Tule, järgne mulle
14.–20. oktoober. Filiplastele; koloslastele: „Ma suudan kõik [Kristuses], kes mind teeb vägevaks”


„14.–20. oktoober. Filiplastele; koloslastele: „Ma suudan kõik [Kristuses], kes mind teeb vägevaks”” Tule, järgne mulle – Pühapäevakoolile: Uus Testament 2019 (2019)

„14.–20. oktoober. Filiplastele; koloslastele”, Tule, järgne mulle – Pühapäevakoolile: 2019

Kujutis
Paulus vanglas kirja dikteerimas

14.–20. oktoober

Filiplastele; koloslastele

„Ma suudan kõik [Kristuses], kes mind teeb vägevaks”

Lugege alustuseks Pauluse kirju filiplastele ja koloslastele ning mõtisklege palvemeelselt õpetuse üle, mida peaksite Issanda tahtel õpetama. Laske Vaimul end juhatada, kui kaalute, milliseid küsimusi ja materjale selle õpetuse edastamiseks kasutada.

Pange oma muljed kirja

Kujutis
mõttevahetuse pisipilt

Innustage mõttevahetust

Paluge klassi liikmetel kirjutada tahvlile sõna või fraas, mis võtab kokku Pauluse kirjadest filiplastele ja koloslastele õpitu, ning seejärel selgitada oma valikut. Innustage neid jagama osana selgitusest pühakirjasalme.

Kujutis
õpetamise pisipilt

Õpetage põhiõpetust

Filiplastele 2:1–5, 14–18; 4:1–9; Koloslastele 3:1–17

Kui Jeesuse Kristuse jüngrid elavad Tema evangeeliumi järgi, saavad neist „uued”.

  • Võiksite aidata oma klassi liikmetel ette kujutada, mida tähendab „endid lahti riieta[da] vanast inimesest” ja „riietu[da] uude inimesse” Jeesuse Kristuse kaudu (Kl 3:9–10). Selleks võiksite näidata midagi vana ja midagi uut (nt üliküpset ja värsket puuvilja või vana ja uut riideeset). Klassi liikmed võiksid arutada, kuidas meist saavad „uued”, kui usume Jeesusesse Kristusesse ja tahame elada Tema evangeeliumi järgi. Osana arutelust võiksite paluda poolel klassil uurida salme Filiplastele 2:1–5, 14–18; 4:1–9 ja teisel poolel salme Koloslastele 3:1–17 ning tuua välja „vanale inimesele” ja „uuele inimesele” iseloomulikud jooned. Lisaks võiksite paluda mõnel klassi liikmel jagada, kuidas usk Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumi järgi elamine on aidanud neil saada uueks inimeseks. Muud pühakirjasalmid, mida üheskoos uurida, on Roomlastele 6:3–7; Moosia 3:19 ja Alma 5:14, 26.

Filiplastele 4:1–13

Võime leida rõõmu Kristuses olukorrast sõltumata.

  • Kuigi meie olukord on Pauluse omast erinev, võime kõik võtta õppust tema tahtest olla rahul ja tunda rõõmu igas elus ette tulevas olukorras. Selleteemalise arutelu alustuseks võiksite vaadata üle mõned Pauluse katsumused (vt nt 2Kr 11:23–28). Seejärel võiksite paluda klassi liikmetel vaadata üle salmid Filiplastele 4:1–13 ja leida Pauluse nõuanne, mis aitaks meil tunda rõõmu ka katsumuste ajal.

    Kui tahaksite uurida seda teemat täiendavalt, võiksite paluda ühel klassi liikmel jagada inspireerivaid lugusid või mõtteavaldusi president Russell M. Nelsoni kõnest „Rõõm ja vaimne ellujäämine” (2016. a sügisene üldkonverents) või võiks klass vaadata videot „Trial of Adversity” („Vastasseis”; LDS.org). Kuidas leidsid inimesed president Nelsoni kõnes või naine videos rõõmu oma olukorrale vaatamata?

  • Võib-olla leiavad klassi liikmed Filiplastele 4. peatükist nõuandeid, millest võiks neile katsumustes abi olla. Võiksite anda igale klassi liikmele märkmekaardi, kuhu leitu kirja panna. Paluge neil panna see kohta, kus nad seda vajadusel näevad.

  • Vahel suurendab pühakirjade mõistmist mõni kirikulaul. Näiteks, kui olete lugenud salme Filiplastele 4:7, 13, võiksite laulda koos kirikulaulu „Kust leian lohutust?” või esimest salmi laulust „Päästja, Sind järgides” (Kiriku lauluraamat, nr 77, 138). Milliseid seoseid näevad klassi liikmed nende kirikulaulude sõnade ja salmide Filiplastele 4:7, 13 vahel? Ehk saaksid nad jagada kogemusi, kui nad tundsid „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” või kui nad tundsid, et said „Kristuses” jõudu teha midagi, mida muidu poleks suutnud. Arutelu neist salmidest aitab inspireerida vanem Jay E. Jenseni kogemus „Lisamaterjalides”.

  • Kuna halb nüüdisaja maailmas suureneb, saavad teie klassi liikmed kasu Pauluse nõuandest „mõelda sellele”, mis on kasin, armas, hea kuulda, vooruslik ja kiitust väärt (vt Fl 4:8). Ehk võiksite anda igale klassi liikmele (või väikesele klassiliikmete rühmale) ühe salmis Filiplastele 4:8 või 13. usuartiklis loetletud omaduse. Igaüks neist võiks leida „Pühakirjajuhist” neile antud omaduse kohta pühakirjasalme ja jagada leitut klassiga. Lisaks võiksid nad tuua selle omaduse kohta näiteid inimeste elust. Kuidas me „püüdleme kõige selle poole”?

Koloslastele 1:12–23; 2:3–8

Kui meie usk on „juurdunud” Jeesuses Kristuses, tugevdatakse meid ilmlike mõjude vastu.

  • Pauluse tunnistus Päästjast salmides Koloslastele 1:12–23; 2:3–8 annab klassi liikmetele hea võimaluse mõtiskleda oma usu üle ja seda tugevdada. Klassi liikmed võiksid otsida neist salmidest seda, mis tugevdab nende usku Jeesusesse Kristusesse. Mida tähendab olla „juurdunu[d Jeesusesse Kristusesse] ja rajatu[d] temale”? (Kl 2:7) Selle salmi arutamisel on klassi liikmetele abiks pilt puust käsiraamatu „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks” selle nädala ülevaates ja video „Spiritual Whirlwinds” („Vaimsed tuulispead”; LDS.org). (Vt ka Neil L. Andersen. Vaimsed tuulispead. 2014. a kevadine üldkonverents.) Mis saab puu juuri tugevdada või nõrgendada? Kuidas „juurdu[mine Jeesusesse Kristusesse] ja raja[mine] temale” tugevdab meid ilmlike mõjude vastu? (Vt Kl 2:7–8; vt ka Hl 5:12; Et 12:4.)

  • Teie klassi liikmed võivad olla teadlikud inimfilosoofiatest ja pärimustest, mis võivad „võt[ta] saagiks” kellegi usu Kristusesse, kuna on vastuolus evangeeliumi tõdedega ja muudavad evangeeliumi järgi elamise raskemaks (Kl 2:8). Võib-olla oskavad klassi liikmed mõnda neist nimetada (vt abi leidmiseks vanem Dallin H. Oaksi soovitatud mõtteid „Lisamaterjalides”). Seejärel võiksite arutada, kuidas juurdumine Jeesuse Kristuse õpetustesse aitab meil järgida Pauluse nõuannet: „Otsekui te nüüd olete vastu võtnud Kristuse Jeesuse, Issanda, nõnda käige temas (Kl 2:6).” Kuidas saame olla üksteisele toeks, kui püüame järgida Päästjat, mitte valesid ilmlikke pärimusi?

Kujutis
õppimise pisipilt

Innustage kodus õppimist

Kas teie klassi liikmeid on kunagi taga kiusatud, kuna nad usuvad evangeeliumisse? Öelge neile, et 1. ja 2. kirjas tessalooniklastele on kirjas Pauluse nõuanded pühadele, kes elasid karmi tagakiusamise all, kuid jäid ustavaks.

Kujutis
materjalide pisipilt

Lisamaterjalid

Filiplastele; koloslastele

Rahu, mis on ülem kõigest mõistusest.

Teenides Seitsmekümne liikmena, jagas vanem Jay E. Jensen järgmist kogemust:

„Meie lapselaps Quinton sündis mitme sünnikahjustusega ning suri kolm nädalat enne aastaseks saamist. Selle aja jooksul pidi ta korduvalt haiglas viibima. Elasime õde Jenseniga toona Argentiinas. Soovisime kogu südamest koos oma lastega olla, et neid lohutada ning neilt ka ise lohutust saada. Oli see ju meie lapselaps, keda armastasime ja taga igatsesime. Kuid saime vaid palvetada ning tegime seda tulihingeliselt.

Olime parasjagu misjoni ringreisil, kui saime teate Quintoni surmast. Embasime ja lohutasime teineteist kogudusehoone fuajees. Ma tunnistan teile, et me saime Püha Vaimu kaudu kinnitust – rahu, mis ületab mõistmise piirid ning on meiega siiani (vt Fl 4:7). Olime sõnulseletamatu Püha Vaimu anni tunnistajaks ka meie poja, minia ning nende laste elus, kes siiani meenutavad seda kogemust suure usu, rahu ja trööstiga.” (Püha Vaim ja ilmutus. – 2010. a sügisene üldkonverents)

Evangeeliumi põhimõtted ja rahvapärimused.

Vanem Dallin H. Oaks on toonud välja mõned maised pärimused, mis on vastuolus evangeeliumi tõdedega (Vt Repentance and Change.Ensign, nov 2003, lk 37–40):

  • kõlbelise puhtuse seaduse eiramine

  • ebaregulaarne ja passiivne kirikuskäimine

  • Tarkuse Sõnast üleastumine

  • ebaausus

  • püüd „ametikõrgenduse” poole Kiriku kutsetes

  • pigem sõltuvuse kui isikliku vastutuse soosimine

Õpetamise täiustamine

Kasutage muusikat. Püha muusika aitab kaasa Püha Vaimu mõju tundmisele. See võib luua aupakliku õhustiku ning anda inspiratsiooni pühendumiseks ja tegutsemiseks. Mõtisklege, kuidas õpetada ja juhatada tunnis üksteist „psalmidega ja kiituslauludega”. (Kl 3:16; vt ka Päästja viisil õpetamine, lk 22.)