„Mina olen tee”

„Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, see ei näe nälga, ja kes minusse usub, sellele ei tule iialgi janu!… Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti” (Johannese 6:35, 51).

Paasapühad tähistavad iisraellaste vabastamist Egiptusest ning selle juurde kuulub hapnemata leiva söömine. Kui need pidustused lähenesid, toitis Jeesus imepäraselt 5 000 inimest. Paljud, kes seda imetegu nägid, järgnesid Talle, kuna Ta oli andnud neile süüa, ja nii õpetas Ta neid otsima toitu, „mis jääb igaveseks eluks” (Johannese 6:27). Seejärel õpetas Ta neile mannast, tuletades neile meelde, et see tuli taevast, selleks et iisraellased saaksid kõnnumaal süüa. Ta kuulutas: „Mina olen eluleib”, rääkides neile vaimsest toidust, mida Taevane Isa saatis Tema vahendusel, ja ka igavese elu tõotusest, mille Ta endaga kaasa tõi.

Ühe hilisema paasapühade pidusöögi ajal osutas Jeesus leiva abil oma kehale kui sakramendi osale. Kui me iga nädal sakramendi ajal leiba võtame, meenub meile Jeesus Kristus – Tema ohverdus, Ta ülestõusmine ja lubadus anda pidevalt vaimset toitu Püha Vaimu kaasluse kaudu.

„Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!” (Johannese 8:12)

Jeesus kutsus end Maailma Valguseks lehtmajade püha ajal. Selle püha ajal süüdati igal õhtul templi tuled, et sümboliseerida Jumala Valgust, mis on saadetud maailma. Johannes kuulutas, et Jeesus, „see tõeline Valgus, mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma” (Johannese 1:9). Ja prohvet Joseph Smithi vahendusel ilmutas Issand, et Kristuse Valgus „on tema kaudu, kes valgustab sinu silmi, mis on see sama valgus, mis teeb elavaks sinu mõistmise,” ja mis „annab elu kõikidele asjadele [ning] on seadus, mille kaudu kõiki asju valitsetakse” (ÕL 88:11, 13).

Jeesus Kristus valgustab meie meelt ja vaimu. Tema valgus on meile teejuhiks, aidates meil teha vahet heal ja halval ning näidates meile teed igavesse ellu.

„Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha” (Johannese 15:5).

Jeesus võrdles end viinamarjapõõsa peamise väädiga. Selle peamise väädi kaudu pole ainuüksi kogu taim juurtega pinnases, vaid see toidab ka kõiki pisemaid vääte, mis selle küljes kasvavad ja vilja kannavad. Jeesus Kristus on meie lootuseankur ning meie vaimse toidu ja kasvu allikas. Tema kaudu saame me jõudu, mida me vajame selleks, et elada õigemeelselt ja teha häid tegusid. Ta on ka Kirikule aluseks ning evangeeliumi jutlustamiseks ja kogudustena kogu maailma hargnemiseks vajaliku volituse allikaks.

„Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind” (Johannese 10:14).

Karjase peamisteks kohustusteks on juhatada lambad toidu ja vee juurde ning tuua nad tagasi turvalisse lambatarasse. Karjane kaitseb lambaid ka selliste ohtude eest nagu metsloomad ja vargad. Kuna ta tunneb oma karja, saab ta aru, kui mõnda lammast pole, ja läheb siis teda otsima. Tema lambad on talle kuulekad ja usaldavad teda täielikult.

Jeesus, Hea Karjane, hüüab meid, kui me kaldume eksiteele, ja kui me õpime Tema häält tähele panema, juhatab Ta meid päästmise ja igavese elu turvalistele karjamaadele, kaitstes meid surma ja patu ohtude eest.

„Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et enne kui Aabraham sündis, olin mina!” (Johannese 8:58)

Öeldes lihtsalt: „Olin mina”, ütles Jeesus sellega omal moel kõik. Ta kuulutas sellega, et Tema on maailma Looja ja Jehoova, Vana Testamendi Jumal, kelle nimi tähendab sõna-sõnalt „Ma olen” (vt 2 Moosese 3:14).

Jeesus on Jumala Poeg, Messias ja Päästja, kes päästab meid patust ja surmast. Selle tõttu, kes Ta on ja mida Ta meie heaks tegi, võime me saada igavese elu ja saada selleks, kes me peaksime olema.