Kristuse lepitus on tunnistus Jumala armastusest

Mõistmine, et Taevane Isa andis oma Ainusündinud Poja, et meie võiksime saada surematuse ja võimaluse saada igavene elu, aitab meil tunda Jumala lõputut ja mõistetamatut armastust meie vastu. Meie Päästja armastab meid samuti.

„Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? ‥

Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad,

ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!” (Rm 8:35, 38–39)

Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ütles Jeesuse Kristuse lepituse kohta: „Päästja kannatused Ketsemanis ja Tema surmaheitlus ristil lunastavad meid patust, kuna rahuldavad õigluse nõuded. Ta annab armu ja andestab neile, kes meelt parandavad. Lepitus tasub ka võla, mida õiglus meile võlgneb, tervendades meid ja kompenseerides meile kõik kannatused, mida me oleme süütult talunud. „Sest vaata, ta kannatab kõikide inimeste valusid, jah, iga elusolendi valusid, nii meeste, naiste kui laste, kes kuuluvad Aadama peresse” (2Ne 9:21; vt ka Al 7:11–12).”¹

Kristus on „[meid] märkinud oma peopesadesse” (Js 49:16). Linda K. Burton, Abiühingu üldjuhataja, ütles: „See ülimalt armastav tegu peaks panema meid kõiki alandlikus palves põlvili laskuma, et tänada oma Taevast Isa, et Ta armastas meid piisavalt, et Ta saatis oma Ainusündinud ja täiusliku Poja kannatama meie pattude, meie südamevalu ja kõige muu eest, mis meist igaühe elus ebaõiglane tundub.”²