2015
Kas ma tegin piisavalt?
2015, oktoober


Teenimine Kirikus

Kas ma tegin piisavalt?

Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis.

Õppetund kadunud lambast aitas mul mõista, kuidas teenida paremini oma kutses.

Kujutis
Composite photo of a lamb on a cliff. There is a tree growing out of the side of the rocky cliff.

Mike Boyland/iStock/Thinkstock ja Oleksiy Fedorov/Hemera/Thinkstock komposiitfoto illustratsioon

Kui ma olin 23-aastane, kutsuti mind meie abielus tudengite koguduse Abiühingu juhatajaks. Mäletan, et tundsin küündimatust, kuid soovisin anda endast parima. Olin küll elevil ja tahtsin innukalt teenida, kuid kahtlesin oma võimetes olla hea juht.

Pärast mõnda kuud Abiühingu juhatajana tundsin ma, et ei tee küllalt. Soovisin saada õdedega suuremat sidet ja teada nende individuaalseid vajadusi, kuid tundsin, et see mul ei õnnestu.

Rääkisin oma piiskopiga ja väljendasin oma muret. Selgitasin, et ma ei suutnud jõuda kõikide õdedeni, kelleni soovisin. Kirjeldasin, kuidas igatsesin, et mind oleks viis, et saaksin töö tehtud nii, nagu minu arvates peaks. Püüdsin jagada oma muret kergelt ja huumoriga, kuid mu silmad täitusid kiiresti heitumuspisaratega. Piiskop naeratas ja andis mulle parimat juhtimisnõu, mida olen kunagi saanud.

„Kas oled tuttav looga karjusest, kes pärast ühe lamba kaotamist jättis üheksakümmend üheksa, et kadunut leida?” küsis ta (vt Lk 15:4–7). Ma noogutasin.

„Selles tähendamissõnas on nii palju tarkust,” jätkas piiskop. „Karjane teadis, et üheksakümne üheksa lambaga ei juhtu midagi, kui ta eksinud lammast otsima läheb.”

Seejärel andis piiskop mulle järgmist nõu:

„Üheksakümmend ja üheksa hoolitsevad sinu äraolekul ise üksteise eest. Nad toetavad üksteist ja hoiavad hästi kokku. Ma soovitan, et sa keskenduksid neile, kes paistavad eksinud olevat. Ülejäänutega on kõik korras.”

Tundsin tugevat tunnistust, et see, mida ta mulle rääkis, on tõsi, ja ma ei pea muretsema üheaegselt terve karja pärast. Minu eesmärk on leida need, kes olid eksinud, ja kutsuda nad tagasi karja hulka. Sel viisil sain teoks teha Taevase Isa eesmärke ja võisin olla tööriistaks Tema käes.

Kui ma kuuletusin piiskopi nõuandele, hakkasin paremini mõistma, kuidas Issand soovib, et ma Tema kuningriigis teeniksin. Samuti sain ma vaimset jõudu, mis mind kutses tugevdas, kuna ma teenisin nii, nagu Päästja oli mind juhatanud. Püha Vaimu väel oli minu piiskop andnud mulle suure mõistmise anni.

Ma tunnistan, et kui me palvetame ja otsime juhatust oma preesterluse juhtidelt, inspireeritakse neid näitama, kuidas juhtida õigemeelsel viisil.