Sõnum Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest

Jumal on meie Taevane Isa. Me oleme Tema lapsed. Tal on luust ja lihast keha, mis on ülendatud ja saanud täiuslikuks. Ta armastab meid. Ta nutab koos meiega, kui me kannatame, ja rõõmustab, kui me teeme seda, mis on õige. Ta tahab meiega suhelda ja me saame seda teha siira palve kaudu.

Ta on andnud meile selle maise kogemuse, et me saaksime õppida ja kasvada. Me võime näidata Talle oma armastust oma valikute ja Tema käskudele kuuletumise kaudu.

Taevane Isa on loonud meile, Tema lastele, mooduse, kuidas olla siin elus edukas ja naasta elama Tema juurde. Et seda teha, peame saama tänu kuulekusele puhtaks. Sõnakuulmatus viib meid Temast eemale. Meie Isa plaanis on kesksel kohal Jeesuse Kristuse lepitus. Lepituse juurde kuulusid nii Tema kannatused Ketsemani aias kui ka Ta kannatused ja surm ristil. Lepituse kaudu võime saada vabaks oma patukoormast ning suurendada usku ja saada jõudu katsumustega silmitsi seismiseks.

Taastatud evangeelium õnnistab ja aitab abikaasasid, vanemaid ja lapsi nende püüdlustes tugevdada perekonnas omavahelisi suhteid ja vaimsust. Need õnnistused on saadaval nüüd ja igavikus. Jeesuse Kristuse evangeelium on abiks ka hetkemurede ja -proovilepanekute korral.

Kuna pered on Jumala poolt seatud, on nad kõige tähtsamaks sotsiaalseks üksuseks ajas ja igavikus. Jumal on loonud perekonnad, et tuua õnne oma lastele, võimaldada neil õppida õigeid põhimõtteid armastavas õhkkonnas ja valmistada neid ette igaveseks eluks. Kodu on parim koht Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtete õpetamiseks, õppimiseks ja rakendamiseks. Evangeeliumi põhimõtetele rajatud kodu muutub justkui varjupaigaks. Sellest saab koht, kus võib viibida Issanda Vaim, õnnistades pereliikmeid rahu, rõõmu ja õnnega. Jumal on ilmutanud oma õnneplaani üksikisikutele ja peredele prohvetite kaudu igal ajastul, sealhulgas meie ajal.

Üks tähtis viis, kuidas Jumal meile oma armastust väljendab, on prohvetite kutsumise kaudu. Neile antakse preesterlus ehk võim ja volitus tegutseda Jumala nimel Tema laste päästmiseks. Prohvetid õpivad ilmutuse kaudu Jeesuse Kristuse evangeeliumi. Nad õpetavad evangeeliumi omakorda teistele ning tunnistavad Jeesusest Kristusest kui Päästjast ja Lunastajast. Prohvetite õpetused on kirjas pühades raamatutes, mida kutsutakse pühakirjadeks.

Meie Isa plaani, mis näeb ette, et me oleme selles elus edukad ja naaseme elama Tema juurde, kutsutakse Jeesuse Kristuse evangeeliumiks. Selle plaani keskmeks on Jeesuse lepitus. Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võime me saada igavese elu, kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, parandame meelt, saame ristitud vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks, võtame vastu Püha Vaimu anni ja peame vastu lõpuni. „See on see tee; ja taeva all ei ole antud ühtegi teist teed ega nime, mille kaudu inimene võib saada päästetud Jumala kuningriiki. Ja nüüd, vaata, see on Kristuse õpetus” (2. Nefi 31:21). Kõikidel inimestel on valikuvabaduse and, mille juurde kuulub vabadus võtta vastu evangeelium prohvetite ja apostlite poolt õpetatud kujul või keelduda sellest. Need, kes otsustavad kuuletuda, on õnnistatud, kuid need, kes evangeeliumi ignoreerivad ja vastu ei võta või koguni moonutavad, ei saa Jumala tõotatud õnnistuste osaliseks.

Kui inimesed otsustavad evangeeliumi mõne põhimõtte või talituse tähelepanuta jätta, neid moonutada või neile mitte kuuletuda, kui nad lükkavad tagasi Issanda prohvetid või ei pea usus vastu lõpuni, kaugenevad nad Jumalast ja hakkavad elama vaimupimeduses. Selle tagajärjeks on olukord, mida kutsutakse usust taganemiseks. Laiaulatusliku usust taganemise korral võtab Jumal ära oma preesterluse volituse, mille alusel õpetatakse ja tehakse evangeeliumi talitusi.

Kujutis

Noah preaching

Piibli ajaloos on pandud kirja hulga juhtumeid, kus Jumal räägib prohvetitele, ja jutustatakse ka paljudest usust taganemise juhtudest. Lõpetamaks igat üleüldist usust taganemise perioodi on Jumal näidanud oma lastele üles armastust, kutsudes järgmise prohveti ja andes talle preesterluse volituse, et taastada Jeesuse Kristuse evangeelium ja õpetada seda uuesti. Prohvet tegutseb põhimõtteliselt Jumala usaldusisikuna, kes peab valvet Jumala majapidamise üle maa peal. Selliseid ajaperioode, mis mööduvad prohvetite juhtimisel, kutsutakse evangeeliumi ajajärkudeks.

Jumal ilmutas Jeesuse Kristuse evangeeliumi Aadamale ja andis talle preesterluse volituse. Aadam oli esimene prohvet maa peal. Aadam sai ilmutuse kaudu teada, kuidas on inimkond seotud Isa Jumala, Tema Poja Jeesuse Kristuse ja Püha Vaimuga; mida tähendavad Jeesuse Kristuse lepitus ja ülestõusmine ning millised on evangeeliumi esimesed põhimõtted ja talitused. Aadam ja Eeva õpetasid neid tõdesid oma lastele ning innustasid neid arendama usku ja elama evangeeliumi järgi igas eluvaldkonnas. Aadama järel tuli teisigi prohveteid, kuid aja jooksul hülgasid Aadama järeltulijad evangeeliumi ja taganesid usust, otsustades olla pahelised.

Nii said alguse prohvetite juhitud evangeeliumi ajajärgud, mis võtavad enda alla enamiku Vana Testamendi kirja pandud ajaloost. Taevane Isa ilmutas oma evangeeliumi, suheldes vahetult selliste prohvetitega nagu Noa, Aabraham ja Mooses. Jumal kutsus iga prohveti alustama uut evangeeliumi ajajärku. Kõigile neile prohvetitele andis Jumal preesterluse volituse ja ilmutas igavesi tõdesid. Kahjuks otsustasid inimesed igal ajajärgul lõpuks oma valikuvabaduse alusel evangeeliumi hüljata ja taganesid seejärel usust.

Mõnisada aastat enne Jeesuse Kristuse sündi taganesid inimesed taas usust. Kui Jeesus oma maist teenimistööd alustas, rajas Ta maa peale uuesti oma Kiriku.

Taevane Isa saatis oma Poja maa peale, et Ta teeks lepituse kogu inimkonna pattude eest ja saaks jagu surmast. „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, … et maailm tema läbi õndsaks saaks!” (Johannese 3:16–17) Meie Taevane Isa saatis oma Poja Jeesuse Kristuse, et Ta kannataks kõikide inimeste pattude eest, kes elavad maa peal, ja saaks jagu füüsilisest surmast. Päästja saatis korda piiritu lepitava ohverduse, nii et kui meil on Temasse usku, kui parandame meelt, saame ristitud, võtame vastu Püha Vaimu ja peame vastu lõpuni, võime saada andeks oma patud ning astuda ja jääda teerajale, mis viib meid igavesse ellu Jumala juures (vt 2. Nefi 31:13–21).

Kujutis

Christ Ordaining the Twelve Apostles

Maise teenimistöö ajal õpetas Päästja oma evangeeliumi ja tegi palju imesid. Ta kutsus kaksteist meest oma apostliteks ja pani käed neile pea peale, et anda neile preesterluse volitus. Ta rajas oma Kiriku, viis täide ettekuulutuse ning Ta hüljati ja löödi risti. Kõige selle juures on tähtsaim, et Ta viis täide lepituse. Jumala Poeg, Issand Jeesus Kristus, viis täide kõik, mida Tema Taevane Isa Teda tegema saatis.

Enne oma surma ja ülestõusmist andis Päästja oma apostlitele volituse õpetada Tema evangeeliumi, teha päästvaid talitusi ja asutada Tema Kirik kogu maailmas.

Pärast Jeesuse Kristuse surma kiusasid pahelised inimesed taga apostleid ja Kiriku liikmeid ning surmasid neist paljud. Apostlite surmaga kadusid maa pealt preesterluse võtmed ja juhtiv preesterluse volitus. Apostlid olid hoidnud alal algupäraseid evangeeliumi õpetusi, säilitanud Kirikus korda ja seadnud Kiriku liikmetele väärilisuse standardid. Ilma apostliteta leidis aja jooksul aset õpetuste moonutamine. Muudeti nii Kiriku organisatsiooni kui ka preesterluse talitusi, näiteks ristimise ja Püha Vaimu andmise talitust.

Ilma ilmutuse ja preesterluse volituseta toetusid inimesed pühakirjade ning Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtete ja talituste tõlgendamisel inimmõistusele. Väärarvamusi õpetati tõena. Teadmised Isa Jumala, Tema Poja Jeesuse Kristuse ja Püha Vaimu tõelisest iseloomust ja olemusest läksid suures osas kaduma. Õpetusi usust Jeesusesse Kristusesse, meeleparandusest, ristimisest ja Püha Vaimu annist moonutati või need unustati. Kristuse apostlitele antud preesterluse volitust ei olnud enam maa peal. Usust taganemine viis lõpuks paljude erinevate kirikute rajamiseni.

Pärast sajanditepikkust vaimset pimedust protestisid tõde otsivad mehed ja naised oma aja usutavade vastu. Nad mõistsid, et paljud evangeeliumi õpetused ja talitused on muudetud või kaotsi läinud. Nad ihaldasid suuremat vaimset valgust ja paljud rääkisid vajadusest tõe taastamise järele. Siiski ei väitnud nad, et Jumal on kutsunud nad prohvetiks. Selle asemel püüdsid nad teha ümberkorraldusi õpetuste ja tavade osas, mida nende arvates oli muudetud või moonutatud. Nende püüdlused viisid paljude protestantlike kirikute asutamiseni. Reformatsiooni tulemusena asetati suurem rõhk usuvabadusele, mis avas tee hilisemale evangeeliumi taastamisele.

Päästja apostlid kuulutasid üleüldist usust taganemist ette. Nad kuulutasid ette ka seda, et Jeesuse Kristuse evangeelium ja Tema Kirik taastatakse jälle maa peale.

Kui olukord oli sobiv, pöördus Taevane Isa taas armastavalt oma laste poole. Ta kutsus prohvetiks noore mehe, kelle nimi oli Joseph Smith. Tema kaudu taastati maa peale Jeesuse Kristuse evangeeliumi täius.

Joseph Smith elas Ameerika Ühendriikides, mis oli tollal ehk ainuke riik, kus valitses usuvabadus. Idapoolsetes osariikides valitses tollal suur usuline elevus. Tema pereliikmed olid tõeliselt usklikud ja otsisid pidevalt tõde. Tõelist evangeeliumi väitsid aga kuulutavat paljud eri kirikute õpetajad. Joseph soovis teada, „missugune neist kõikidest usulahkudest on õige” (vt Joseph Smith – ajalugu 1:18). Piibel õpetas, et on „üks Issand, üks usk, üks ristimine” (Efeslastele 4:5). Joseph käis erinevates kirikutes, kuid talle jäi segaseks, millise kirikuga ta peaks liituma. Ta kirjutas hiljem:

„Erinevate usulahkude vahel oli nii palju segadust ja vaidlusi, et minusugusel noorel inimesel … oli võimatu jõuda mingile kindlale otsusele, kellel on õigus ja kellel mitte. … Keset seda sõnasõda ja eriarvamuste möllu küsisin ma endalt sageli: „Mida ma pean tegema? Millised neist kõikidest usulahkudest on õiged; või on nad kõik eksiteel? Kui mõni neist on õige, siis milline see on, ja kuidas mina seda teada saaksin?”” (Joseph Smith – ajalugu 1:8, 10)

Otsides erinevate kirikute seast tõde, avas Joseph juhatuse saamiseks Piibli. Ta luges: „Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale” (Jaakobuse 1:5). See lõik ajendas Josephit küsima Jumalalt, mida ta peaks tegema. 1820. aasta kevadel läks ta lähedal asuvasse metsasallu ja laskus palvetamiseks põlvili. Ta kirjeldas oma kogemust:

„Nägin otse oma pea kohal valguse sammast, mis oli eredam päikesevalgusest ja laskus tasapisi, kuni langes minu peale. … Kui valgus minu peal oli, nägin ma enda kohal õhus seismas kahte Isikut, kelle sära ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Üks nendest pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi, ja osutas teisele ning ütles: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!”(Joseph Smith – ajalugu 1:16–17)

Kujutis

First Vision

Selles nägemuses ilmusid Joseph Smithile Isa Jumal ja Tema Poeg Jeesus Kristus. Päästja ütles Josephile, et ta ei liituks ühegi kirikuga, kuna „nad kõik on eksiteel” ja „kõik nende usutunnistused on … jäledad”. Ta teatas: „Nad austavad mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel, nad õpetavad õpetusi, mis on inimeste käskimised, neil on jumalakartuse nägu, aga nad salgavad tema väge” (Joseph Smith – ajalugu 1:19). Kuigi paljud head inimesed uskusid Kristusesse ning püüdsid mõista ja õpetada Tema evangeeliumi, ei olnud neil täit tõde ega preesterluse volitust, et ristida ja teha muid päästvaid talitusi. Usust taganemise olukord pärandati järgmistele põlvkondadele edasi ning igale põlvkonnale avaldas mõju see, mida eelnev põlvkond oli muutnud õpetuste ja talituste osas, näiteks ristimine. Nagu Jumal oli toiminud Aadama, Noa, Aabrahami, Moosese ja teiste prohvetite puhul, nii kutsus Ta ka Joseph Smithi prohvetiks, kelle kaudu taastati evangeeliumi täius maa peale.

Pärast Isa ja Poja ilmumist saadeti Joseph Smithi ja tema kaaslase Oliver Cowdery juurde teisi taevaseid sõnumitoojaid ehk ingleid. Ristija Johannes ilmus ning andis Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle Aaroni preesterluse, mille juurde kuulub volitus ristimistalituse läbiviimiseks. Peetrus, Jaakobus ja Johannes (kolm apostlit Jeesuse Kristuse algsest Kirikust) ilmusid ning andsid Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle Melkisedeki preesterluse, taastades sama volituse, mis anti apostlitele muistsel ajal. Selle preesterluse volituse alusel juhatati Joseph Smithi asutama Jeesuse Kristuse Kirik taas maa peale. Tema kaudu kutsus Jeesus Kristus kaksteist apostlit.

Piibli prohvetid viitavad ajale, mil meie elame, kui viimsetele päevadele, viimsele ajale või aegade täiuse evangeeliumi ajajärgule. See ajaperiood eelneb vahetult Jeesuse Kristuse teisele tulemisele. See on viimane evangeeliumi ajajärk. Sellepärast ongi selle Kiriku nimeks Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik.

Tänapäeval juhib Kirikut elav prohvet. See prohvet, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku president, on Joseph Smithi õigusjärgne mantlipärija. Tema ja praeguste apostlite volitus lähtub Jeesuselt Kristuselt, kandudes edasi mööda Joseph Smithiga alanud katkematut ametisse pühitsemise ahelat.

Kujutis

translation of the Book of Mormon

Teades, et pärast sajanditepikkust pimedust on võtnud maad kahtlused, umbusk ja väärinformatsioon, tõi meie armastav Taevane Isa esile Piibliga võrdväärse muistse pühakirjaköite, mis sisaldab endas Jeesuse Kristuse igavese evangeeliumi täiust. See pühakirjaköide on veenvaks tõendiks, et Joseph Smith on tõeline Jumala prohvet. See ülestähendus on „Mormoni Raamat: teine testament Jeesusest Kristusest”.

Taevane sõnumitooja, kelle nimi oli Moroni, juhatas Joseph Smithi künka juurde, kus kuldplaadid olid sajandeid peidus olnud. Kuldplaatidel olid kirjas prohvetite kirjutised, mis annavad ülevaate Jumala läbikäimisest mõnede Ameerika muistsete elanikega. Joseph Smith tõlkis plaatidele kirjutatu Jumala väega. Mormoni Raamatu prohvetid olid teadlikud Päästja missioonist ja õpetasid Tema evangeeliumi. Kristus ilmus pärast oma ülestõusmist nendele inimestele. Ta õpetas neile oma evangeeliumi ja rajas oma Kiriku. Mormoni Raamat tõestab, et „Jumal inspireerib inimesi ja kutsub neid oma pühale tööle praegusel ajal ja selles põlves, samahästi nagu vanaaja sugupõlvedeski” (ÕL 20:11). Selleks et teada, kas Mormoni Raamat on õige, tuleb seda lugeda, selle üle mõtiskleda ja palvetada. Siiras tõeotsija tunneb peagi, et Mormoni Raamat on Jumala sõna.

Mormoni Raamatu lugemine ning selle üle mõtisklemine ja palvetamine on kestva pöördumise jaoks otsustava tähtsusega. Need, kes hakkavad esmakordselt lugema Mormoni Raamatut, astuvad tähtsaid samme selle suunas, et saada teada, kas Joseph Smith on Jumala prohvet ja kas tõeline Kirik on taastatud maa peale.

See taastamissõnum on kas õige või vale. Me võime saada teada, et see on õige, Püha Vaimu kaudu, nagu seda tõotatakse pühakirjakohas Moroni 10:3–5. Kõik, kes soovivad teada tõde, peavad pärast Mormoni Raamatu sõnumi lugemist ja selle üle mõtisklemist palvetama ja küsima meie Taevaselt Isalt Jeesuse Kristuse nimel, kas see on õige. Selleks, et seda teha, pöördume oma Taevase Isa poole. Me täname Teda oma õnnistuste eest ja palume, et saaksime teada, kas Mormoni Raamatu sõnum on õige. Keegi ei või vaimseid tõdesid teada saada ilma palvetamata.

Vastuseks meie palvetele õpetab Püha Vaim meile tõde meie tunnete ja mõtete kaudu. Pühalt Vaimult pärinevad tunded on küll tugevad, kuid tavaliselt ka õrnad ja rahustavad. Kui hakkame tundma, et see, mida õpime, on õige, soovime teada taastamisest kõike, mis võimalik.

Teadmine, et Mormoni Raamat on õige, aitab jõuda teadmiseni, et Joseph Smith kutsuti prohvetiks ja et Jeesuse Kristuse evangeelium taastati tema kaudu.

Selles osas antakse sulle soovitusi, mida sa saad kasutada selleks õppetunniks valmistumisel ja selle õpetamisel. Järgi palvemeelselt Vaimu juhatust, kui sa otsustad, kuidas neid soovitusi kasutada. Lisa väljavalitud soovitused oma õppetunni plaanile. Pea meeles, et need on vaid soovitused, mis võivad aidata neid, keda sa õpetad.