Misjonärieluks valmistumine

Alustage õppetundi, küsides klassilt:

• Mis te arvate, mil viisil teie elustiil misjonil teenima asudes muutub?

• Mida võiksite juba praegu teha, et nendeks muudatusteks valmistuda?

Näidake õpilastele järgmist Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem David A. Bednari tsitaati ja paluge ühel õpilasel see ette lugeda või näidake neile sellel tsitaadil põhinevat videoklippi. Selgitage, et kuigi vanem Bednari üldkonverentsi preesterluse istungil peetud kõne oli suunatud noortele meestele, kehtivad põhimõtted, mida ta õpetab, ka noortele naistele.

Kujutis

Vanem David A. Bednar

„Noorte Kiriku liikmetega kõikjal maailmas peetavatel koosolekutel palun ma sageli kuulajaskonnal küsimusi esitada. Üks küsimus, mida noored mehed minult kõige sagedamini küsivad, on see: „Mida ma saan teha, et valmistuda kõige tõhusamalt põhimisjonil teenimiseks?” Selline siiras küsimus väärib tõsist vastust.

Mu kallid noored vennad, tähtsaim asi, mida te saate teha teenimiskutseks valmistudes, on saada misjonäriks ammu enne misjonile minemist. Palun märgake, et ma rõhutasin oma vastuses pigem saamist kui minemist. Lubage mul selgitada, mida ma selle all mõtlen.

Tavaliselt räägime me Kirikus sageli kirikusse minemisest, templisse minemisest ja misjonile minemisest. Lubage mul julgelt arvata, et meie üpris rutiinne minemise rõhutamine ei taba asja tuuma.

Küsimus pole mitte niivõrd kirikusse minemises, kuivõrd kummardamises ja lepingute uuendamises, kui me kirikust osa võtame. Küsimus pole mitte niivõrd templisse või templist läbi minemises, kuivõrd selles, et Issanda koja vaim, lepingud ja talitused oleksid meie südametes. Küsimus pole mitte niivõrd misjonile minemises, kuivõrd misjonäriks saamises ja selles, et me teeniksime kogu oma elu kõigest oma südamest, väest, meelest ja jõust. Noor mees võib minna misjonile ja mitte saada misjonäriks, ning see pole see, mida Issand nõuab või Kirik vajab.

Ma loodan siiralt, et igaüks teist, noored mehed, ei lähe lihtsalt misjonile – vaid et te saate misjonäriks ammu enne seda, kui te annate sisse oma misjonipaberid, ammu enne seda, kui te saate teenimiskutse, ammu enne seda, kui teie vaikonna juhataja teid ametisse pühitseb, ja ammu enne seda, kui te lähete misjonäride koolituskeskusesse.” (Misjonäriks saamine. – 2005. a sügisene üldkonverents)

• Mis on vanem Bednari sõnul kõige olulisem, mida te misjonil teenimiseks valmistudes teha saate? (Saada misjonäriks kaugelt enne misjonile minekut.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette vanem Bednari tsitaadi jätk või näidake neile selle kohta käivat videoklippi:

Kujutis

Vanem David A. Bednar

„Loomulikult ei kuulu misjonäriks saamise protsessi juurde see, et noor mees kannaks iga päev koolis valget särki ja lipsu või järgiks misjonärile esitatud magamamineku ja ärkamise juhiseid, kuigi enamik vanematest oleks kindlasti selle idee poolt. Te võite aga suurendada oma Jumala teenimise soovi (vt ÕL 4:3) ning võite hakata mõtlema nagu misjonärid, lugema, mida loevad misjonärid, palvetama nagu misjonärid ja tundma seda, mida tunnevad misjonärid. Te võite vältida maiseid mõjutusi, mis sunnivad Püha Vaimu eemalduma ning te võite hakata üha kindlamini märkama vaimseid õhutusi ja neile vastama. Rida rea peale, õpetus õpetuse peale, natuke siin ja natuke seal võite te saada vähehaaval selliseks misjonäriks, kes te olla loodate, ja misjonäriks, keda Päästja teist ootab.” (Misjonäriks saamine. – 2005. a sügisene üldkonverents)

Seejärel küsige:

• Mil moel saate vanem Bednari sõnul olla misjonär juba enne misjonäride koolituskeskusesse minekut?

Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile lause: Ma võin saada misjonäriks juba praegu selles, mida ma mõtlen, tunnen ja kuidas käitun. Selle põhimõtte kohta näite toomiseks paluge õpilastel avada Alma 17:2–3, 9, 11 ja selgitage, et need salmid kirjeldavad Moosia poegi, kes teenisid misjonil laamanlaste seas. Paluge ühel õpilasel need salmid ette lugeda ja teistel samal ajal jälgida, mida Moosia pojad tegid, et väe ja volitusega õpetama valmistuda. Seejärel küsige õpilastelt:

• Mida Moosia pojad tegid, et väe ja volitusega õpetama valmistuda?

• Kuidas saavad tulevased misjonärid järgida Moosia poegade eeskuju ning valmistuda olema misjonär juba praegu?

Paluge õpilastel avada „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 137 ja ühel õpilasel paluge lugeda ette kolmas lõik. Seejärel võiksite küsida:

• Mille peavad misjonärid misjonikutse kohaselt Issandale pühendama ja mille peaksid maha jätma?

• Millised isiklikud asjatoimetused palutakse misjonäridel misjonil teenima asudes maha jätta?

• Millal on teid õnnistatud, kui olete Jumala teenimise nimel ohverdanud?

Seejärel andke õpilastele mõni minut aega, et järgmiste küsimuste üle mõtiskleda ja nendele oma pühakirjapäevikus vastata. Innustage õpilasi panema kirja, mida nad tunnevad, et Püha Vaim neile isiklikult öelda tahab. Pärast seda küsige:

• Millised on mõned asjad, mida te saate teha praegu, et mõelda, tunda ja käituda nagu misjonär?

• Kuidas valmistuda jätma maha isiklikud asjatoimetused ja pühendada kogu aeg ja tähelepanu Issanda teenimisele?

• Kuidas võib nende asjade tegemine valmistada teid ette õpetama väe ja volitusega, nagu tegid seda Moosia pojad?

Innustage õpilasi panema oma päevikusse kirja kindlad eesmärgid. Nendeks võivad olla Mormoni Raamatu uurimine iga päev, hommikuti ja õhtuti palvetamine, kõigil kiriku koosolekutel osalemine, magamaminemine enne kella 22.30 ja ärkamine kell 6.30, elektroonsete seadmete kasutamise vähendamine või püüd rohkem käskudele kuuletuda.

Kirjutage tahvlile sõna „eeltingimus” ja paluge õpilastel mõelda olukordadele, kus peavad olema täidetud teatud eeltingimused. Andke õpilastele mõni minut aega, et uurida pühakirjakohta Õpetus ja Lepingud 88:74 ning leida, millised on mõned misjonil teenimise eeltingimused. Seejärel küsige:

• Mida juhendas Issand oma kuningriigi töötegijad tegema, et evangeeliumi jutlustamiseks valmistuda? (Peab end pühitsema, puhastama oma südame ja käed.)

• Mida tähendab end pühitseda? (Olla puhas ja Püha Vaimu vääriline.)

• Milliseid misjonäre puudutavaid põhimõtteid kirjakohas Õpetus ja Lepingud 88:74 õpetatakse? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile lause: Issand on käskinud, et Tema teenijad oleksid puhtad.

Selgitamaks, mida tähendab, et misjonär peab olema misjonil teenimiseks puhas ja vääriline, näidake järgmist katket Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem M. Russell Ballardi kõnest ja paluge ühel õpilasel see ette lugeda:

Kujutis

Vanem M. Russell Ballard

„Issanda Jeesuse Kristuse apostlina kutsun ma teid üles alustama kohe praegu – juba täna –, et olla täielikult ja igakülgselt vääriline. Otsustage endamisi ja Jumala ees, et sellest hetkest alates püüate usinalt hoida oma südame, käed ja meeled puhtad ning igasugu kõlbelistest üleastumistest rikkumata. Otsustage vältida pornograafiat nagu väldiksite mõnd ohtlikku haigust, sest justnimelt seda see on. Otsustage täielikult hoiduda tubakast, alkoholist ja ebaseaduslikest narkootikumidest. Otsustage olla aus. Otsustage olla head kodanikud ja järgida oma kodumaa seadusi. Otsustage, et alates tänasest ei rüveta te oma keha ega kasuta sõnu, mis on labased ja preesterluse hoidjale sobimatud.” (The Greatest Generation of Missionaries. – Ensign või Liahona, nov 2002, lk 47)

Selleks et aidata õpilastel vanem Ballardi nõuandeid analüüsida, küsige neilt:

• Milliseid käske vanem Ballard nimetas, millele tulevased misjonärid peaksid kuuletuma?

• Mida tähendab hoida oma süda, käed ja meel „puhtad ning igasugu kõlbelistest üleastumistest rikkumata”? (Vajadusel võite avada trükisest „Sulle, noor” peatüki „Seksuaalne puhtus” (brošüür, 2011, lk 35-37).)

• Miks oleks mõistlik vältida pornograafiat nagu mõnd ohtlikku haigust ja kuidas aitab pornograafia vältimine teil mõelda, tunda ja käituda nagu misjonär?

Näidake videot „Stay within the Lines” (5:10), et aidata õpilastel tunda, kui tähtis on olla misjonil teenimiseks vääriline. Enne video näitamist võiksite arutada, miks on teatud spordialadel vaja kasutada piirjooni. Arutage mõisteid „seespool piirjoont” ja „väljaspool piirjoont” ning kuidas piirjooned sportlasi mängu ajal mõjutavad. Öelge õpilastele, et vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on kõnelenud sellest, mida tähendab püsida enne misjonit seespool vaimseid piirjooni.

Pärast video vaatamist võiksite õpilastelt küsida:

• Kuidas on misjoniks valmistumine ja „piirjoonte sees püsimine” omavahel seotud?

• Vanem Holland anus neid, kes on Issanda poolel, ka püsima Issanda poolel ja mitte astuma piirjoonest väljapoole. Mida see teie jaoks tähendab?

• Miks ei saa misjonär, kes oma kunagistest pattudest meelt ei paranda, tõhusalt aidata teistel Kristuse juurde tulla?

Andke õpilastele mõni minut aega, et mõtiskleda, kui väärilised nad on, et misjonil teenida. Selgitage misjonäridele, et kui nende väärilisus neile muret teeb, peaksid nad siiras palves juhatust otsima ja arutama neid muresid oma piiskopi või koguduse juhatajaga.

Näidake järgmist Esimese Presidentkonna (2002) avaldust ja paluge õpilastel see vaikselt läbi lugeda. Võite paluda ka ühel õpilasel see ette lugeda.

„Kiriku presidendi inspiratsiooni kaudu saadud kutse teenida põhimisjonil on suur au. Piiskoppidel ja koguduse juhatajatel lasub tõsine vastutus teha kindlaks, kes liikmetest on väärilised ja valmis ning kes on vaimselt, füüsiliselt ja emotsionaalselt valmistunud, et seda püha teenimistööd teha, ja keda võib kõhklematult soovitada.” (Esimese Presidentkonna kiri, 11. dets 2002)

Seejärel küsige:

• Miks peab peale vaimse ettevalmistuse olema misjonil teenimiseks valmis ka füüsiliselt ja emotsionaalselt?

Näidake järgmist tsitaati ja paluge ühel või mitmel õpilasel see ette lugeda:

„Regulaarne (igapäevane) treening. Misjonär peab olema võimeline kõndima keskmiselt 10 km päevas ja sõitma rattaga keskmiselt 20 km päevas. Tulevastel misjonäridel, kes pole harjunud kõndima rohkem kui autost klassi või tööle, hakkavad misjoniväljale jõudes tõenäoliselt jalad valutama ning neil tekivad villid. ‥ Misjonär, kes on vormist väljas, väsib misjonitööst kergesti ära ja väsinud misjonär on võrreldes füüsiliselt heas vormis misjonäriga altim tagasilöökidest heituma ja haigeks jääma.

Tulevased misjonärid saavad end nõudlikuks misjonitööks ette valmistada, kujundades välja harjumuse tegeleda regulaarselt aeroobse treeninguga – iga päev tunniajase jalutuskäigu, jooksmise või rattasõiduga. ‥

Küllaldane uni. Kuigi unevajadus on inimeseti erinev, vajavad noored täiskasvanud päevas üldjuhul seitse kuni kaheksa tundi und. Ideaalis peaksid nad minema magama 22.30 ja südaöö vahel ning tõusma üles 6.30 ja 8.00 vahel. Kella kahe või kolmeni öösel üleval olemine ja siis kella kümneni magamine muudab roiuks ja tekitab tunde, nagu tahaks magada lõunani. ‥ Misjonärid elavad päevaplaani järgi. Nad lähevad magama iga päev kell 22.30 ja tõusevad kell 6.30. See päevaplaan võib olla raske, kui tulevased misjonärid end sellega juba tükk aega enne misjonil teenimist ei harjuta.

Tervislikud toitumisharjumused. Selle asemel et elada suhkrust ja rasvast, peaksid noored õppima nautima valgu- ja kiudainerikast toitu, näiteks tailiha, jogurtit ning juur- ja puuvilja. Samuti on liig juua iga päev rohkem kui 350 ml gaseeritud karastusjooke.” (Donald B. Doty. Missionary Health Preparation. – märts 2007, lk 64)

• Kui misjonär pole füüsiliselt vormis, siis millist mõju võib see töö edenemisele, misjonäri kaaslasele ja misjonäri enda heaolule avaldada?

Paluge õpilastel vaikselt mõtiskleda järgmiste küsimuste üle:

• Kuidas valmistate praegu end füüsiliselt ette, et teenida misjonil?

• Mis on mõned asjad, mida võiksite praegu teha, et täita põhimisjoni füüsilisi eeltingimusi?

Innustage õpilasi võtma nõuks piisavalt magada, tervislikult toituda ja teha trenni, olemaks füüsiliselt vormis, et olla misjonärina edukas. Kui selleks jääb aega, paluge õpilastel oma plaan pühakirjapäevikusse üles kirjutada.

Paluge õpilastel selgitada, kuidas keha reageerib sellistele füüsilist pingutust nõudvatele tegevustele, nagu treppidest üles-alla jooksmine (pulss kiireneb, hingamine sageneb, hakatakse higistama, lihased väsivad jne). Selgitage, et füüsiline pingutus ehk stress on vaid üks paljudest väljakutsetest, mis misjonäridel ees seisab. Seejärel küsige:

• Kuidas reageerib misjonäri keha ja meel emotsionaalsele või psühholoogilisele stressile, mis tuleb rasketest proovilepanekutest või ootamatutest probleemidest?

Selgitage, et kõik misjonärid kogevad mõningal määral emotsionaalset stressi, koduigatsust, küündimatust ja kurbust või muid emotsioone, mis võivad neid muserdada, ning et need on normaalne osa misjonäride elust.

Näidake videot „Preparation of Gordon B. Hinckley: Forget Yourself and Go to Work” (2:04). Innustage õpilasi leidma põhjusi, miks tundis president Gordon B. Hinckley noore misjonärina Inglismaal teenides masendust.

Küsige õpilastelt:

• Millised on mõned põhjused, miks president Hinckley tundis misjoniväljale jõudes end heidutatuna?

• Mis aitas president Hinckleyl masendusest üle saada?

Selgitage, et ka kõige vägevamad misjonärid pühakirjades kogesid misjonitöö jooksul masendust ja muid katsumusi. Kirjutage tahvlile järgmised pühakirjaviited: Jeremija 1:4–9; Alma 17:5; 26:27 ja Moosese 6:31–32. Paluge klassi liikmetel valida endamisi üks pühakirjakoht ja leida katsumused, millega selles kirjeldatud isikud silmitsi seisid. Kui õpilased vastavad, võite nende vastused ettenäidatud viisil tahvlil kokku võtta:

Seejärel küsige:

• Mida õpite nendest ülestähendustest emotsionaalsete väljakutsete kohta, mis evangeeliumi jutlustamisega kaasnevad? (Kui õpilased vastavad, kirjutage soovi korral tahvlile lause: Füüsilised ja emotsionaalsed raskused on misjonäri elu normaalne osa.

• Mis mõtted teil tekivad, kui loete, et füüsilised ja emotsionaalsed raskused on misjonäri elu normaalne osa?

• Kuidas mõjutab teadmine, et kõik misjonärid kogevad katsumusi, seda, kuidas te misjoniks valmistute?

Aidake misjonäridel mõista, et emotsionaalseid ja füüsilisi katsumusi kogevad peaaegu kõik misjonärid. Seega peaksid misjonärid õppima, kuidas stressiga tervislikul ja misjonärile sobival moel toime tulla. Paljud tervislikud stressi maandamise viisid, mis toimivad väljaspool misjonit, näiteks üksi olemine, muusika kuulamine või sportmängude mängimine, pole misjonäridele alati kohaldatavad. Misjonärid peavad õppima tulema toime stressiga viisil, mis käib kokku misjoni reeglitega.

Jagage klass väikesteks rühmadeks ja jagage õpilastele käsilehed „Misjonil teenimise väljakutsed”. Paluge igal rühmal 1) lugeda ette esimene osa pealkirjaga „Misjonil teenimise väljakutsed” ja 2) arutada, kuidas aitab nendest väljakutsetest teadlik olemine neil end misjonieluks paremini ette valmistada.

Kujutis

Käsileht „Misjonil teenimise väljakutsed”

Kui rühmadel on olnud piisavalt aega selle osa lugemiseks ja arutamiseks, paluge mõnel õpilasel jagada, mis olid nende arutelu peamised punktid. Seejärel paluge klassil võtta mõni minut aega, et lugeda ja arutada käsilehe järgmist osa pealkirjaga „Kohanemine uute kogemustega” ja arutada, kuidas võiks kohanemise tüüpiliste faaside mõistmine õpilasi misjonäride koolituskeskusesse minnes aidata.

Selleks et julgustada õpilasi mõtlema, kuidas misjoniväljal ette tulevate katsumustega toime tulla, selgitage, et Nefi tundis küündimatust ja masendust ning pani kirja, mida ta nendest tunnetest ülesaamiseks tegi. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 4:17–19. Seejärel küsige:

• Milliseid sõnu või fraase Nefi oma nõrkuste tulemuse kirjeldamiseks kasutas?

Paluge õpilastel uurida kirjakohta 2. Nefi 4:19–26 ja leida, mis aitas Nefil masendusest üle saada. Seejärel küsige:

• Milliste fraasidega kirjeldas Nefi seda, kuidas ta oma negatiivsetest tunnetest jagu sai? (Õpilased peaksid mõistma, et Nefi usaldas Issandat (vt salm 19) ja pidas meeles, mida Issand oli tema heaks varem teinud (vt salme 20–23), ta pöördus Issanda poole vägevas palves (vt salm 24) ja pidas meeles Issanda halastust (salm 26)).

• Kuidas on Issanda ja Tema headuse meelespidamine teid masenduses või stressirohkel ajal aidanud?

• Õppetunni algupoole tõdesime, et emotsionaalne stress, koduigatsus, küündimatuse tunne, kurbus või muud rusuvad tunded on misjonäride puhul normaalsed. Lähtudes sellest, mida Nefi on pühakirjasalmides 2. Nefi 4:19–26 kirjutanud, millist nõu annaksite misjonärile, kes selliseid tundeid kogeb. (Aidake õpilastel mõista järgmist põhimõtet, soovi korral võite selle tahvlile kirja panna: Kui misjonärid usaldavad Issandat, siis aitab Issand neil misjonil teenimise füüsiliste ja emotsionaalsete väljakutsetega toime tulla.)

Soovi korral võiksite jagada õpilastega järgmist Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Jeffrey R. Hollandi tsitaati:

Kujutis

Vanem Jeffrey R. Holland

„Ma ei usu, et misjonitöö või usulepöördumine või usu säilitamine või jätkuv ustavus on kunagi kerged olnud. Ma usun, et see peabki nõudma teatavat pingutust – midagi, mis tuleb sügavalt hingepõhjast.

Kui Tema pidi tulema keset ööd, langema põlvili ja silmili maha, veritsema igast poorist ning hüüdma „Aba Isa! Sinul on kõik võimalik; võta see karikas minult ära” (vt Mk 14:36), siis pole ime, et päästmine pole mingi lapsemäng või midagi lihtsat ka meie jaoks. Kui murrate pead, kas ehk leidub mõni kergem väljapääs, siis peaksite pidama meeles, et te pole esimene, kes seda loodab. Keegi palju suurem ja vägevam küsis ammu aega tagasi, kas ehk leidub kergem väljapääs.

Lepitus aitab misjonäre vahest rohkemgi kui Kirikuga tutvujaid. Kui teil on raske, kui teile keeratakse selg, kui teie peale sülitatakse ja teid aetakse välja, kui te saate pahameelepuhangu ja pilkamise osaliseks, siis seisate koos parimaga, keda maailm on eales tundnud, ainsaga, kelle elu oli puhas ja täiuslik. Teil on põhjust ajada selg sirgu ja olla tänulik, et elava Jumala elav Poeg teab kogu teie kurbust ja kõiki teie kannatusi. Ainus tee saada päästetud kulgeb läbi Ketsemani ja Kolgata. Ainus tee igavikku kulgeb läbi Tema, kes on Tee, Tõde ja Elu.” (Missionary Work and the Atonement. – Ensign, märts 2001, lk 15)

Seejärel küsige:

• Miks peaksid misjonärid vanem Hollandi sõnul seisma raskel ajal sirge seljaga?

Öelge õpilastele, et kui neil tuleb misjoniväljal ette keerulisi olukordi, siis peaksid nad pidama meeles, et töö, mida nad teevad, aitab teistel tulla Jeesuse Kristuse juurde. Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited: Alma 26:11–13; 29:10; ja Õpetus ja Lepingud 18:15–16. Paluge paaril õpilasel need salmid kordamööda ette lugeda ja klassil tähele panna, mida need salmid misjonäri elu kohta õpetavad. Paluge õpilastel oma mõtteid jagada ja kinnitage neile, et kuigi põhimisjonil teenimine on raske töö ja mõnikord ka heidutav, siis kui teeme tööd, et tuua teisi Jeesuse Kristuse juurde, siis õnnistab Issand meid rõõmuga. Soovi korral võite paluda õpilastel jagada kogemusi, mis neil selle põhimõtte kohta juba on.

Mainige õpilastele, et aeg-ajalt võib mõni nende kaaslastest kannatada emotsionaalsete või vaimse tervise probleemide käes. Sel juhul peaksid nad oma kaaslasi kuulama ja näitama üles armastust, sest kaaslase tugi võib olla nendest probleemidest üle saamisel ülimalt oluline. Nad ei tohiks kunagi arvata, et kui raskustes misjonäril oleks vaid rohkem usku, kaoksid tema raskused iseenesest.

Selgitage, et mõnede katsumuste puhul läheb vaja preesterluse juhi või vaimse tervise eksperdi abi ning et enamikul misjonitest on misjonäride jaoks määratud kvalifitseeritud terviseeksperdid. Misjonärid, kel on emotsionaalset laadi probleeme, peaksid arutama oma olukorda misjonijuhatajaga, et teha kindlaks, millist abi nad vajavad.

Selleks et aidata õpilastel mõelda, kuidas tulla toime füüsiliste ja emotsionaalsete väljakutsetega, mida nad misjonäridena kogevad, andke neile mõni minut aega, et panna kirja kogemus, mil nad on mõnest raskest olukorrast välja tulnud. Küsige õpilastelt lisaks, mida nad selle kogemuse kaudu Issanda ja iseenda kohta õppisid ja kuidas võiks see kogemus neid tulevikus aidata.

Lõpetuseks väljendage õpilastele usku nende võimetesse misjonärielu muudatustega toime tulla. Jagage tunnistust, et Issand aitab neid, kes oma elu füüsiliste ja emotsionaalsete väljakutsetega Tema poole pöörduvad.