Liahona
Hoko Maʻu pē ko ha Faifekau
Ko ha Manatu Melie kia: Palesiteni M. Lāsolo Pālati


“Hoko Maʻu pē ko ha Faifekau,” Liahona, Sānuali 2024.

Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú Ngaahi Manatú

Hoko Maʻu pē ko ha Faifekau

Ko Hono Manatua ʻo Palesiteni M. Lāsolo Pālatí

ʻĪmisi
M. Russell Ballard

Lolotonga ʻa e hoko ʻa Palesiteni M. Lāsolo Pālati ko ha faifekau kei talavou ʻi ʻIngilaní, naʻá ne aʻusia ha meʻa naʻe liliu ai ʻene moʻuí ʻo taʻengata.

“ʻOku ou manatuʻi ʻeku lue hifo ʻi he tafaʻaki ʻo e Vaitafe Tulení ʻi Nōtingihami, ʻIngilani. …

“ʻI heʻeku luelue atu ʻi he veʻe vaitafe ko iá, … naʻá ku lotu loto pē. Naʻá ku fiemaʻu ke u maʻu ha fakahinohino mei he ʻEikí. Naʻá ku kole ke Ne hōifua ki he meʻa naʻá ku feinga ke faí. Naʻá ku fehuʻi ange, ‘ʻOku ou fai nai ʻa e meʻa ʻokú ke finangalo ki aí?’”1

“Naʻá ku maʻu ha ongo mālohi ʻo e nongá mo e mahinó. Ko e taimi tonu ia naʻá ku ʻilo ai naʻe ʻafioʻi au ʻe Sīsū Kalaisi, [pea] naʻá Ne ʻofa ʻiate au, … Naʻe ʻikai ke u sio ki ha meʻa-hā-mai pea naʻe ʻikai ke u fanongo ki ha ngaahi leʻo, ka naʻe ʻikai ke u mei ʻilo ʻa e moʻoni mo e faka-ʻOtua ʻo Kalaisí kapau naʻá Ne tuʻu ʻi muʻa ʻiate au ʻo ui mai hoku hingoá.

“Naʻe tākiekina ʻeku moʻuí ʻe he aʻusia ko iá. Talu mei he ʻaho ko iá ʻo aʻu mai ki he ʻahó ni, mo hono tākiekina ʻeku fili mahuʻinga kotoa pē ʻe heʻeku ʻilo ki he Fakamoʻuí.”2

Naʻe hanga ʻe he ʻilo ko ʻení ʻo ʻai ʻa Palesiteni Pālati ke lea ʻi he loto-toʻa ʻi heʻene hoko ko ha fakamoʻoni makehe ʻo e ʻEiki ko Sīsū Kalaisí. Naʻá ne akoʻi kitautolu, ʻi he sīpinga mo e fakamoʻoni, ʻi he founga “ke tuʻu hake, ke hoko ʻo lelei, pea mateuteu moʻoni ke ngāue maʻá e ʻEikí.”3

ʻĪmisi
Ko Palesiteni Pālati ʻi he falelotu ʻi Siaositauní, Masasūseti

Ko Palesiteni Pālati ʻi Siaositauni, Masasūseti, USA, ʻi he ʻaho 13 ʻo Mē 2022.

Ko ha ʻOfa ʻi Hono Vahevahe ʻo e Ongoongoleleí

ʻI he feituʻu kotoa pē naʻe ʻalu ki ai ʻa Palesiteni Pālatí, naʻá ne fakamuʻomuʻa hono vahevahe ʻo e ongoongoleleí. Naʻá ne pehē, “ʻOku makehe maʻu pē kiate au ʻa hono Malangaʻaki ʻo e Ongoongolelei kuo fakafoki maí. Naʻá ku saiʻia ʻi heʻeku hoko ko ha faifekau ʻi ʻIngilaní. Naʻá ku saiʻia ʻi heʻeku hoko ko ha palesiteni fakamisiona ʻi Kānatá. Pea ʻoku ou saiʻia ʻi hoku uiuiʻi lolotongá [ko ha mēmipa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá], ʻa ia [ʻoku ou maʻu ai] ha ngaahi faingamālie ke vahevahe ʻa e pōpoaki ʻo e ongoongolelei kuo Fakafoki Maí ki he māmaní.”4

Naʻe akoʻi mai ʻe Palesiteni Pālati te tau lava kotoa ʻo vahevahe ʻa e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisi kuo fakafoki maí “ʻaki [pē] ʻetau hoko ko ha kaungāʻapi lelei mo tokanga mo fakahaaʻi ʻa e ʻofá. … Pea ʻi heʻetau fai iá, te tau fakafōtunga atu ai ʻa e ongoongoleleí ʻi heʻetau moʻuí, pea ʻe hāsino ki [he niʻihi kehé] ʻa e ngaahi tāpuaki ʻoku ʻomi ʻe he ongoongoleleí.”5

ʻE hanga ʻe heʻetau ʻofa ki he ʻEikí mo e niʻihi kehé ʻo “tataki kitautolu ke vahevahe ʻa e ongoongoleleí mo e kau mēmipa ʻo e fāmilí, kaungāmeʻá, kaungāʻapí, kaungā pisinisí, pea mo ha toe kakai pē ʻoku tau felongoaki ʻi heʻetau moʻuí.”6

ʻOku Mau Fiemaʻu Kimoutolu ʻi he Taimí Ni!

Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Pālati ʻoku ʻikai ke fiemaʻu ia ke ke tatali ke ke toki hoko ko ha faifekau taimi kakato ka ke toki kamata vahevahe ʻa e ongoongoleleí. Naʻá ne pehē, “ʻOku fiemaʻu ʻe he Siasí ʻa hotau toʻu tupú he taimí ni. ʻOku fiemaʻu kimoutolu ʻe he ʻEikí he taimí ni!”7

Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Pālati, “Ko e ngāue mahuʻinga taha ʻeni te tau lava o kau ki aí.”8 “Tuku ke ongona homou leʻó ʻi hono talaki ʻa e pōpoaki maʻongoʻonga mo nāunauʻia ʻo hono Fakafoki Mai ʻa e kakato ʻo e ongoongolelei taʻengata ʻo Sīsū Kalaisí.”9