2010–2019
Amwail Marain en Sansal
Oakotohpe 2017


Amwail Marain en sansal

Riei koa, soukohp kan anahnei kitail. Kitail kak loaloapwoat? Kumwail kak kesinen kihda amwail pwoson? Kumwail kak kasalehda amwail marain?

Mwein kumwail pahn sohte wehwehki met, ahpw ngehi Presiden Monson umpwer. Rahn me I ipwidi nan northern California, ih rahn me Thomas S. Monson me soupar 36 pilipilda pwehn wiahla emen wahnpoaron. I pereniki mehlel dokpenehn nan pwungen ngehi oh Presiden Monson, me wia Soukohp en Koht.

Soukohp akan kin kosoia duwen lih akan. 1 Kumwail pahn rong ekei arail koasoai nan tiepene wet. Ohng ahi padahk I pahn kapwurehla pahr 40(paisek) samwalahro me Presiden Spencer W. Kimball ntingihda kokohp kaselel iu. Nan Septempe 1979 (kid duwepwiki isihsek duwau) keriapak en pwihn en lih en Mwomwohdiso wet pahn wia arail kapokon. Presiden Kimball kaunopada eh padahk, ahpw lel rahno, e mihmi nan imwen wini. Ih eri peki rehn ah pwoud, Camilla Eyring Kimball, en wia ah padahko. 2

Kilel
Sister Kimbal padapadahk nan mwoahl o

Sister Kimball wadek en soukohpo padahk, me pid kekeirdahn lih en Mwomwodiso wet ni ketdo Keriau en Sounkomouro. Kerenlahng ni imwin rahno, peren mehlel pahn kipehdi lien Mwomwohdiso wet me kitail kin wie koskosoia sangete mahs.

I pahn ehukihiong kitail ekis me Presiden Kimball mahsanih:

“Riei lihoko, I kak padahkihiong Kumwail mehkot me saikinte me nda de wia nin duwe met. Keirdahn Mwomwohdiso wet kohdo sang rehn lih mwahu kan me pahn towehda Mwomwohdiso wet. Met pahn wiawi ma lih akan pahn ahniki loaloapwoat oh kasalehda me re weksang lih teikan me sohte wia kisehn Mwomwohdiso wet.

“Nan pwungen aramas kaidehn mwamwahl kan en sampah wet me pahn iangala Mwomwohdiso wet iei lih akan me pahn kin loaloapwoat oh sohte kin medemedewehte pein irail. Irail wia aramas aktikitik, me kin mehlel ni sohng koaros oh kaidehnte ma aramas kilikilang. …

“…Irail pahn wia… mehn karasepe mwahu ohn Mwomwohdiso wet oh pahn kesempwalohng tohtohlahn souleng kan oh keirdahn pali ngehn nan Mwomwodiso wet ni imwin rahn akan.”3

Pwehn oaroalapiadahte. Udahn e wia kokohp en soukohp men:

  • Ehu penehn nan pwungen lih kan me pahn wahdo keirdahn Mwomwodiso wet ehu rahn.

  • Limpoak, kadek, loaloapwoat en Pwihn en lih, serepein pwulopwul, oh serepein en nan praimeri kan, oh lih en Kauno sang nan mwomwohdiso teikan udahn kesempwal ohng keirdahn Mwomwohdiso wet ni imwin rahn akan.

  • Presiden Kimball kahdaniki lih pwukat “lih wadawad kei” iei me kin ansou kaoros medemedewe mehkot mwahu oh sohte kin pohnmwahso, me pahn kasalehda me mehlel ansou koaros mwahu sang mehlelte ansou me mie me kilang.

I tuhwengehr dir en soangen lih pwukat ni ahi kin wihwia seli ahi doadoahk nan wasahkan me I kin kohla ie. I inenen kesempwalki arail kin ehu ohng mehtei kan. Pil miehte soangen aramas pwukat nan kempoakepahmwail oh mehn mpamwail kan.Re mwein sohte wia tohn Mwomwodiso wet met, ahpw e kesempwal kitail en ehu ohng irail. Ia mwomwen atail pahn wia atail pwukoah? Dahme kitail anahne wia? Presiden kimball padahngki soahng limau:

Keieu en mehlel. En mehlel sohte wehweki me kital sohte pahn wiahda sapwung. E wehwehki kitail en ehu ohng Kauno, koluhkihla dipatail oh sapwung kan, oh sewese mehtei kan.

Lih akan me kin koluhla mehlel kin wekidala mwomwen mour en poadoapoad kan. Mie emen iengei me aksiden ki sdohsa ni eh pwulopwul ih eri perenikihla kang wini en medek. Mwurin ansou iu ah pahpah nohno mweipeseng. Ih eri liseianda, ahpw kin kangkangte winihkoa. Ehu pwohngo e tehkada uwen liseliping en ah mour oh nda, “Mwahuehr.” Ih eri kapakap oh peki sawas. E esela me Sises Krais kehlail sang eh Kahpwal koaros. E kak likih Ih ni eh pahn nantihieng koluhla.

Sang ni eh pwurodo rehn Kauno e wekidala mwomwen eh pahn momour. E ahniki loaloapwoat, oh ahniki mohngiong en sewese iral akan me men wekidala ahr mour. Pil duwehte kitail koaros, E sohte unsek ahpw e ese ia mwomwen eh pahn koluhla oh wenla mwowe.

Keriau iei en kak kasalehda. En kasalehda iei en kak kasalehda ia ahmw pepehm me pid mwekid iu oh ia kahrepe. Ansou kis ni tepin pahret,, mie mehkot iu me kohda nan nei Facebook pageo me kawe Souleng en Krais. I wadekada ngehi ekis insensuwedkihla ahpw I pil pohnsehsehla. Ahpw, lih emen me sohte towe atail pelien lamalam sapengk dene: “Met wia pelien dahme Sises uhkihda—e …wia pilipil apwal pwe e …men sampah en wia ehu te. E kin [lokaiahieng] irail lien kamwahl akan, [konotehng] irail soun rik taxes kan … , ehu ohng irail lih oh seri sekenken kan … ,[oh] padahkihiong kitail soai pen ohl en Sameriahu. Met kahrehda Souleng mehlel en Krais kin wiwia wen ahr kak KOAROS en kin poakohng aramas koaros nan sampah.” Ni ahi wadekada met, I uhd peidehng pein ngehi, “Dahmei sohte intingihdi mwo?”

Kitail koaros anahne ese ia mwomwen atail pahn kasalehda atail pwoson. Ia atail pepehm duwen Sises Krais? Dahme kitail iangki Mwomwohdiso wet? Dahme karehda kitail esehki me Pwuken Mormon wia pwuhk sarawi? Ia wasa kitail kihsang ie atail peren? Dahme kahrehda soukohpo anahne nda mehkot nan pahr 2017(riekid eisek isih)? Ia mwomwen atail ese me e wia soukohp mehlel men? Doadoahngki ngilomw oh ahmw kehl pwe ken kasalehda ahmw pepehm—nan internet, koaskoasoaieng kempoakepahmw oh nein noumw seri serih kan. Padahkihiong irail dahme kahrehda ke kamehlele, ia mwomwen ahmw ese, dahme ke kehn rasehng, ma mie pakehu ke peikasalla,, ia mwomwen ahmw powehdi, oh ia wehwehn Sises Krais ohng uhk. Nin duwen me Wahnpoaron Peter mahsani: “Dehr masak … ; likih Kauno Koht: kaunopada ahmw pasapeng ma aramas pahn idek dahme e miehki ahmw koapwoaroapwoar.”4

Kesiluh en weksang. I pahn ehukihiong kumwail soa iu me wiawi nan Suly o nan Panama City Beach nan Florida.5 Ni soutik, Roberta Ursrey kilangada nah sin pwutak riemen wie weriwer pekipeki sawas sang nan sed me dohki iaht 100(epwiki).  Ahd kehlail en sehdo wairahieila likio. Sin pwopwoud iu song en sewese ira ahpw ahdo pil weirah sang. Peneinei en Ursrey lusdihla nan sedo pwehn sewese irail, oh sohte pwand irail meh duwemeno pil tengala nan ahdo .

Sohte sahl. Sohte soun sawas. Police kan kadarala pwoht, ahpw aramas koa me mihnan sedo lok en papkihier minit 20(rieisek) irail eri kikihrlahr. Emen me iang kilikilang iei Jessica Mae Simmons. Ih oh ah pwouda medewehda rehn kolpehda. Ira eri eker pene aramas en pohn dekehu en sewesei ira. Irail eri kolpehda irail eri aluhdihla nan sedo. Jessica nda: “Kilikilang soangsoangen aramas tohto ahr ehu pene pwehn sewese aramas me re sehse udahn kopwuriamwei!!”6 Aramas 80(weliakan) me kolpehda pwehn sewese irail me mih nan sedo koa. Kilang kilel en mwekid kaselel wet.

Kilel
Soun pap koa kolpehda

Koaros me mihmi pohn beacho medemedewehte udahn dahme aramas kin wia pwehn sawas nan soahngen mwokido. Ah kisin pwopoud o medeweda ehu soahng tohrohr. Medewehda oh wiahda mehkot kapw wia kisakis ehu. Ma kitail pahn kolokol atail inou kan, atail wiewia pahn weksang en mehtei kan, oh e pahn sewesei kitail en kak diarada ahl me mwahu tei kan. Kitail sohte pahn duwehte mehtei kan, ahpw kitail pahn.

Kapahiu iei en kin wehwe. En kin wehwe iei en mengei en diarada. I pahn pwuralahng soai en Jessica Mae Pohn beach o. Ni ansou me re kolpehda oh kohkolahng sawaso, e esehier me re udahn kak sawas. Jessia Mae nda, “I kak kol esingek ngehi pidakihdi wasahn pampap en Olympic ni meleilei! [I ese ia mwomwen ei pahn pitsang ahdo.] I ese me I kak sewesehla irail [soun pap koa pwon.]”7 Ih oh ah pwoud doadoahngki kisin mehn pap kan oh sewesehdahdo pwihn o rehn me wie kolkolpehkoa. Mie en Jessica koaiek me sohte me iang ahniki: e ese mwomwen ah pahn pap nan wasa me ahd.

Rohngamwahu wet wehwe ni mehlel. Ahpw kitail anahne ese mwomwen atail pahn idawehn. Duwehte Jessica, kitail anahne esehla momourki rongamwahu wet, pwe kitail en kak ese ia mwomwen atail pahn sewese irail mepwupwilahr akan.

Keimwsekla, kelimau iei en wia meh pahiu ni peren. En peren kaidehn mwomwehda sirei pohn mesemwen mendahte dahme wihwiawi. Ahpw e wehwehki en kapwaiada kupwuren Koht oh sewese mehtei kan.8 Ni ansou me kitail kin sewese mehtei kan, kitail kin alehdi kapai me atail kahpwal akan sohte kak kasohrehla. I kihda en Presiden Gordon B. Hinckley padahk iu wasa me I kak kilikilang rahn koaros. E nda, “Ke dehr … kin esehla sang rehn emen aramas. Kin kamehlele, doaodahngki pwoson, ah mehkot ahpw pahn wiawi.”9

Nin duwen karasepen ahniki peren, oh koapwoaroapwoar, I ese kisin serepein sounpar 13 me adaniki Elsa me pahn iangih ah peneinei oh kohkolahng Baton Rouge, Luisiana me dohki mwail 1,800(kid welipwiki), dohkihsang kempoakepah kan. E sohte wia mwekid mengei ehu ohng me soupar 13 en mwekidlahng ehu wasa kapw. Elsa sohte wehwehki ia kahrepen arail pahn mwekid eri ah pahpahu kiheng kapai. Nan ansou me e ale kapai, ah nein ah nonohu delepwohn o katairongda. Emen serepein pwulopwul en Louisiana kadaredo kileleh iu nda “Menlahu kohdo nan aht ward e!”10

Kilel
Serepein pwulopwul kei kolokol sain en koasoamwoasoamw

Serepein pwukat ese me mehkot mwahu pahn wiawi irail poakpoake Elsa mendahte arail saik tuhweng. Arail mwekid kihieng Elsa koapwoaroapwoar ohng dahme pahn wiawi oh pil wiahte pasapeng pen ah kapakap me soahng koaros pahn mwahu.

Peren laud kin kohdo sang ni koapwoaroapwoar me kin kapai kitail da oh kakehlaka mehtei kan. Soahng tikitik koaros me kumwail pahn wia pahn kaperenihda mehtei kan oh pahn sewesei iuk en doulahte wia mehn karasepe mwahu nin duwen me Presiden Kimball padahngkihier.

I sounpar 15 anosu me Presiden Kimball padahngki padahk o. Kitail koaros me doulihier sounpar 40 wouwahte pwukoah wet me sang Presiden Kimball. Met I pahn kapwukoah kin kumwail me sounpar 15 (eisek limau), 20(rieisek), oh 35(silihsek limwahu) kan pwukoah wet. Kumwail me pahn wia soun kaweid pen Mwomwohdiso wet ehu rahn, oh kumwail me pahn pein pilada kuwmail en kolokol marain wet oh kapwaiada kokohp wet. Kiht me sipelelahr sounpar 40 pahn kol pehmwail kan oh kehn amwail kehl. Se anahnei kumwail.

Rong mahsen en nan pwuken sarawi me mih nanDoctrine and Covenants 49:26–28. Mwein e pahn ohng mwekid tei kan, ahpw pwohnget sang ni manaman en Ngehn Sarawi, I koapwoaroapwoarki me kumwail pahn medemedewe oh wiahki amwail pwukoah sarawi.

“Kilang I ndahieng uhk, wenla mwowenin duwen me I mahsanihier; koluhkila dipomw kan; peki ah ke pahn ale; letelet ah pahn ritdahng uhk.

“Pwe kilang, I pahn wia ahmw soun kaweid, oh I pahn sewesei iuk nan ahmw kasongosong kan, oh ke sohte pahn pwupwidi.

“Pwe ngehi Sises Krais, oh kerenieng I pahn ketdo.” 11

I peki rehmwail ni karakarahk kumwail en kin ansou koaros mihmi wasa me kumwail kak kehn Sapwelimen Koht limpoak ohng kumwail. Kumwail sohte kak kadowan kumwail sang limpoako. Ma kumwail pahn kehn Sapwelime limpoak, oh anosu me kumwail pahn poakohng Ih kumwail pahn men koluhla oh kapwaiada sapwelime kosonned kan. Ma ke pahn kapwaiada Sapwelime kosonned kan, E pahn kak doadoahngkin kitail ohng nan Sapwelime Doadoahk. Sapwelime pwukoah iei en ketkihiong mour soutik en aramas akan.

Riei koa, soukohp kan anahnei kitail. Kitail kak loaloapwoat? Kumwail kak kesinen kihda amwail pwoson? Ke pahn kakehng wek sang lih tei kan? Ahmw popohl mendahte ma mie ahmw kahpwal kak sewese mehtei kan me anahne ahmw sawas? Kumwail kak kasalehda amwail marain? I kadehdehki me Kaun Sises Krais pahn sewesei kitail nan atail kahpwal kan.

I pahn kaimwsek kihla mahsen en atail soukohp Thomas S. Monson me mahsanih, “Riei lihakoa, amwail rahn met, amwail ansou met.”12 Ni mwaren Sises Krais, amen.

Iren Kaweid

  1. Presiden Brigham Young: “Mweidehng lih akan en koasoanehdi Pwihn en Lih akan nan ehu ehu Ward kan. Dir en lih koahiek nan pwungatail, oh se anahne amwail sawas. Mwein ekei pahn medewe me met sohte kesempwal, ahpw soh; oh kumwail pahn diarada me lih akan me pahn wia soun sawas laud” (in Daughters in My Kingdom: The History and Work of Relief Society [2011], 41).

    Presiden Lorenzo Snow: “Kumwail kin ansou koaros onopadahr … en wia amwail doadoahk en kawada wein Koht: oh ni amwail pahn sawas nan doadoahk wet Kauno pahn ketin kapai kin kumwailda kapai en mour soutik me E ketin kaunopehng ehr Sapwelime seri kan” (in Daughters in My Kingdom, 7).

    Presiden Spencer W. Kimball: “Mie manaman laud rehn Pwihn en Lih pwukat me saikinte doadoahk ohng kokoudahnwein Koht pohn sampah—e pahn sohte doadoahk lau lih oh pristuhd kan wehwehkihla duwen doadoahk en Pwihn en Lih wet” (in Daughters in My Kingdom, 142).

    Presiden Howard W. Hunter: “Mie anahne pehn lih oh Ohl akan en Mwomwohdiso wet sawas pene pwehn powehdi sehdan oh doula wia Sapwelimen Sounkomouro doadoahk. …Eri se peki rehmwail en doadoahngki amwail kohiek kan pwehn kakehlaka amwail peneinei, mwomwohdiso, oh wasahn kousoan kan” Daughters in My Kingdom, 157).

    Presiden Gordon B. Hinckley: “Lih en Mwomwohdiso wet inenen kehlail. Mie sounkaweid mwahu kei, nan Sapwelimen Kauno wehi, me kin wie doadoahk ehng prihsdud kan pwe Doadoah wet en kak kohkohwei” (in Daughters in My Kingdom, 143).

    Presiden Thomas S. Monson: padahngki padahk sang Belle Smith Spafford, Presidensi Lap en Pwihn en Lih, me kosoia: “Lih en nan mwei et udahn katapan. Ansou en wia doahdoahk mwahu ohng irail udahn laud. Ansou wet wia ansoun luhk, peren, oh apwal ohng lih akan. E pahn wia anosu kapere oh kaselel ma kitail pahn kolokol atail pwukoah, esehla kesempwal pen momour, oh wiada pilipil pwung oh mwahu’ [A Woman’s Reach (1974), 21]. My dear sisters, this is your day, this is your time” (“The Mighty Strength of the Relief Society,” Ensign, Nov. 1997, 95).

    Presiden Russell M. Nelson: “I peki rehn riei liakan en Mwomwohdiso en Sise Krais en Souleng en Imwin Rahn-Akan en menlahu Wenla mwowe! Alehda ohmw wasa nan imwomw, wasahn kousoan, oh nan wen koht—me laud sang me kumwail wiahier mahso. I peki rehmwail en kapwaiada en Presiden Kimball kokohp. Oh I inowkihiong kumwail ni mwaren Sises Krais me ma kumwail pahn wia met, Ngehn Sarawio pahn kalaudehla katepamwail kan ni ahl me sohte kesik pe! !” (“A Plea to My Sisters,” Liahona, Nov. 2015, 97).

  2. Kilang kasdohn sister Camilla Kimball eh wadek en Presiden Spencer W. Kimball padahk nan conference.lds.org; see also Spencer W. Kimball, “The Role of Righteous Women,” Ensign, Nov. 1979, 102–4.

  3. Spencer W. Kimball, “The Role of Righteous Women,” 103–4; emphasis added.

  4. 1 Peter 3:14–15.

  5. Tehk McKinley Corbley, “80 Beachgoers Form Human Chain to Save Family Being Dragged Out to Sea by Riptide,” July 12, 2017, goodnewsnetwork.org.

  6. Jessica Mae Simmons, in Corbley, “80 Beachgoers Form Human Chain.”

  7. Simmons, in Corbley, “80 Beachgoers Form Human Chain.”

  8. Tehk Alma 41:10; 34:28; Doctrine and Covenants 38:27; Luke 16:19–25.

  9. Teachings of Presidents of the Church: Gordon B. Hinckley (2016), 71.

  10. Iren kaweid sang Peneinei en Virginia Pearce

  11. Doctrine and Covenants 49:26–28.

  12. Thomas S. Monson, “The Mighty Strength of the Relief Society,” 95.