„Mina juhin teid edasi”

Mulle meenub üks juhtum, mil Issand juhatas mitut inimest. Teenisin Brasiilias Porto Alegre lõunamisjoni juhatajana. Ühel meie misjonäril oli suulaelõhe, mida poldud kunagi korrigeeritud. Kui ta rääkis, läbis õhk kurgu ülaosa ja tuli nina kaudu välja. Teistel oli teda raske mõista.

See noor vanem rääkis mulle, et oli selle probleemi üle palvetanud. Ta ütles, et Vaim oli sosistanud, et mina aitan tal vastuse leida. Tema elementaarne sihikindel usk inspireeris mind. Pöördusin lahenduse leidmisel abi saamiseks Jumala poole.

Probleemi korrigeerimiseks oli vaja ühte lihtsat operatsiooni, kuid operatsioonile pääsemine polnud lihtne protsess. Kui me oleksime seda teinud erakliinikus, oleks see olnud misjonäri pere jaoks liiga kallis. Kuid riiklik tervishoiusüsteem oleks teisest küljest nõudnud mitut visiiti ja sellele kuluksid kõik kuud, mis tal veel misjonil alles jäänud olid.

Iga kord, kui minu ees on mõni tähtis ülesanne, loodan ma oma naise usule ja abile. Selgitasin talle selle misjonäri dilemmat ja palusin tal rääkida kohaliku riigihaigla personaliga. Kas operatsiooni saaks teha kuidagi tasuta ja alles jäänud aja jooksul?

Palvetanud ja palunud abi, läks mu naine haiglasse. Ta võttis koha sisse pikas ootejärjekorras, et valveõe jutule saada. Järjekorra edenedes kuulis mu naine pealt, kuidas tema ees olnud juhtumeid käsitleti. Tavaliselt öeldi inimestele, et nad naaseksid vastuvõtule kuue või vahel isegi enama kuu pärast.

Mu naine teadis, et meie misjonäri jaoks oleks see liiga hilja. Ta tundis õhutust järjekorrast lahkuda ja ühest teisest uksest sisse astuda. Sealt leidis ta teise haiglatöötaja. Mu naine tutvustas ennast ja selgitas meie misjonäri vajadust.

Kujutis

a woman talking to a surgeon

Töötaja saatis ta otse kirurgi jutule, kes tol päeval haiglas mujal korrusel opereeris. Mu naine selgitas kirurgile, mida misjonärid teevad ja milliseks õnnistuseks see sellele misjonärile oleks, kui tema suulaelõhet kirurgiliselt korrigeeritaks.

Kirurg esitas mõned küsimused ja ütles siis: „Kas me saame teha selle operatsiooni kahe nädala jooksul?” Ta täitis taotluse, kus seisis, et see operatsioon on kogukonna huvides ja et ta on sellest isiklikult huvitatud. Ta ulatas taotluse oma assistendile ja palus tal kuupäev kindlaks määrata.

Kümme päeva hiljem tegi see kirurg meie misjonärile operatsiooni. Vanem naasis peagi rõõmsana misjonitööle ja rääkis selge häälega. Ta tunnistas entusiastlikult, et Issand oli teda juhtinud.

Selle misjonäri kogemus on tunnistuseks, et meie Isa kuuleb meie palveid ja juhib meid kättpidi.

Me oleme vaimses mõttes väikeste lapsukeste sarnased. Me ei mõista neid suuri õnnistusi, mida Taevane Isa on meie jaoks valmistanud. Kui me füüsiliselt suuremaks sirgume, hakkame mõistma rohkem maiseid seadusi, millest oma elus juhindume. Kuid maised teadmised ei peaks muutuma iial tähtsamaks nende suurte õnnistuste mõistmisest, mille Taevaisa on meie jaoks tallele pannud.

Suurele Vana Testamendi prohvetile Moosesele sai osaks kogemus, mille tõttu ta mõistis, kui vähe ta tegelikult teab. Kui ta „nägi maailma ja selle ääri ning kõiki inimlapsi, kes on ja kes loodi; ‥ ta imestas ja pani seda väga imeks”. Seejärel Jumal lahkus. Mooses jäi omaette ja langes maha.

„Ja sündis, et möödus palju tunde, enne kui Mooses sai tagasi oma maise jõu nagu inimene; ja ta ütles iseendale: Nüüd, sellepärast ma tean, et inimene ei ole midagi, mida ma polnud kunagi arvanud.” (Ms 1:8–10)

Kui Issand näitaks meile kõike, mida me Tema väega teha saaksime, oleksime me ilmselt vapustatud. Me näeksime Moosese-sarnaselt, et ilma Jumalata pole me midagi.

Selle asemel, et meid vapustada, juhib Issand meid sammhaaval. See võimaldab meil saavutada palju enam, kui iseseisvalt suudaksime.

„Sest minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Jehoova!

Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Js 55:8–9)

Nagu Issand on öelnud salmis Õpetus ja Lepingud 78:18, me „ei suuda taluda kõiki asju praegu”. Me ei suuda veel mõista kõike, mida Tema mõistab. Mida me siis tegema peaksime! Issand vastab: „Olge rõõmsad!”

Rõõmsalt lepingurajal käimine hõlmab väikese lapsukese sarnast alandlikkust. Me peame laskma Isal end õpetada ja juhtida (vt ÕL 112:10). Elu on nii keerukas, et kõiki elurännaku üksikasju pole lihtsalt võimalik kontrollida. Ja me ei suuda mõista igat ainumat asja, mida meie või meile kallid inimesed siin maa peal läbi elavad.

Kuid kui me usaldame Issandat ja võimaldame Tal meid kättpidi juhtida, võime me Tema kuningriigis rohkem korda saata, kui me seda ettegi kujutame. Me oleme suutelisemad oma Taevase Isa laste elu õnnistama. Oleme suutelisemad oma elus Päästja kätt märkama. Oleme suutelisemad Ta piiritu halastuse ja armastuse eest tänu tundma.

Viimase asjana juhib Issand meid edasi, tuletades meile meelde, et „kuningriik on teie ja selle õnnistused on teie ning igaviku aarded on teie” (ÕL 78:18).

Naasen misjonäri ja tema eeskuju juurde. Teda juhatati abi paluma ja õnnistati operatsiooniga, mis võimaldab tal nüüd selgelt suhelda. Seejärel juhatati teda nende juurde, kes olid valmis evangeeliumi ja selle õnnistusi, sealhulgas ristimist vastu võtma. Heidan pilgu ka oma naise eeskujule. Ta usk tugevnes, kui Issand teda juhatas. Seejärel avas Issand taevaluugid ja kallas välja õnnistuse.

Olen tänulik, et sain töötada selle noore misjonäriga, kelle usk oli elementaarne ja vägev. Ja olen tänulik, et saan elada igavesti oma naisega, kes näitab oma eeskujuga, kuidas lasta Issandal end edasi juhtida.

Kuningriik ja õnnistused on tõepoolest meie.