Õpiabid
Põrgu


Põrgu

Viimse aja ilmutustes on põrgul vähemalt kaks tähendust. Esiteks on see vaimumaailmas nende ajutiseks elukohaks, kes polnud surelikkuses kuulekad. Selle tähenduse kohaselt on põrgul lõpp. Sealsetele vaimudele õpetatakse evangeeliumi ja mingil ajal pärast meeleparandust tõstetakse nad üles sellele hiilguse astmele, mille väärilised nad on. Need, kes ei paranda meelt, kuid pole sellest hoolimata hukatuse pojad, jäävad põrgusse terveks millenniumiks. Pärast seda tuhandeaastast piina tõstetakse nad üles telestilisse auhiilgusesse (ÕL 76:81–86; 88:100–101).

Teiseks on see nende alaline asupaik, keda ei lunastata Jeesuse Kristuse lepituse vahendusel. Selle tähenduse kohaselt on põrgu jääv. See on nende jaoks, kes „jäävadki roojaseks” (ÕL 88:35, 102). See on see koht, kus Saatan, tema inglid ja hukatuse pojad – need, kes on hüljanud Poja pärast seda, kui Isa on ta ilmsiks teinud – elavad igavesti (ÕL 76:43–46).

Pühakirjades viidatakse vahel põrgule kui kõige äärmisemale pimedusele.