Pühakirjad
Õpetus ja Lepingud 138


138. osa

President Joseph F. Smithile Utah’ osariigis Salt Lake Citys 3. oktoobril 1918 antud nägemus. Oma avakõnes Kiriku kaheksakümne üheksandal sügisesel üldkonverentsil, mis peeti 4. oktoobril 1918, teatas president Smith, et ta oli eelnevate kuude jooksul saanud mitmeid jumalikke sõnumeid. Ühe neist, mis puudutas Päästja külaskäiku surnute hingede juurde, kui tema keha hauas lebas, oli president Smith saanud eelmisel päeval. See kirjutati üles koheselt pärast konverentsi lõppu. 31. oktoobril 1918 esitati see nõuandjatele Esimeses Presidentkonnas, Kaheteistkümne Nõukogule ja patriarhile ning see võeti ühehäälselt vastu.

1–10 President Joseph F. Smith mõtiskleb Peetruse kirjutiste ja meie Issanda külaskäigu üle vaimumaailma. 11–24 President Smith näeb õigemeelseid surnuid kogunenuna paradiisi ja Kristuse teenimistööd nende seas. 25–37 Ta näeb, kuidas korraldati evangeeliumi jutlustamine vaimude seas. 38–52 Ta näeb vaimumaailmas Aadamat, Eevat ja paljusid pühasid prohveteid, kes peavad enda vaimuna olemist enne enda ülestõusmist vangistuseks. 53–60 Tänase päeva õigemeelsed surnud jätkavad oma tööd vaimumaailmas.

1 Oktoobrikuu kolmandal päeval tuhande üheksasaja kaheksateistkümnendal aastal istusin ma oma toas, mõtiskledes sügavalt pühakirjade üle;

2 ja ma mõtisklesin selle suure lepitava ohverduse üle, mille Inimese Poeg tegi maailma lunastamiseks,

3 ja Isa ja Poja suure ja imepärase armastuse üle, mis avaldus Lunastaja tulekus maailma,

4 et tema lepituse läbi ja kuulekuse kaudu evangeeliumi põhimõtetele võiks inimkond saada päästetud.

5 Kui ma nõnda mõtteis olin, pöördusid mu mõtted apostel Peetruse kirjade juurde, mis ta kirjutas algsetele pühadele, kes olid laiali Pontoses, Galaatias, Kapadookias ja teistel Aasia aladel, kus pärast Issanda ristilöömist evangeeliumi kuulutati.

6 Ma avasin Piibli ja lugesin Peetruse esimese kirja kolmandat ja neljandat peatükki, ja kui ma lugesin, avaldasid mulle tugevat muljet, rohkem kui ealeski varem, järgmised read:

7 „On ju ka Kristus kord kannatanud pattude pärast, õige ülekohtuste eest, et ta meid juhiks Jumala juurde, kui ta küll surmati liha poolest, kuid tehti elavaks Vaimu poolt,

8 kelles ta ka läks ära ja kuulutas vangisolevaile vaimudele,

9 kes muiste ei kuulanud sõna, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, kui ehitati laeva, millel mõned üksikud, see on kaheksa hinge, päästeti läbi vee” (1. Peetruse 3:18–20).

10 „Sest selleks on ka surnuile kuulutatud evangeelium, et kohus nende üle oleks mõistetud nagu inimeste üle lihas, ent nad elaksid nagu Jumal vaimus” (1. Peetruse 4:6).

11 Kui ma mõtisklesin nende kirjutatud asjade üle, avati mu arusaamise silmad ja Issanda Vaim oli minu peal, ja ma nägin surnute vägesid, nii suuri kui väikesi.

12 Ja ühte kohta oli kogunenud lugematu arv õiglaste inimeste vaime, kes olid olnud ustavad oma tunnistuses Jeesusest, kui nad elasid surelikkuses;

13 ja kes olid ohverdanud ohvri Inimese Poja suure ohverduse sarnaselt ja olid oma Lunastaja nime tõttu kannatanud tagakiusamise all.

14 Kõik nad olid lahkunud surelikust elust kindla lootusega hiilgavale ülestõusmisele Isa, Jumala ja tema Ainusündinud Poja, Jeesuse Kristuse armu läbi.

15 Ma nägin, et nad olid täidetud rõõmu ja heameelega ning nad rõõmustasid üheskoos, sest nende vabastamise päev oli lähedal.

16 Nad olid kokku kogunenud, oodates Jumala Poja saabumist vaimumaailma kuulutama nende lunastamist surma köidikutest.

17 Nende uinuv põrm pidi taastatama selle täiuslikul kujul, luu luu külge ja kõõlused ja liha nende peale, vaim ja keha ühendatama nõnda, et neid enam kunagi ei lahutata, et nad võiksid saada rõõmu täiuse.

18 Kui see ääretu rahvahulk ootas ja omavahel vestles, rõõmustades oma surma ahelatest vabastamise tunni üle, ilmus Jumala Poeg, kuulutades vabastust vangidele, kes olid olnud ustavad;

19 ja seal ta jutlustas neile igavikulist evangeeliumi, õpetust ülestõusmisest ja inimkonna lunastamisest nende langusest ja nende isiklikest pattudest meeleparanduse tingimustel.

20 Aga paheliste juurde ta ei läinud, ja jumalakartmatute ja nende seas, kes ei parandanud meelt, kes olid määrinud ennast, kui nad olid lihas, tema hääl ei kõlanud;

21 samuti ei näinud tema kohalolekut ega vaadanud tema palet vastuhakkajad, kes lükkasid tagasi muistsete prohvetite tunnistused ja hoiatused.

22 Seal, kus nemad olid, valitses pimedus, aga õigemeelsete seas oli rahu;

23 ja pühad rõõmustasid oma lunastuse üle ja langesid põlvili ning tunnistasid, et Jumala Poeg on nende Lunastaja ja Vabastaja surmast ja põrgu ahelatest.

24 Nende palged särasid ja Issanda juuresoleku kirkus oli nende peal, ja nad laulsid ülistuslaule tema pühale nimele.

25 Ma imestasin selle üle, sest ma mõistsin, et Päästja veetis umbes kolm aastat teenides juutide ja nende seas, kes on Iisraeli kojast, üritades neile õpetada igavikulist evangeeliumi ja kutsudes neid meelt parandama;

26 ja ometi, vaatamata tema vägevatele tegudele ja imedele ja tõe kuulutamisele suure väe ja võimuga oli vaid vähe neid, kes võtsid tema häält kuulda ja rõõmustasid tema kohaloleku üle ning võtsid tema käest vastu pääste.

27 Kuid tema teenimistöö nende seas, kes olid surnud, piirdus vaid lühikese ajavahemikuga, mis jäi tema ristilöömise ja ülestõusmise vahele;

28 ja ma imestasin Peetruse sõnade üle – kus ta ütles, et Jumala Poeg jutlustas vangisolevaile vaimudele, kes muiste ei kuulanud sõna, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil – ja kuidas tal oli võimalik jutlustada nendele vaimudele ja teha ära kõik vajalik töö nende seas nõnda lühikese ajaga.

29 Ja kui ma nõnda imestasin, avati mu silmad ja mu arusaamist valgustati ja ma mõistsin, et Issand ei läinud ise paheliste ja sõnakuulmatute juurde, kes olid tõe tagasi lükanud, et neid õpetada,

30 vaid vaata, ta organiseeris oma jõud õigemeelsete seast ja määras väe ja võimuga riietatud sõnumitoojad ja tegi neile ülesandeks minna välja ja viia evangeeliumi valgus nendele, kes on pimeduses, nimelt kõigile inimeste vaimudele; ja nõnda jutlustati evangeeliumi surnutele.

31 Ja valitud sõnumitoojad läksid välja teadustama Issanda meelepärast päeva ja kuulutama vabastust vangidele, kes on ahelates, nimelt kõigile, kes parandavad meelt oma pattudest ja võtavad vastu evangeeliumi.

32 Nõnda jutlustati evangeeliumi nendele, kes olid surnud oma pattudes, tundmata tõde, või oma üleastumistes, olles tagasi lükanud prohvetid.

33 Neile õpetati usku Jumalasse, meeleparandust pattudest, asenduslikku ristimist pattude andekssaamiseks, käte pealepanemise teel antavat Püha Vaimu andi

34 ja kõiki teisi evangeeliumi põhimõtteid, mida neil oli vaja teada, et kohus nende üle oleks mõistetud nagu inimeste üle lihas, ent nad elaksid nagu Jumal vaimus.

35 Ja nõnda tehti surnute, nii suurte kui väikeste, nii õigemeelsusetute kui ustavate hulgas teatavaks, et lunastus tuli Jumala Poja ristil ohverdamise kaudu.

36 Nõnda tehti teatavaks, et meie Lunastaja veetis oma aja, mil ta viibis vaimumaailmas, õpetades ja valmistades ette ustavaid prohvetite hingi, kes olid tunnistanud temast lihas,

37 et nad võiksid viia lunastuse sõnumi kõikidele surnutele, kelle juurde ta nende vastuhakkamise ja üleastumise tõttu ei võinud minna isiklikult, et ka nemad võiksid tema teenijate teenimistöö kaudu kuulda tema sõnu.

38 Nende suurte ja vägevate seas, kes olid kogunenud selles ääretus õigemeelsete rahvahulgas, olid Isa Aadam – Elatanu ja kõikide isa –

39 ja meie auväärne Ema Eeva koos paljude oma ustavate tütardega, kes olid aegade jooksul elanud ja kummardanud tõelist ja elavat Jumalat.

40 Aabel, esimene märter, oli seal ja tema vend Sett, üks vägevatest, kes oli täpselt oma isa Aadama sarnane.

41 Noa, kes hoiatas veeuputuse eest; Seem, suur ülempreester; Aabraham, ustavate isa; Iisak, Jaakob ja Mooses, Iisraeli suur seaduseandja;

42 ja Jesaja, kes kuulutas prohvetlikult, et Lunastaja võiti parandama neid, kel on murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja vangistuse lõppu neile, kes on ahelais, olid samuti seal.

43 Lisaks veel Hesekiel, kellele näidati nägemuses suurt orgu, mis oli täis kuivanud luid, mis pidid saama kaetud lihaga, tulemaks surnute ülestõusmisel taas esile elavate hingedena;

44 Taaniel, kes nägi ette ja ennustas Jumala kuningriigi rajamist viimsel ajal, mida kunagi enam ei hävitata ega anta teistele inimestele;

45 Eelija, kes oli koos Moosesega Kirgastamise mäel;

46 ja prohvet Malakia – kes tunnistas Eelija tulemisest, kellest ka Moroni rääkis prohvet Joseph Smithile, kuulutades, et ta tuleb enne, kui saabub Issanda suur ja kardetav päev – olid samuti seal.

47 Prohvet Eelija pidi istutama laste südametesse nende isadele antud tõotused,

48 mis andis aimu sellest suurest tööst, mida tuleb aegade täiuse evangeeliumi ajajärgul teha Issanda templites surnute lunastamiseks ja laste pitseerimiseks oma vanemate külge, et kogu maad ei löödaks needusega ja see ei hävineks tema tulekul.

49 Kõik nemad ja paljud teised, nimelt prohvetid, kes elasid nefilaste seas ja tunnistasid Jumala Poja tulekust, olid koos sellel suurel kogunemisel ja ootasid oma vabastamist,

50 sest surnud pidasid oma vaimu pikka eemalviibimist kehast justkui vangistuseks.

51 Neid õpetas Issand ja andis neile väe tulla esile pärast tema surnuist ülestõusmist, et siseneda tema Isa kuningriiki, et saada seal kroonitud surematuse ja igavese eluga

52 ja jätkata sestpeale oma töid, nagu Issand oli lubanud, ja saada osa kõikidest õnnistustest, mis on varuks hoitud nende jaoks, kes teda armastavad.

53 Prohvet Joseph Smith ning minu isa, Hyrum Smith, Brigham Young, John Taylor, Wilford Woodruff ja teised valitud vaimud, kes jäeti varuks, tulemaks välja aegade täiusel, et võtta osa aluse panemisest suurele viimse aja tööle,

54 mis hõlmab templite ehitamist ja neis tehtavaid talitusi surnute lunastamiseks, olid samuti vaimumaailmas.

55 Ma panin tähele, et nemad olid ka nende õilsate ja suursuguste seas, kes valiti juba alguses saama Jumala Kiriku juhtideks.

56 Nimelt juba enne, kui nad sündisid, said nad koos paljude teistega oma esimesed õppetunnid vaimumaailmas ja nad valmistati ette tulema esile Issanda poolt parajaks arvatud ajal nägema vaeva inimhingede päästeks tema viinamäel.

57 Ma nägin, et praeguse evangeeliumi ajajärgu ustavad vanemad, kui nad lahkuvad surelikust elust, jätkavad oma tööd, jutlustades meeleparanduse ja Ainusündinud Poja ohverduse kaudu tuleva lunastuse evangeeliumi nende hulgas, kes on suures surnute vaimude maailmas pimeduses ja patu ahelais.

58 Surnud, kes parandavad meelt, lunastatakse kuulekuse kaudu Jumala koja talitustele,

59 ja pärast seda, kui nad on kandnud karistust oma üleastumiste eest ja on pestud puhtaks, saavad nad tasu vastavalt oma töödele, sest nad on pääste pärijad.

60 Nõnda ilmutati minule nägemus surnute lunastamisest, ja meie Issanda ja Päästja, Jeesuse Kristuse õnnistuse kaudu ma annan tunnistust ja tean, et see kirjapandu on tõene, just nii. Aamen.