud ja hindamatud õnnistused võiksid olla meie.

Mida me külvame, seda lõikame.

See on taeva seadus.

See on Jumala lõikuse seadus.