2017
ʻEletā Robert D. Hales: Ko ha Moʻui Fakaʻeiʻeiki
Ko ha Manatu Melie: Eletā Robert D. Hales


ʻEletā Robert D. Hales: Ko ha Moʻui Fakaʻeiʻeiki

“Kapau naʻá ku maʻu e leʻo mo e talupite ʻa ha ʻāngelo ke u lava ai ʻo lea ki he faʻahinga kotoa ʻo e tangatá kuo toe tuʻu ʻa [Sīsū Kalaisi] pea ʻokú Ne moʻui; ko e ʻAlo Ia ʻo e ʻOtuá, ko e ʻAlo pē Taha ʻo e Tamaí naʻe Fakatupú, ko e Mīsaia kuo talaʻofa maí, ko hotau Huhuʻí mo e Fakamoʻuí; naʻá Ne hāʻele mai ki he māmaní ke akoʻi e ongoongoleleí ʻi Heʻene sīpingá. ʻOku fakataumuʻa hono misiona fakalangí ke ta haʻu kiate ia pea te Ne tataki kitaua ki he moʻui taʻengatá.”1

ʻĪmisi
Robert D. Hales and his wife, Mary

Takafí: faitaaʻi ʻe Stuart Johnson, Deseret News

ʻI he taimi naʻe hoko ai ʻa ʻEletā Robert D. Hales ko ha pailate vakapuna tau ʻi he Laulāpuna ʻa ʻAmeliká lolotonga e 1950 tupú, naʻe fokotuʻu ʻe he kau mēmipa ʻo ʻene kau folau laulāpuná ha kaveinga ke ne tākiekina kinautolu ʻi honau ngaahi fatongiá.

Naʻe talaange ʻe ʻEletā Hales ki he kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí ʻi he 1990 ʻi heʻene kei hoko ko e Pīsope Pulé, “Naʻe fakapipiki e moto homau ʻiunití —ʻi homau sinoʻi vakapuná—ko e ‘Foki Langilangiʻia.’” “Naʻe hoko e kaveinga ko ʻení ko ha fakamanatu maʻu pē kiate kimautolu ʻemau loto fakapapau te mau toki foki pē ki homau tauʻanga vaka angamahení, hili ʻemau fai homau tūkuingatá ke fakahoko lelei e tapa kotoa pē homau fatongiá.”2

ʻĪmisi
Robert D. Hales as pilot with plane; as businessman

Naʻe tui ʻa ʻEletā Hales, ʻa ia naʻe faʻa lea maʻu pē fekauʻaki mo e foki langilangiʻiá, ʻe lava ke tokonia e fānau kotoa pē ʻa e Tamai Hēvaní ʻi honau hala fononga ki he taʻengatá, ʻi heʻenau moʻui ʻaki e kaveinga ko ʻení. Koeʻuhí ko e ʻaho kotoa pē ʻo e moʻuí ko ha ngāue, naʻá ne akoʻi mai, “ʻOku fie maʻu ke tau manatuʻi ko hai kitautolu pea mo ʻetau taumuʻa taʻengata ke ‘Foki Langilangiʻia’ mo hotau ngaahi fāmilí ki he ʻao ʻo ʻetau Tamai Hēvaní.”3

ʻI he fatongia ʻo ʻEletā Hales ko ha husepāniti mo e tamai, pule ngāue, mo ha Taki Māʻolunga ʻi he Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻi ha taʻu ʻeni ʻe 40 tupu, naʻá ne manatuʻi ko hai ia pea naʻá ne ngāue fakatatau ki ai. Pea ʻi heʻene angatonú, talangofuá, faivelengá mo e fua fatongiá, naʻá ne moʻui ʻaki ʻene kaveinga folau vakapuna fakakautaú ʻi he kotoa ʻo ʻene moʻuí.

Ko ha Fāmili Vāofi

ʻĪmisi
Robert D. Hales with his parents and siblings; as a child

Naʻe fāʻeleʻi ʻa Robert Dean Hales ʻi Niu ʻIoke Siti, USA, ʻi he ʻaho 24 ʻo ʻAokosi 1932, ko e fika tolu ia ʻo e fānau ʻe toko tolu ʻa J. Rulon Hales mo Vera Marie Holbrook Hales. Naʻe tupu hake ʻa Lōpeti ʻi Long Island ʻi ha fāmili ne nau moʻui ʻaki ʻa e ongoongoleleí. Naʻe fua ʻe heʻene ongomātuʻá ha ngaahi uiuiʻi kehekehe ʻi he Siasí, kau ai ʻena hoko ko ha ongo faifekau fakasiteiki, pea naʻe fononga ʻa e fāmilí ʻi he Sāpate kotoa pē ʻi ha maile ʻe 20 (km ʻe 32), ke nau maʻulotu ʻi he Uooti Kuiní.

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Hales, “Naʻe vāofi homau fāmilí.” Naʻá ne ui honau ʻapi naʻe tupu hake aí “ko ha feituʻu fakaʻofoʻofa ke tupu hake ai” pea ko hono fāmilí “ko ha maʻuʻanga ivi.”4

Naʻe hoko e ngaahi tā sīpinga lelei ʻene ongomātuʻá ko ha ngaahi manatu melie naʻá ne tākiekina ʻene moʻuí.5 Naʻe pehē ʻe ʻEletā Hales, “Naʻá na moʻui ʻaki e ongoongoleleí, ako e folofolá, pea fakamoʻoni ki he ʻOtua ko e Tamaí mo Hono ʻAlo ko Sīsū Kalaisí.” “Naʻá na fakamoʻoni foki ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá.”6

Naʻá ne ako heʻene kei siʻí, ko e “kī ki hono fakamālohia ʻo hotau ngaahi fāmilí ke maʻu ʻa e Laumālie ʻo e ʻEikí ʻi hotau ngaahi ʻapí.”7

Naʻe hanga ʻe heʻene fineʻeikí, ʻa ia naʻe laka hake ʻi he taʻu ʻe 30 ʻene fua fatongia ʻi he Fineʻofá, ʻo akoʻiange ʻa e ʻofá mo e ngāue tokoní ʻi heʻene ʻave ia ke na ʻalu ʻo tokoni ki he masivá mo e faingataʻaʻiá.8 Naʻe akoʻi ange ʻe heʻene tangataʻeikí, ko ha tokotaha tā valivali fakapalōfesinale ʻi Niu ʻIoke Siti, ha ngaahi lēsoni tuʻuloa fekauʻaki mo e lakanga fakataulaʻeikí mo e Toe Fakafoki Maí. Naʻá ne ʻave ʻa Lōpeti ʻi ha taimi ʻe taha ki he Vaitafe Sesikuehaná, ʻa ia naʻe maʻu ai ʻe Siosefa Sāmita mo ʻŌliva Kautele e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné meia Sione Papitaisó. Naʻá ne ʻave ʻa Lōpeti ʻi ha taimi ʻe taha ki he Vaoʻakau Tapú.

Naʻá ne pehē, “naʻá ma lotu fakataha ʻi he vaoʻakaú mo fakahaaʻi ʻema holi ke faitotonu mo faivelenga ʻi he lakanga fakataulaʻeiki naʻá ma maʻú.” “Naʻe tā ʻe heʻeku tangataʻeikí kimui ange ha fakatātā ʻo e feituʻu naʻá ma lotu aí peá ne ʻomi ia kiate au ko ha fakamanatu ʻo e ngaahi palōmesi naʻá ma fakahoko fakataha ʻi he ʻaho ko iá. ʻOku tautau ia he taimí ni ʻi hoku ʻōfisí ko ha fakamanatu kiate au ʻi he ʻaho kotoa, ʻeku ngaahi aʻusia mo e palōmesi toputapu naʻe fakahoko mo ʻeku tamai ʻi he māmaní kae pehē ki heʻeku Tamai Hēvaní.”9

ʻĪmisi
Robert D. Hales as young baseball player; in Dodgers uniform

ʻI heʻene vaʻinga peisipolo kei siʻí, naʻe vaʻinga ʻa Lōpeti kimui ange ʻi he ako māʻolungá mo e kolisí, pea ʻi he taʻu 2007, naʻá ne tekaʻi e fuofua pulu ʻi ha vaʻinga fakapalofesinale.

Faitaaʻi ʻe Sonja Eddings Brown

Naʻe manako ʻa Lōpeti ʻi he vaʻinga peisipoló ʻi heʻene kei talavoú, pea iku ai ʻo ne vaʻinga maʻá e ʻUnivēsiti ʻo ʻIutaá. ʻI heʻenau foki pasi ki ʻapi fakataha mo e timi sipotí hili ia ʻene fuofua vaʻinga mamaʻo mei honau koló, naʻe fuʻu ʻohovale ʻa e tokotaha kalasi hivá ni ʻi ha niʻihi ʻo e ngaahi tōʻonga mo e lea ʻo ʻene timí. Ke fakamālohia ʻa Lōpetí, naʻe tā ange ʻe heʻene tamaí ha fakatātā ʻo ha naite.

“ʻI heʻene tā valivali mo lau mei he folofolá, ne u ako ai e founga ke u hoko ai ko ha taha maʻu lakanga fakataulaʻeiki tui faivelengá—ke u maluʻi mo taukapoʻi e puleʻanga ʻo e ʻOtuá. Naʻe tataki au ʻe he ngaahi lea ʻa e ʻAposetolo ko Paulá” (vakai, ʻEfesō 6:13–17).

Hili ha ngaahi taʻu lahi, naʻe pehē ʻe ʻEletā Hales ʻi heʻene fakakaukau ki he lēsoni ko iá, “kapau ʻoku tau faivelenga ʻi he lakanga fakataulaʻeikí, ʻe foaki mai e teunga tau maluʻi ko ʻení kiate kitautolu ko ha meʻaʻofa mei he ʻOtuá. ʻOku tau fie maʻu e teunga tau ko ʻení!”10

Naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Hales ha ʻulungaanga mahuʻinga ʻe taha mei he sīpinga ʻene tangataʻeikí.

Naʻá ne pehē, “Naʻá ku ako e anga fakaʻapaʻapa ki he kakai fefiné mei heʻeku tangataʻeikí ʻi heʻene tokangaʻi ʻeku faʻeé, hoku tuofefiné, mo hono tuofāfiné.” Hili e pākalava ʻa e fineʻeiki ʻa ʻEletā Hales, naʻe hoko e “ʻofa lahi” ʻene tangataʻeikí “ʻi hono hoa ʻofaʻangá” ʻi he taʻu ʻe ua fakamuimui ʻo ʻene moʻuí, ko ha sīpinga naʻe ʻikai teitei ngalo ʻiate ia. “Naʻá ne talamai kiate au ko ha kiʻi totongi ia ʻo e ʻofa līʻoa ʻeku faʻeé ʻiate ia ʻi ha taʻu ʻeni ʻe nimangofulu tupu.”11

Ko ʻEne Koloa Mahuʻinga Tahá

Lolotonga ʻene ʻaʻahi mai ki honau ʻapí mei he akó ʻi he 1952, naʻe fetaulaki ʻa Lōpeti mo ha finemui ko hono hingoá ko Mary Crandall, ʻa ia naʻe toki hiki mai mei Kalefōnia ki Niu ʻIoke mo hono fāmilí. Naʻá na fetokangaʻaki ʻi he taimi pē ko iá.

Naʻá ne pehē, “Hili ʻeku fetaulaki mo iá, naʻe ʻikai ke u toe ʻeva ki ha taha kehe.”12

ʻI he ʻosi ʻa e faʻahitaʻu māfaná, naʻá na fakatou foki ki ʻIutā ki he akó. Naʻe ako ʻa Lōpeti ʻi he ʻUnivēsiti ʻo ʻIutaá kae ako ʻa Mele ʻi he ʻUnivēsiti Pilikihami ʻIongí, ka naʻe ʻikai fakamavahevaheʻi kinaua ʻe heʻena vā mamaʻó. Taimi nounou pē mei he ʻosi ʻa e taʻu fakaakó, naʻá na mali ʻi he Temipale Sōlekí ʻi he ʻaho 10 ʻo Sune, 1953. Naʻe tāpuekina ʻaki kinaua ha ongo foha ko Sitīveni mo Tēvita, ʻi he taʻu ʻe nima naʻe hokó.

ʻĪmisi
Robert and Mary Hales on wedding day; Robert and Mary with their sons

Hili e fakaʻosi ako ʻa Lōpeti ʻi he 1954 mo ha mataʻitohi ʻi he fetuʻutakí mo e pisinisí, naʻá ne ngāue ʻi he laulāpuná ko ha pailate vakapuna fakakautau. ʻI he ʻosi ʻene ngāué hili ha meimei taʻu ʻe fā mei ai, naʻá ne hiki mo hono fāmilí mei Folōlita ki Masasūseti ke hoko atu ʻene ako ki hono mataʻitohi MA ʻi he fakalele pisinisí. Lolotonga ʻene feinga mālohi ʻi he ʻApiako Pisinisi Hāvatí, naʻe ui ia ko e palesiteni ʻo e kōlomu kaumātuʻá. Ko e taimi pē ia ʻi heʻene moʻuí naʻe fifili ai pe te ne tali koā ha uiuiʻi faka-Siasi.

Naʻá ne talaange kia Mele, “ʻE lava pē ke tō ʻeku akó kapau te u hoko ko ha palesiteni ʻi he kōlomu kaumātuʻá.”

Naʻe tali ange ʻaki ʻe Mele ha ngaahi lea te ne tokonia ia ʻi he toenga ʻo ʻene moʻuí: “Popi, ʻe laka ange kiate au ha tokotaha ʻokú ne maʻu e lakanga fakataulaʻeikí ʻi ha tangata ʻokú ne maʻu ha mataʻitohi MA mei Hāvati.” Pea naʻá ne fāʻofua ange ʻo ne pehē ange, “Te tau fai fakatouʻosi ia.”13

Pea naʻa nau fai ia.

ʻI he ʻaho hono hokó naʻe holisi ʻe Mele ha konga ʻo e peisimeni honau fale nofo totongi naʻe teʻeki ʻosí, koeʻuhí ke ʻi ai ha feituʻu ke ako ai ʻa Lōpeti taʻe-fakahohaʻasi.

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Hales hili ha taʻu ʻe 30 mei ai, ʻi heʻeku tali ʻa e uiuiʻí, “naʻá ku falala ki he ʻOtuá ʻi heʻeku fakahoko ʻa e fili ko iá.” “Naʻe faingataʻa ange ke u fakahoko ʻa e fili ko iá ʻi he taimi ko iá, ʻi he taimi naʻá ku tali ai ʻa e uiuiʻi hili ha ngaahi taʻu lahi mei ai, ke u hoko ko ha ʻAsisiteni ki he Toko Hongofulu Mā Uá pea liʻaki ʻeku maʻuʻanga moʻui ʻi he pisinisí.”14

Hili ha ngaahi taʻu lahi mei ai, hili hono maʻu ʻe hono fāmilí ha paʻanga feʻungá, naʻe palani ʻa ʻEletā Hales ke ne kumi maʻa Mele ha kote naʻe mamafa. ʻI heʻene ʻeke ange ki ai pe ko e hā ʻene fakakaukau ki he meʻa naʻá ne palani ke fakataú, naʻá ne fehuʻi ange, “Ko hoʻo fakatau ʻeni maʻaku pe maʻau?”

Naʻe ui ʻe ʻEletā Hales ʻene fehuʻí “ko ha lēsoni fakangalongataʻa.” Naʻá ne pehē: “Ko hono fakalea ʻe tahá, ko ʻene fehuʻi maí, ‘ʻOku fakataumuʻa nai e meʻaʻofa ko ʻení ke fakahaaʻi ʻaki hoʻo ʻofa ʻiate aú pe ke fakahaaʻi mai ʻokú ke lava lelei pē ʻo tauhi au, pe ko hoʻo fakahaaʻi ia ki māmani?’ Ne u fakalaulauloto ki heʻene fehuʻí peá u fakatokangaʻi ne lahi ange ʻeku fakakaukauʻi aú ʻi heʻeku fakakaukauʻi ia mo homa fāmilí.”15

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Hales naʻe hoko hono uaifí ko ʻene koloa mahuʻinga tahá.16 Naʻá ne pehē, “Naʻe ʻikai te u mei aʻusia hoku tuʻunga he taimi ní ka naʻe taʻeʻoua ia.” “ʻOku ou ʻofa moʻoni ʻiate ia. ʻOkú ne maʻu e ngaahi meʻafoaki ʻo e Laumālié. ʻOkú ma ako fakataha ʻa e folofolá, pea ko e konga lahi ʻo e ngaahi fakakaukau ʻoku ou akoʻí, kuó u maʻu ia ko ʻema ako mo lotu fakatahá. Ko e ʻuhinga ia ʻeku aʻusia e tuʻunga ʻoku ou maʻu he ʻaho ní.”17

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Hales ko e tupu e lahi ʻo e ngaahi meʻa kuó na ikunaʻi mo Mele ʻi he moʻuí, mei hona vā fetuʻutaki fakatimí. “Kuó ma hoko maʻu pē ko ha timi pea ʻe pehē maʻu ai pē. ʻOku ou tui ko ʻeku fanongo ki hoku uaifí pea mo e Laumālie Māʻoniʻoní, ʻa e ivi tākiekina mahuʻinga taha ʻi heʻeku moʻuí.”18

ʻĪmisi
Robert D. Hales with Mary in front of temple; with Mary and President and Sister Kimball

“ʻE Lahi Ho Ngaahi Misioná”

Hili e fakaʻosi ako ʻa Lōpeti mo hono mataʻitohi MBA ʻi he taʻu 1960, naʻe lahi ha ngaahi faingamālie fakapalōfesinale naʻá ne maʻu. ʻI he taʻu 15 hokó, naʻá ne hoko ai ko ha pule māʻolunga ki ha ngaahi kautaha ʻiloa ʻi he ʻIunaiteti Siteití. Naʻe ʻave ia mo hono fāmilí ʻe heʻene lavameʻa he ngāue fakapisinisí, ki ha ngaahi fonua lahi ʻi ʻAmelika kae pehē ki ʻIngilani, Siamane mo Sipeini. Naʻá ne maʻu ha ngaahi uiuiʻi ʻi he Siasí ʻi he ngaahi fehikitaki ko iá, ʻa ia naʻe tali loto fiemālie ʻe Lōpeti.

Naʻá ne kau ʻi he kau palesitenisī fakakoló ʻi Sipeini, Siamane, mo e ʻIunaiteti Siteití ʻi Siosiā mo Masasūseti. Naʻá ne hoko ko ha pīsope ʻi Felengifeeti, Siamane, pea ʻi Masasūseti mo ʻIlinoisi, USA. Naʻá ne hoko ko ha aleaʻanga māʻolunga ʻi Lonitoni, ʻIngilani, mo Positoni, Masasūseti, ʻa ia naʻá ne kau foki ai ʻi he kau palesitenisī fakasiteikí. Naʻá ne hoko ko ha fakafofonga fakavahelahi ʻi Minesota mo Luisiana, USA.

ʻI he taʻu 1975, lolotonga ha kau atu ʻa Lōpeti ki ha fakataha poate fakapisinisi, naʻá ne maʻu ha kiʻi nouti, ʻoku tatali ʻi he telefoní ʻa Palesiteni Marion G. Romney (1987–188), naʻe hoko he taimi ko iá ko e Tokoni Ua ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí. ʻI hono tali ʻe Lōpeti e telefoní, naʻe ui ia ʻe Palesiteni Romney ke hoko ko ha palesiteni fakamisiona. Naʻe tali ʻe Lōpeti ʻa e uiuiʻí, ka kimuʻa peá ne hoko ko e palesiteni ʻi he Misiona ʻIngilani Lonitoní, naʻá ne maʻu ha telefoni ʻe taha mei Sōleki Siti, ko ha tā ʻeni ia meia Palesiteni Spencer W. Kimball (1895–1985).

“Te ke tali nai kapau te mau kole atu ke ke ngāue lōloa ange he taʻu ʻe tolú?” ko e fehuʻi ange ia ʻa Palesiteni Kimball. Hili hono talaange ʻe Lōpeti ʻoku loto ki aí, naʻe ui ia ʻe Palesiteni Kimipolo ko ha ʻasisiteni ki he Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá.

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Hales, “Naʻe talamai ʻe Palesiteni Kimball naʻá ne ʻilo naʻá ku loto mamahi he naʻá ku fie hoko ko ha palesiteni fakamisiona.” Ka naʻe fakapapauʻi ange ʻe Palesiteni Kimball, “ʻOua te ke tokanga ki ai, ʻe lahi ho ngaahi misioná.”19

Hili ha taʻu ʻe taha, naʻe uiuiʻi ʻa ʻEletā Hales ki he Kōlomu ʻUluaki ʻo e Kau Fitungofulú. Hili ha taʻu ʻe tolu, naʻe toe ui ia ke hoko ko ha palesiteni ʻo e Misiona ʻIngilani Lonitoní pea hoko ko ha supavaisa fakaʻēlia ʻi ʻIulope, ʻo ne ngāue fakataha ai mo ʻEletā Thomas S. Monson ke fokotuʻu maʻu e ongoongoleleí ʻi he ngaahi fonua naʻe taʻofi ai e Siasí, pea mo langa ha temipale ʻi Siamane Hahake.20

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Hales, “Ko e taha ʻo e ngaahi taimi fakafiefia taha ʻo ʻeku ngāue ʻi he Siasí, ʻa e fuofua taʻu ʻe tolu ʻo ʻeku hoko ko e Taki Māʻolungá, ʻi heʻeku tokoni ke palani ha ngaahi konifelenisi fakaʻēlia ʻe uofulu mā fitu.” “Naʻá ku saiʻia he fefolauʻaki fakataha mo e kau mēmipa ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí, kau ʻAposetoló, Kau Taki Māʻolungá, pea mo e kau taki kehé mo e maheni mo kinautolu mo honau uaifí. Naʻe fakaofo ʻeku mamata ki hono fakamoʻoniʻi ʻe he kau palōfitá, kau tangata kikité, mo e kau maʻu fakahaá ʻa e moʻoni ʻo e ongoongoleleí ki he Kāingalotu ʻi he ngaahi fonua kehekehe.”21

ʻI he 1985, naʻe ui ai ʻa ʻEletā Hales ko e Pīsope Pule ʻo e Siasí. Naʻe fakafeʻungaʻi ia ki hono uiuiʻí ʻe heʻene ngaahi aʻusia fakapalofesinalé, founga pule leleí mo e founga fealēleaʻakí pea mo ʻene ʻofa ki he niʻihi kehé.

ʻĪmisi
Robert D. Hales with Mary and others at Freiberg temple dedication

Naʻe tokoni ʻa Pīsope Pule Hales ke teuteu ki hono langa ha temipale ʻi Siamane Hahaké. Ko ʻene kau atu mo Mary Hales (lotomālie) pea mo e (mei hema ki toʻomataʻu) tokotaha tā palani ko Emil Fetzer, Elisa Wirthlin, ʻEletā Joseph B. Wirthlin, Frances Monson, mo ʻEletā Thomas S. Monson ʻi hono fakatapui e temipalé ʻi he taʻu 1985.

Naʻe ngāue fakataha ʻa Palesiteni Henry B. Eyring, Tokoni ʻUluaki ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻi he Kau Pīsopeliki Pulé mo ʻEletā Hales. Naʻá ne ui ʻa ʻEletā Hales ko ha tokotaha pisinisi fakapotopoto, angalelei, moʻui mateaki ʻokú ne tokanga ki he kakaí mo ʻilo e founga ke fakakakato ai e ngaahi ngāué. Naʻe pehē ʻe Palesiteni Eyring, “Naʻá ne ʻomi e ngaahi ʻulungaanga tatau ʻi he tuʻunga fakatakimuʻa ʻo e Kau Pīsopeliki Pulé.”22

Naʻe pehē ʻe hono uaifi ko Melé, “Naʻe ʻikai ke ne ʻulungaanga kākā. ʻOkú ne loto-maʻa mo fie maʻu pē ke fai ʻa e meʻa totonú.”23

Naʻe kau ʻa e ngaahi tefitoʻi moʻoni fakauelofeá ʻi he ngaahi tokāteline naʻe fakamamafaʻi ʻe ʻEletā Hales ʻi heʻene hoko ko e Pīsope Pulé. Naʻá ne faʻa lau ha taha ʻo e ngaahi palōveape ʻoku manako taha aí, “Te ke hiki hake au, te u hiki hake koe pea te ta kaka fakataha hake.”24

Naʻá ne lotua e Kāingalotú ke nau “ʻiloʻi ʻoku tau maʻu ha mālohi mo ha fatongia ke tokoniʻi ʻa kinautolu ʻoku faingataʻaʻiá, ko ha kau ʻāngelo tokoni ki he ʻEiki ko Sīsū Kalaisí, ʻe ʻofaʻi kitautolu koeʻuhí ko ʻetau ʻofá, mo fakafiemālieʻi kitautolu ko ʻetau angaʻofá, pea fakamolemoleʻi kitautolu ko ʻetau fakahaaʻi hotau mālohi ke fakamolemolé.”25

Ngaahi Akonakí mo e Fakamoʻoní

Hili ha taʻu ʻe hiva mei he taimi naʻe fakanofo ai ʻa ʻEletā Hales ki he Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, ʻi he ʻaho 2 ʻo ʻEpeleli 1994, naʻá ne ongoʻi e mafatukituki hono fatongia foʻoú.

Naʻá ne pehē ʻi heʻene fuofua lea ʻi ha konifelenisi lahi ko e ʻAposetoló, “Ko hoku taʻu onongofulu mā taha ʻeni pea kuó u toe hoko ko ha tamasiʻi. ʻOku ʻi ai ha kau tangata ʻoku nau tangutu atu mei muʻá ni kuo nau hoko ko ha Kau ʻAposetolo mo kau ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻo fuoloa tatau mo e vaeua ʻo hoku taʻu motuʻá.”

Naʻá ne pehē ko ha teuteu lahi ke te hoko ko ha ʻAposetolo ʻa Sīsū Kalaisí—“ko ha teuteu lahi ʻoku kau ai ʻa e fakatomalá mo e loto-fakatōkilaló, ke te vakai kiate kita ʻo hangē ko e meʻa kuo fakahinohino kimautolu ki aí, pea kole ha fakamolemole mo ha mālohi ke [te] aʻusia ʻa e meʻa ʻoku totonu ke [te] aʻusiá.” Naʻá ne kolea e ngaahi lotu ʻa e Kāingalotú ke ne lava ʻo “maʻu ʻa e mālohi fakalaumālie ʻoku fie maʻu ke ongo [hono] leʻó mo e fakamoʻoni fekauʻaki mo e ʻEiki ko Sīsū Kalaisí, ki he loto ʻo kinautolu ʻe fanongó.”26

Kuo laka hake ʻi he taʻu ʻe 20 ʻa e ongo ki he loto ʻo e Kāingalotu ʻi he funga ʻo e māmaní, ʻa e fakamoʻoni fakaeʻaposetolo ʻa ʻEletā Hales ki he Fakamoʻuí, pea mo ʻene fakamoʻoni ki he ongoongolelei kuo toe fakafoki maí. Naʻe kau ʻi heʻene ngaahi malangá e ngaahi kaveinga hangē ko e fāmilí mo e tuí, ngaahi ʻahiʻahí mo e fakamoʻoní, ʻofá mo e kātaki fuoloá, ngāue tokoní mo e talangofuá, angatonú mo e tauʻatāina ke filí.

ʻI he akonaki ʻa ʻEletā Hales fekauʻaki mo hono fakaʻaongaʻi fakapotopoto ʻo e tauʻatāina ke filí, naʻá ne vahevahe ai ha talanoa fekauʻaki mo hano kaungāmeʻa naʻe ngāue fakataha mo ia ʻi he laulāpuná.

Naʻá ne pehē, “ʻI heʻeku kei ako ke hoko ko ha pailate vakapuna fakakautaú, … Naʻá ku ako fekauʻaki mo e taimi te u pehē ai ʻoku fie maʻu ke u mavahe mei ha vakapuna, ʻe ulo ʻa e maama fakatokanga velá pea ʻikai ke u toe lava ʻo mapuleʻi e vilo ʻa e vaká. ʻOku ou manatuʻi haku kaungāmeʻa mamae naʻe ʻikai ke ne fakahoko e teuteu ko ʻení. Naʻá ne kumi ha founga ke hola ai mei he ako fakaangaanga ko ʻení, ke ʻalu ia ʻo vaʻinga tā pulu pe kaukau tahi. Naʻe ʻikai ke ne teitei ako e ngaahi founga ki he meʻa fakatuʻupakeé! Hili ha ngaahi māhina siʻi, naʻe tupukoso ha afi ʻi heʻene vakapuná, pea naʻe vela ia pea vilo ke tō ki lalo. ʻI he taimi naʻe ulo ai e maama fakatokanga velá, naʻe ʻosi ako ʻe hono hoa kei siʻi angé e meʻa ke faí mo e taimi ke puna fakamaluʻea ai mei he vakapuná ke haó. Ka naʻe nofo hoku kaungāmeʻa, ʻa ia naʻe ʻikai mateuteu ke fai e fili ko iá, ʻi he loto vakapuná pea mate ai ʻi he fakatuʻutāmakí.”

Naʻe tānaki atu ʻe ʻEletā Hales, ʻe lava hoko ha ngaahi ola taʻengata ʻi heʻetau ʻilo e meʻa ke fai mo e taimi ke tau ngāue ai ʻi he hoko mai ha fili mahuʻinga.27

“ʻI heʻeku tupu hake ʻi Niu ʻIoké, ko e toko taha ia ʻo e kau mēmipa ʻe toko ua pe tolu pē ʻo e Siasí ʻi ha akoʻanga māʻolunga naʻe lauafe honau tokolahí. ʻI ha fakataha fakamanatu taʻu-50 kimuí ni mai, naʻe manatuʻi ʻe haku kaungāako ʻeku moʻui fakatatau ki hoku ngaahi tuʻunga ʻulungaanga mahuʻingá mo e tuí. Naʻá ku fakatokangaʻi ai ko e taimi ʻokú te maumauʻi ai ha kihiʻi konga siʻi ʻo e Lea ʻo e Potó pe ha tuʻunga ʻulungaanga, he ʻikai te u lava ʻo pehē, ʻKo e meʻa ē ʻoku ou tui ki aíʻ mo kei maʻu pē e falala ʻa hoku ngaahi kaungāmeʻá.

“ʻE lava ke tau vahevahe pē e ongoongoleleí ʻo fakatatau mo ʻetau moʻui ʻaki iá.”28

ʻI he ngaahi taʻu fakaʻosi ʻo e ngāue ʻa ʻEletā Hales, naʻá ne poupouʻi e Kāingalotú ke nau moʻui taau “mo e meʻafoaki fakaofo ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.”29 Naʻá ne poupouʻi foki e kau mēmipa ʻo e Siasí ke fakatupulaki honau tuʻunga faka-ākongá ʻaki ʻenau hoko ko ha kau Kalisitiane lelei ange, maʻu ʻa e lototoʻa faka-Kalisitiané, pea tuʻu maʻu ʻi he ngaahi potu toputapú.

“Ko ʻeni e ui ʻa Kalaisi ki he kau Kalisitiane kotoa pē he ʻahó ni: ‘Fafanga ʻeku fanga lamí. … ‘Fafanga ʻeku fanga sipí’—vahevahe ʻeku ongoongoleleí ki he kakai kotoa pē ʻo tatau ai pē pe ko e hā hono taʻu motuʻá, ʻo hiki hake, tāpuakiʻi, poupouʻi mo langaki hake e niʻihi kehé, tautautefito kiate kinautolu ʻoku kehe ʻenau fakakaukaú mo e tuí meiate kitautolú.”30

ʻĪmisi
Robert D. Hales visiting with Boy Scouts

Faitaaʻi ʻe Jeffrey D. Allred, Deseret News

Naʻe faleʻi ʻe ʻEletā Hales e Kāingalotú ke nau tali ʻaki ʻenau ngaahi fakamoʻoní pea tuʻu fakataha mo e Fakamoʻuí, telia ʻa kinautolu ʻoku nau “loto ke tau hifo mei he ngaahi tūkunga leleí ʻo kau fakataha mo kinautolu ʻi ha fakakikihi fakalotu pe ko hai ʻoku moʻoní.”

“ʻOku tau fakahaaʻi atu ʻEne ʻofá, ʻa e mālohi pē ko ia ʻe taha te ne lava ke ikunaʻi ʻa e filí pea ʻikai fetūkuaki mo hotau kau tukuakiʻí. ʻOku ʻikai lau ia ko e vaivai. Ko e loto-toʻa Faka-Kalaisí ia.31

Hangē ko hono “fehiʻanekina pea liʻaki ʻe he tangatá” ʻa Kalaisí ( ʻĪsaia 53:3; Mōsaia 14:3), ʻe lava foki ke aʻusia ʻe he Kāingalotú e taʻefemahinoʻakí, fakaangá mo e tukuakiʻi loí. “Ko hatau faingamālie toputapu ke tau tuʻu fakataha mo Ia!” Ko e lea ia ʻa ʻEletā Hales.32

Ko e Tatali ki he ʻEikí

ʻI he taimi naʻe lea ai ʻa ʻEletā Hales fekauʻaki mo e tatali ki he ʻEikí, naʻá ne ʻiloʻi lelei ʻene kaveingá. Naʻe tupu mei he palopalema ʻo hono mafú, ngaahi tafa lalahí mo ʻene mahamahakí, ʻene ʻikai lava ke lea ʻi he konifelenisi lahi ʻo ʻEpeleli 2011, ka naʻá ne maʻu mei ai ha ngaahi fakakaukau fakalaumālie.

Hili ʻene fakaakeake mei ha ngaahi tafa lalahi ʻe tolu ʻi he taʻu 2000, naʻá ne talaange ki he Kāingalotú: “Naʻá ku tatali ki he ʻEikí ʻi he taʻu ʻe ua kuohilí, ki ha ngaahi lēsoni fakamatelie ke ne akoʻi au ʻi he ngaahi taimi ʻo e mamahi fakaesinó, faingataʻaʻia fakaʻatamaí, mo e fakalaulaulotó. Naʻá ku ʻiloʻi ai, ʻoku hoko ʻa e fuʻu mamahi fakaesinó ko ha founga fakatapui fakahaohaoaʻi ia ʻokú ne fakavaivaiʻi pea tohoakiʻi atu kitautolu ke tau ofi ange ki he Laumālie ʻo e ʻOtuá.”33

Naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Hales, ʻoku ʻikai fie maʻu ke tau fehangahangai tokotaha pē mo e ngaahi faingataʻá koeʻuhí he ʻoku tau lava ʻo kole tokoni ki he “tauhi taupotu tahá”.34 “Naʻe ʻi ai ha taimi ʻe niʻihi, naʻe finangalo ʻa e ʻEikí ke fakafiemālieʻi au ʻe ha ʻaʻahi mai ʻa ha kakai fakalangi ʻo ʻomi ʻa e fiemālie mo ha fakanonga taʻengata ʻi he taimi ʻo hoku faingataʻaʻiá.”35

Neongo he ʻikai ke tau ʻilo e taimi pe founga ʻoku tali ai ʻetau ngaahi lotú, naʻe fakamoʻoni ʻa ʻEletā Hales, ʻe hoko mai e ngaahi talí ʻi he founga ʻa e ʻEikí, pea fakatatau ki heʻene taimitēpilé. “ʻOku ʻi ai e ngaahi tali ʻe toki maʻu he hili ʻa e moʻuí ni. … ʻOua naʻa tau fiu he tatali ki he ʻEikí. ʻOku taʻengata ʻEne ngaahi tāpuakí ka ʻoku ʻikai ke fakataimi pē.”36

ʻĪmisi
Robert D. Hales and various Church leaders

“Kuó u ongoʻi langilangiʻia ʻi heʻeku ngāue fakataha mo e kau Taki lelei taha ʻi he māmani ko ʻení.” Naʻe fakamoʻoniʻi foki ʻene ngaahi leá ʻi he taimi naʻe tukuage ai ia mei he Pīsope Pulé, ʻi heʻene hoko ko ha ʻAposetoló.

Laʻitā ʻi he angalelei ʻa e ʻĀkaivi Deseret News

Faitā ʻe Stuart Johnson, Deseret News

Ko ha Ākonga Faivelenga

Naʻe fakahoko ʻe ʻEletā Hales ʻi heʻene hoko ko e Pīsope Pulé, ha fakamoʻoni fekauʻaki mo ʻAlamā ko e Siʻí. Naʻá ne pehē: “Pehēange mai naʻá ku maʻu e leʻo mo e talupite ʻa ha ʻāngelo ke u lava ai ʻo lea ki he faʻahinga kotoa ʻo e tangatá kuo toe tuʻu ʻa [Sīsū Kalaisi] pea ʻokú Ne moʻui; ko e ʻAlo Ia ʻo e ʻOtuá, ko e ʻAlo pē Taha ʻo e Tamaí, ko e Mīsaia kuo talaʻofa maí, ko hotau Huhuʻí mo e Fakamoʻuí; naʻá Ne hāʻele mai ki he māmaní ke akoʻi e ongoongoleleí ʻi Heʻene sīpingá. ʻOku fakataumuʻa hono misiona fakalangí ke ta haʻu kiate Ia pea te Ne tataki kitaua ki he moʻui taʻengatá.”37

ʻI heʻene fuofua lea he konifelenisi lahí hili hono ui ia ki he Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, naʻá ne fai e fakamoʻoni ʻa Molomona ko e palōfita ʻi he kuonga muʻá: “Vakai, ko ha ākonga au ʻa Sīsū Kalaisi, ko e ʻAlo ʻo e ʻOtuá. Kuó ne ui au ke u malanga ʻaki ʻa ʻene folofolá ʻi he lotolotonga ʻo hono kakaí, koeʻuhí ke nau maʻu ʻa e moʻui taʻengatá” (3 Nīfai 5:13).38

ʻI heʻene hoko ko ha Taki Māʻolunga ʻi ha taʻu ʻeni ʻe fāngofulú, naʻe fakahaaʻi ʻe ʻEletā Robert D. Hales ʻi he loto-toʻa mo e mālohi e folofola ʻa e Fakamoʻuí ʻi heʻene folofolá mo e faʻifaʻitakiʻanga leleí. Pea naʻá ne manatuʻi ʻene faleʻi ki heʻene moʻuí fakataautaha, fakangāue mo fakalotú: “ʻE lava ke tau foki langilangiʻia hake ʻi ha ʻaho ki heʻetau Tamai Hēvaní mo Hono ʻAlo ko Sīsū Kalaisí, ʻi heʻetau talangofua faivelengá mo e kātaki ki he ngataʻangá.”39

Ki he Kāingalotu ʻoku nau vahevahe ʻene tui ki he Fakamoʻuí, ʻoku ʻikai mole ʻa ʻEletā Hales ia. Ka kuó ne foki ki ʻapi—pea kuó ne fai ia ʻi he langilangi.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Robert D. Hales, “‘What Think Ye of Christ?’ ‘Whom Say Ye That I Am?’” Ensign, May 1979, 79.

  2. Robert D. Hales, “The Aaronic Priesthood: Return with Honor,” Ensign, May 1990, 39.

  3. ʻI he “Fireside Commemorates Aaronic Priesthood Restoration,” Ensign, July 1985, 75.

  4. ʻI he “Elder Robert D. Hales of the Quorum of the Twelve,” Ensign, May 1994, 105.

  5. Vakai, Robert D. Hales, “How Will Our Children Remember Us?” Ensign, Nov. 1993, 8.

  6. Robert D. Hales, “Gratitude for the Goodness of God,” Ensign, May 1992, 64.

  7. Robert D. Hales, “Strengthening Families: Our Sacred Duty,” Liahona, July 1999, 38.

  8. Vakai, Robert D. Hales, “Gratitude for the Goodness of God,” 63.

  9. Robert D. Hales, “How Will Our Children Remember Us?” 8–9.

  10. Robert D. Hales, “Tuʻu Maʻu ʻi he Ngaahi Potu Toputapú,” Liahona, Mē 2013, 48.

  11. Robert D. Hales, “How Will Our Children Remember Us?” 9.

  12. In LaRene Gaunt, “Elder Robert D. Hales: ‘Return with Honor,’” Ensign, July 1994, 50.

  13. Vakai, Robert D. Hales, “Celestial Marriage—A Little Heaven on Earth” (Brigham Young University devotional, Nov. 9, 1976), speeches.byu.edu.

  14. In LaRene Gaunt, “Elder Robert D. Hales: ‘Return with Honor,’” 48.

  15. Robert D. Hales, “Hoko Ko ha Kau Tauhi Fakapotopoto Fakatuʻasino mo Fakalaumālie,” Liahona, Mē 2009, 8–9.

  16. Vakai, Robert D. Hales, “Gratitude for the Goodness of God,” 65.

  17. Robert D. Hales, “Gifts of the Spirit,” Ensign, Feb. 2002, 19.

  18. In LaRene Gaunt, “Elder Robert D. Hales: ‘Return with Honor,’” 51.

  19. Spencer W. Kimball, in LaRene Gaunt, “Elder Robert D. Hales, ‘Return with Honor,’” 52.

  20. Vakai, LaRene Gaunt, “Elder Robert D. Hales, ‘Return with Honor,’” 52.

  21. ʻI he “Elder Robert D. Hales of the Quorum of the Twelve,” 105–06.

  22. Ko ha ʻInitaviu mo Palesiteni Henry B. Eyring, ʻaho 11 ʻo Sune, 2015.

  23. In LaRene Gaunt, “Elder Robert D. Hales, ‘Return with Honor,’” 53.

  24. Robert D. Hales, “Making Righteous Choices at the Crossroads of Life,” Ensign, Nov. 1988, 11.

  25. Robert D. Hales, “Welfare Principles to Guide Our Lives: An Eternal Plan for the Welfare of Men’s Souls,” Ensign, May 1986, 30.

  26. Robert D. Hales, “The Unique Message of Jesus Christ,” Ensign, May 1994, 78–79.

  27. Vakai, Robert D. Hales, “To the Aaronic Priesthood: Preparing for the Decade of Decision,” Liahona, May 2007, 48–49.

  28. Robert D. Hales, “Ten Axioms to Guide Your Life,” Liahona, Feb. 2007, 38–39.

  29. Robert D. Hales, “Ko e Laumālie Māʻoniʻoní,” Liahona, Mē 2016, 105.

  30. Robert D. Hales, “Hoko ko ha Kalisitiane ʻoku Anga Faka-Kalaisi Angé,” Liahona, Nōvema 2012, 91.

  31. Robert D. Hales, “Lototoʻa Faka-Kalaisí: Ko e Fie maʻu Kae Hoko ko e Ākongá,” Liahona, Nōvema 2008, 74, 72.

  32. Robert D. Hales, “Tuʻu Maʻu ʻi he Ngaahi Potu Toputapú,” Liahona, Mē 2013, 50.

  33. Robert D. Hales, “The Covenant of Baptism: To Be in the Kingdom and of the Kingdom,” Liahona, Jan. 2001, 6.

  34. Robert D. Hales, “Healing Soul and Body,” Liahona, Jan. 1999, 19.

  35. Robert D. Hales, “The Covenant of Baptism,” Liahona, Jan. 2001, 6.

  36. Robert D. Hales, “Ko e Tatali ki he ʻEikí: Ke Fai Pē Ho Finangaló,” Liahona, Nōvema 2011, 73.

  37. Robert D. Hales, “What Think Ye of Christ?” New Era, April 1987, 7.

  38. Robert D. Hales, “The Unique Message of Jesus Christ,” 80; vakai foki, Robert D. Hales, “Lototoʻa Faka-Kalaisí,” 75.

  39. In LaRene Gaunt, “Elder Robert D. Hales: ‘Return with Honor,’” 53.