Abiühingu eesmärk

Abiühingu eesmärk on „valmistada naisi ette igavese elu õnnistusteks”, on öelnud Abiühingu üldjuhataja Linda K. Burton.¹ Usu, perekonna ja abi kaudu seome end meie „töö olulise osaga”.²

Abiühing on „ajalik ja vaimne töö”, on öelnud Carole M. Stephens, esimene nõuandja Abiühingu üldjuhatuses. „See on see, mida naised tegid Päästja päevil, ning see on see, mille tegemist meie jätkame.”³

Kui vaatame samaaria naist kaevul, kes jättis oma veeämbri ning jooksis teistele ütlema, et Jeesus on prohvet (Jh 4:6–42), või Foibet, kes teisi kogu elu jooksul rõõmuga teenis (vt Rm 16:1–2), siis näeme eeskujusid naistest Päästja päevil, kes püüdsid aktiivselt Jeesusele Kristusele läheneda. See on Tema, kes avab meie tee igavesse ellu (vt Jh 3:16).

Kui vaatame meie teerajajatest õdesid Nauvoos Illinoisis, kes kogunesid 1842. aastal Sarah Kimballi kodus, et moodustada omaenda organisatsioon, siis näeme Jumala plaani Abiühingu loomiseks ja preesterluse põhimõtete järgimiseks. Pärast seda, kui Eliza R. Snow oli kirjutanud põhikirja, vaatas Joseph Smith selle üle. Ta mõistis, et Kirik ei olnud täielikult organiseeritud, kuni naised ei olnud organiseeritud. Ta ütles, et Issand võttis nende pakutava anni vastu, kuid oli midagi paremat. „Ma organiseerin naised preesterluse alla preesterluse mustri järgi,” ütles ta.⁴

„Abiühing ei olnud lihtsalt tavaline rühm naisi, kes soovisid maailmas midagi head korda saata. See oli erinev. See oli „midagi paremat”, sest see organiseeriti preesterluse volitusega. Selle organiseerimine oli vajalik samm Jumala töö levimises maa peal.”⁵