Roomlastele 1–6

• Kas teie klassi liikmeid on kunagi nende tõekspidamiste tõttu naeruvääristatud? Paluge neil lugeda läbi salmid Roomlastele 1:16–17 ja mõtiskleda juhtumite üle Apostlite tegude raamatus, kus Paulus näitas, et ta ei häbenenud evangeeliumi. Nimetage asju, mille pärast meil pole häbi olla Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed. Paluge klassi liikmetel jagada kogemusi, kus nemad ise näitasid või kus keegi teine näitas, et nad ei häbenenud Jeesuse Kristuse evangeeliumi.

• Kuidas hinnata, millised jüngrid me oleme? Pauluse nõuanne roomlastele aitab meil pidada meeles koondada tähelepanu mitte ülesannete kontrollnimekirjale, vaid „südame[le ja] vaimu[le]” (Rm 2:29). Et aidata oma klassi liikmetel mõista Pauluse nõuannet, võiksite kirjutada tahvlile salmide Roomlastele 2:28–29 teksti. Asendage sõna juut sõnadega viimse aja püha ja sõna ümberlõikamine sõnaga leping. Kuidas täiendab see muudatus meie arusaamist Pauluse õpetustest? Lisaks võiksite arutada näiteid sellest, milliseid asju teeme Kiriku liikmetena, mis on tähendusrikkamad ja vägevamad, kui neid teha „südame[st ja] vaimus” (Rm 2:29). Vt näiteks vanem Jeffrey R. Hollandi koduõpetuseteemalist kõnet „Kiriku saadikud” (2016. a sügisene üldkonverents) või vanem Neil L. Anderseni misjonitööteemalist kõnet „Jumala tunnistaja” (2016. a sügisene üldkonverents).

• Teie klassis võib olla inimesi, kes vajavad abi, et mõista neis peatükkides Pauluse õpetusi usust, tegudest ja armust (vt ka selle nädala ülevaadet käsiraamatus „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks” ning Joseph Smithi tõlget neist peatükkidest joonealustes märkustes ja õpiabides). Kuidas aidata neil üksteiselt õppida? Võiksite ette kanda kaks järgmist sündmustikku, et aidata klassi liikmetel mõista, et me ei peaks tegema head selleks, et tõestada oma väärilisust. Ka ei peaks me tooma Kristuse armu põhjuseks, millega oma vigu ja patte välja vabandada. Paluge klassi liikmetel otsida salmidest Roomlastele 3:20–31; 5:1–2; 6:1–2, 21–23 tõdesid, millest võiks Gloriale ja Justinile abi olla. Millised muud õpetuslikud tõed „Lisamaterjalides” aitaksid neil mõista, kui tähtis on teha õigemeelseid tegusid ja samas usaldada Kristuse armu? Võiksite paluda klassi liikmetel leitut jagada või etendada jutuajamist rollimänguna.

Kuigi peame järgima käske, ei päästa meid ainuüksi kuulekus Jumala seadustele (vt Rm 3:27–31). Ka parimate jõupingutuste juures on „kõik .. pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Rm 3:23). Seetõttu vajame kõik Jeesust Kristust, kelle arm võimaldab meil saada andeks oma patud ja laseb meil jätkata häid tegusid. Nagu Paulus on õpetanud: „Kus patt on suurenenud, seal on ka arm saanud ülirohkeks” (Rm 5:20).

President David O. McKay rääkis analoogia poisist, kes hakkas sõpradega ujudes uppuma: „Õnneks suutis üks neist kainelt mõelda ja kiirelt tegutseda ning rebis pajuaiast pika oksa ja ulatas teise otsa uppuvale noormehele, [kes] sellest haaras ja kõvasti kinni hoidis ning kes päästeti.

Kõik poisid kuulutasid, et riskinud noormees võlgnes oma elu päästevahendid hankinud poisile.

See on kahtlemata fakt, kuid ometi, vaatamata tema jaoks hangitud abivahenditele, oleks noormees ikkagi uppunud, kui ta poleks seda ära kasutanud, kui ta poleks teinud oma kamraadi kangelasteost sõltumata kõiki temast endast olenenud jõupingutusi.” (David O. McKay. The Gospel of Work. – Instructor, jaan 1955, lk 1)

Küsimuse peale, kas pääseme usu või tegude läbi, kirjutas kristlasest kirjanik C. S. Lewis: „See [näib] mulle sama, kui küsida, kumb kääritera on vajalikum.” (Mere Christianity, lk 148)

„Lisaks sellele, et sa vajad armu oma lõplikuks päästmiseks, on sul vaja sellist võimekamaks tegevat väge oma igapäevaelus. Saades oma Taevase Isaga lähedasemaks usinuse, alandlikkuse ja vaguruse kaudu, ülendab Ta su meelt ja annab sulle jõudu oma armu kaudu (vt Õp 3:34; 1Pt 5:5; ÕL 88:78; 106:7–8). Tema armule lootmine võimaldab sul areneda ja õiglasemaks saada.” (Usule truu, lk 17)