2008
Usk Jeesusesse Kristusesse
Märts 2008


Usk Jeesusesse Kristusesse

Kujutis
Elder Russell M. Nelson

Minu pikk tee arstiks saada oli alles algamas. Sellele järgnesid aastatepikkune haiglatöö, teadustöö, spetsialiseerumine ja atesteerimine. Seejärel tuli mitu aastat õpetamist, teenimist ja väljakutsed seoses uudsena esile kerkinud avatud südamekirurgia erialaga, mis kõik ühtekokku tekitas minus sügavat austust inimkeha ülesehituse ja toimimise vastu. Ma veendusin selle loomise jumalikkuses.

Tähelepanuväärne inimkeha

Mõelge inimkeha tekkimisele. See saab alguse kahe paljunemisvõimelise raku ühinemisest, millest üks on pärit emalt ja teine isalt. Neis rakkudes sisaldub ühtekokku kogu pärilik informatsioon selle uue isiku kohta, mida hoitakse nii pisikeses kohas, mis jääb palja silmaga nähtamatuks. Ühes uues rakus ühinevad kummaltki vanemalt kakskümmend kolm kromosoomi. Need kromosoomid sisaldavad tuhandeid geene, mis määravad kindlaks sündimata isiku füüsilised iseloomustajad. Ligikaudu 22 päeva pärast nende rakkude ühinemist hakkab lööma tilluke süda. Kahekümne kuuendal päeval hakkab ringlema veri. Rakud paljunevad ja poolduvad. Mõnest saavad silmad, mis näevad, teistest kõrvad, mis kuulevad või sõrmed, mis tunnevad kõiki neid imelisi asju meie ümber.

Iga elund on hämmastav loomistöö. Silmal on isefookustuv lääts. Närvid ja lihased võimaldavad silmal näha kujutisi kolmemõõtmeliselt. Kõrv muudab helilained ajus tajutavateks kuuldavateks toonideks.

Südamel on neli tundlikku kambrit, mis hoiavad vereringet kontrolli all. Need avanevad ja sulguvad rohkem kui 100 000 korda päevas – 36 miljonit korda aastas. Kui just haigus neid ei muuda, suudavad nad taluda sellist pinget määramatult. Ühtegi inimkätega loodud materjali ei saa pingutada nii sagedasti ja nii pikalt, ilma et see katki läheks. Täiskasvanu süda pumpab iga päev vedelikku, millest piisaks 7500 l mahuti täitmiseks. Südame ülaosas on elektriallikas, mis edastab energiat spetsiaalseid teid pidi alla, pannes lõpmata paljud lihaskiud koostööd tegema.

Mõelge keha tagavarasüsteemidele. Igal paariselundil on olemas kohene tagavarasüsteem teise paarilise näol. Üksikelundeid, nagu aju, südant ja maksa, toidetakse kahe verevarustuskanali kaudu. See kaitseb elundit, kui verevarustus peaks olema ühe kanali kaudu raskendatud.

Mõelge keha võimele ennast kaitsta. Kaitsmaks end vigastuste eest, tunneb keha valu. Reageerides haigusele, tekitab ta antikehasid. Need ei aita mitte ainult võidelda otsese probleemiga, vaid jäävad alles, et tugevdada vastupanu kõikidele tulevastele nakkustele.

Mõelge sellele, kuidas keha end parandab. Murtud luud kasvavad kokku ja saavad jälle tugevaks. Naharebendid paranevad. Verejooks võib ise kinni jääda. Keha vahetab välja oma vananenud rakud.

Keha reguleerib omaenda elutähtsaid koostisaineid. Hädavajalike ainete ja koostisosade taset reguleeritakse pidevalt. Ja hoolimata ümbritseva temperatuuri laialdasest kõikumisest hoitakse kehatemperatuuri kitsastes piirides.

Ma olen aastatepikkuse kogemuse kaudu õppinud, et tervenemine leiab aset vaid siis, kui kuuletutakse kõikidele sellesse õnnistusse puutuvatele seadustele.1 Keha ülesehitust ja toimimist juhivad seadused. Üks pühakirjasalm teavitab: „Igale kuningriigile on antud seadus, ja igal seadusel on ka kindlad piirid ja tingimused.”2

Paljude teadusharude teadlased täheldavad sarnaseid seaduse ja korra ilminguid, olgu siis hoovuste prognoositavuses, kuu faasides või tähtede asetuses taevakaardil. Selline seadus ja kord on aluseks kõigele loodule. Need seadused on avastatavad ja defineeritavad. Nende tagajärjed on mõõdetavad. Selline kord tunnistab Kõrgemast Loojast.3

Usku kui sellist samas mõõta ei saa. Jumalasse uskumise seotus universumi seaduse ja korraga tehakse ilmsiks järgnevas pühakirjakohas:

„[Jumal] on kõikidele asjadele andnud seaduse, mille põhjal need liiguvad oma aegadel ja perioodidel;

ja nende kulg on paika pandud, nimelt taevaste ja maa kulg, mis hõlmab maad ja kõiki planeete.…

Vaata, kõik need on kuningriigid, ja igaüks, kes on näinud vähimat neist, on näinud Jumalat liikumas oma majesteetlikkuses ja väes.”4

Loomise jumalikkus

Pühakirjad teatavad, et taevas, maa ja kõik asjad maa peal on Jumala loodud.5 Pühakirjad aitavad meil rohkem teada ka Jumala ja Tema Poja Jeesuse Kristuse partnerlusest loomisel. Esimesed sõnad Piiblis nendivad: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa”6 ja „Jumal lõi inimese oma näo järgi,… ta lõi tema meheks ja naiseks!”7 Aabrahami raamatus õpetatakse, et „nii läksid Jumalad alla kujundama inimest nende enda näo järgi, moodustama teda Jumalate näo järgi, moodustama neid meheks ja naiseks.”8

Pühakirjades on kirjas Taevase Isa ja Tema Armastatud Poja tunded iga inimese vastu: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!”9

Johannese raamat algab avaldusega:

„Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.

Seesama oli alguses Jumala juures.

Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.”10

See pühakirjakoht osutab sellele, et Jumala Sõna11 on Jeesus Kristus – Jumala isiklik saadik selle universumi valitsemisel ja kogu elu Looja.

Taevane Isa kinnitas seda tõsiasja Moosesele, kui Ta ütles:

„Ja ma olen [maa ja sellel olevad inimesed] loonud oma väe sõnaga, kes on minu Ainusündinud Poeg, kes on täis armu ja tõde.

Ja ma olen loonud lugematul hulgal maailmu, ja ka need lõin ma omal eesmärgil, ja ma lõin need Poja kaudu, kes on minu Ainusündinu.”12

Ka paljud teised pühakirjakohad kinnitavad, et Jeesus Kristus on Isa juhatuse all Looja.13 Üheks kõige vastupandamatumaks tunnistuseks on Tema enda isiklik tunnistus: „Vaata, mina olen Jeesus Kristus, Jumala Poeg. Mina lõin taevad ja maa ja kõik, mis neis on. Ma olin Isaga algusest peale.”14

Kuidas areneb usk Jeesusesse Kristusesse?

Selleks, et selle käsitusega nõustuda, on vaja jõulist usku. Usk on isikliku tunnistuse alus. Evangeeliumi esimesed põhimõtted algavad usust Jeesusesse Kristusesse.15 Paulus ütles, et „usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta”16. Ta palus, „et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja rajatud armastusse, et võiksite täiesti mõista…ja ära tunda Kristuse armastuse”17. Paulus palus hardalt, et me „jõua[ksime] ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele”18.

Me saame Mormoni Raamatust teada, et „me oleme elavaks tehtud Kristuses meie usu pärast.… Ja me räägime Kristusest, me rõõmustame Kristuses, me jutlustame Kristusest, me kuulutame ette Kristusest ja me kirjutame vastavalt oma ettekuulutustele, et meie lapsed võiksid teada, mis allikast nad võiksid otsida andestust oma pattudele”19.

Mormoni Raamatus tehakse ilmsiks ka õnnistused, mida tulvab Temasse uskumisest. Me loeme sealt järgmist: „Te peate Kristuses püsivana edasi pürgima, omades täiuslikku lootuse sära ja armastust Jumala ja kõikide inimeste vastu. Seepärast, kui te edasi pürgite, toitudes Kristuse sõnast, ning peate vastu lõpuni, vaata, nõnda ütleb Isa: Te saate igavese elu.”20 See „and on suurim Jumala andidest”21.

Jõuline usk Issandasse viib täieliku pöördumiseni ja täiusliku pühendumiseni Tema pühale tööle. Meist saavad lepingulapsed; meist saavad Tema lapsed. Pühakirjades kinnitatakse seda järgmiselt: „Ja nüüd, selle lepingu tõttu, mille te olete teinud, kutsutakse teid Kristuse lasteks, tema poegadeks ja tema tütardeks; sest vaata, sel päeval on ta teid vaimselt sünnitanud, sest te ütlete, et teie südamed on muutunud läbi usu tema nimesse; sellepärast te olete sündinud temast ja olete saanud tema poegadeks ja tema tütardeks.”22

Jõuline usk Issandasse toob endaga pöördumise, võimsa muutuse südames,23 maailma mõtteviisi muutumise jumaluse moodi mõtlemiseks. See paneb meid parandama meelt „kogu oma südamest”24. Alma lisas: „Jutlusta neile meeleparandust ja usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse; õpeta neid end alandama ja olema tasased ja vagad oma südames; õpeta neid oma usuga Issandasse Jeesusesse Kristusesse vastu panema igale kuradi kiusatusele.”25

Mormoni Raamat on olemas osaliselt seepärast, et veenda juuti ja paganat, et Jeesus on Kristus, Igavene Jumal.26 Need, kes loevad Mormoni Raamatut ja küsivad usus, kas see raamat on õige, saavad selle õigsuse kohta tunnistuse. Nad „saavad ka… teada, et Jeesus Kristus on maailma Päästja [ja] et Joseph Smith on tema ilmutaja ning prohvet nendel viimastel päevadel.”27

Usk Jeesusesse Kristusesse: pääsemiseks ja ülenduseks hädavajalik

Usk Jeesusesse Kristusesse mitte üksnes ei too õnnistusi selles elus, vaid on hädavajalik ka meie igaveseks päästmiseks ja ülenduseks. Ühes pühakirjakohas kuulutatakse: „Kõik inimesed peavad meelt parandama ja uskuma Jeesuse Kristuse nimesse ja kummardama tema nimel Isa ning pidama usus tema nimesse vastu kuni lõpuni, või neid ei saa päästa Jumala kuningriiki.”28 Issand peab lapsevanemaid vastutavateks, et nad õpetaksid oma lapsi „[uskuma] elava Jumala Pojasse Kristusesse”29.

Ma tunnistan, et Jeesus on Kristus, Elava Jumala Poeg. Tema on meie Looja, Päästja ja Lunastaja,30 Eestkostja Isa juures,31 Vabastaja32 ja Vana Testamendi Jehoova33. Tema on meie tõotatud Immaanuel,34 võitud Messias35 ja meie suur Eeskuju36. Ühel päeval naaseb Ta valitsema kui kuningate Kuningas ja isandate Isand37. Lõpuks seisame me kõik Tema ees kohtupäeval38. Ma palvetan meie kõigi eest, et meie individuaalne usk Temasse oleks vastuvõetav.

Viited

  1. Selle käsituse kehtestas Issand, kui Ta ütles: „Kui me saame Jumalalt mõne õnnistuse, tuleb see kuulekuse tõttu sellele seadusele, millel see õnnistus põhineb” (ÕL 130:21)

  2. ÕL 88:38

  3. Vt Alma 30:44

  4. ÕL 88:42–43, 47

  5. Vt Koloslastele 1:16; Moosia 4:2, 9; 5:15; Alma 18:28; 22:10; Mooses 3:5

  6. 1 Moosese 1:1

  7. 1 Moosese 1:27

  8. Aabraham 4:27

  9. Johannese 3:16

  10. Johannese 1:1–3

  11. Kreeka keeles on Logos (tõlgituna sõna) veel üks Kristuse nimi

  12. Mooses 1:32–33; rõhutus lisatud

  13. Vt Efeslastele 3:9; Moosia 3:8–11; Heelaman 14:12; Mormon 9:8–14

  14. 3 Nefi 9:15. Issand kuulutas lisaks sellele: „Vaata, mina olen Jeesus Kristus, elava Jumala Poeg, kes lõi taevad ja maa, valgus, mida ei saa varjata pimedusega” (ÕL 14:9)

  15. Vt 4. usuartikkel

  16. Heebrealastele 11:1

  17. Efeslastele 3:17–19

  18. Efeslastele 4:11–13; vt ka Galaatlastele 3:26–29

  19. 2 Nefi 25:25–26

  20. 2 Nefi 31:20; vt ka Enos 1:8; Moosia 3:12

  21. ÕL 14:7

  22. Moosia 5:7

  23. Vt Alma 5:12–14

  24. 2 Nefi 31:13; vt ka Jaakob 6:5; Moosia 7:33; 3 Nefi 10:6; 12:24; 18:32

  25. Alma 37:33; vt ka Mormon 9:37; Moroni 7:25–26, 33–34, 38–39

  26. Vt Mormoni Raamatu tiitelleht

  27. Mormoni Raamatu sissejuhatus

  28. ÕL 20:29

  29. ÕL 68:25; vt ka Mooses 6:57–62

  30. Vt Jesaja 49:26; 60:16; 1 Nefi 21:26; 2 Nefi 6:18

  31. Vt ÕL 29:5; 110:4

  32. Vt ÕL 138:23

  33. Vt ÕL 110:3

  34. Vt Jesaja 7:14

  35. Vt 2 Nefi 25:14–19

  36. Vt Johannese 13:15; 3 Nefi 27:21

  37. Vt Ilmutuse 17:14; 19:16

  38. Vt Ilmutuse 20:12; 1 Nefi 15:33; 2 Nefi 9:22, 44; 28:23; Alma 5:15; 3 Nefi 27:14; Mormon 3:20; 9:8–14