Issanda hääl

Õpetuses ja Lepingutes kutsutakse kõiki inimesi kõikjal Issanda Jeesuse Kristuse häält kuulama (vt ÕL 1:2, 4, 11, 34; 25:16). Raamat on täis Tema sõnumeid, hoiatusi ja julgustavaid manitsusi, mille väljavalitud prohvetid on ilmutusena saanud. Nendest ilmutustest on näha, kuidas Jumal võib anda meie usus tehtud palvetele vastuseks õpetlikke sõnumeid ning rahu- ja hoiatussõnumeid.

Palves püüame me teada saada, mida Jumal meilt soovib, mida peaksime tegema, et leida rahu ja õnne selles ja järgmises elus, ning mis meid ees ootab. Õpetus ja Lepingud kubiseb vastustest sellistele küsimustele, mida on esitanud alandlikus palves nii tavainimesed kui ka prohvetid. Raamat võib olla hinnaline juhend, kus õpetatakse meile, kuidas saada vastuseid küsimustele ajaliku heaolu ja igavese pääste kohta.

Võtmeks on alandlikkus ja usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Kui Oliver Cowdery soovis Mormoni Raamatu tõlkimisel abiks olla, sai ta Issandalt sellega seoses järgmise vastuse: „Pea meeles, et ilma usuta ei suuda sa teha midagi; seepärast palu usus. Ära suhtu hoolimatult nendesse asjadesse; ära palu seda, mida sa ei peaks” (ÕL 8:10).

Enne kui Issand meid aitab, nõuab Ta Õpetuses ja Lepingutes ikka ja jälle usku ja alandlikkust. Üks põhjus selleks on, et Tema vastused ei pruugi tulla nii, nagu me ootame. Ka pole nendega alati kerge nõustuda.

Selle tõsiasja kohta leiame näiteid Kiriku ajaloost ja oma esivanemate kogemustest. Minu vanavanaisa Henry Eyring palvetas kogu hingest, et teada, mida teha, kui kuulis 1855. aastal õpetust taastatud evangeeliumist. Vastus tuli unenäos.

Ta nägi unes, et istus laua taga koos vanem Erastus Snowʼga Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ja vanem William Browniga. Vanem Snow õpetas evangeeliumi põhimõtteid umbes tund aega. Seejärel ütles ta: „Jeesuse Kristuse nimel, ma käsin sul saada ristitud ja sind ristib see mees [vanem Brown].”¹ Mu pere on tänulik, et Henry Eyringil jagus usku ja alandlikkust vanem Brownil end kell pool kaheksa hommikul Ameerika Ühendriikides Missouri osariigis Saint Louisis vihmaveebasseinis ristida lasta.

Ta ei kuulnud vastuseks palvele Issanda häält. Vastus tuli öises nägemuses ja unenäos nii nagu Lehhile (vt 1Ne 8:2).

Issand on õpetanud meile, et vastused võivad tulla ka tunnetena. Ta õpetas Õpetuses ja Lepingutes Oliver Cowderyle: „Vaata, ma räägin sulle sinu meeles ja sinu südames Püha Vaimu kaudu, kes tuleb sinu peale ja elab sinu südames” (ÕL 8:2).

Ja Ta lausus Oliverile julgustuseks: „Kas ma ei rääkinud rahu sinu meelele selles asjas? Millist suuremat tõendust sa võid saada kui see, mis tuleb Jumalalt?” (ÕL 6:23)

Olen õppinud Õpetusest ja Lepingutest, Kiriku ajaloost ja Henry Eyringi elukirjeldusest, mille ta oma misjonil vahetult pärast ristimist kirja pani, et vastuseid saab tunda nii rahu kui ka hoiatustena.

1857. aastal osales vanem Parley P. Pratt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ühel konverentsil, mis leidis aset Ameerika Ühendriikides paigas, mida tänapäeval Oklahomaks kutsutakse. Henry Eyring pani kirja, et Vanem Pratti „mõttes mõlkus halb eelaimus … , suutmata näha tulevikku ega mingit pääseteed”.² Vahetult pärast seda pani Henry kirja kurvad uudised apostli märtrisurmast. Tunnetades ohtu, jätkas vanem Pratt siiski oma rännakut, just nagu prohvet Joseph Carthageʼisse minnes.

Tunnistan, et Issand vastab alati alandlikule usupalvele. Õpetus ja Lepingud ning meie oma kogemused õpetavad meile, kuidas neid vastuseid ära tunda ja usuga vastu võtta, tulgu need siis juhatuse, tõe kinnituse või hoiatusena. Palvetan, et me Issanda armastavat häält alati kuulda püüaksime ja tähele paneksime.