Päästmisplaan

Paljud inimesed mõtisklevad: „Kust me tulime? Miks me oleme siin? Kuhu me läheme?” Päästmisplaan annab nendele küsimustele vastused.

Jumal on meie vaimu Isa. Me oleme sõna otseses mõttes Tema lapsed ja Ta armastab meid. Me elasime enne maa peale sündimist kui Taevaisa vaimulapsed. Me ei olnud siiski sellised nagu meie Taevane Isa ning me ei oleks võinud kunagi saada Tema sarnaseks ega tunda rõõmu kõikidest õnnistustest, millest Tema rõõmu tunneb, kui me poleks saanud kogeda surelikkust ja elu füüsilise kehaga.

Jumala ainus eesmärk – Tema töö ja Tema hiilgus – on võimaldada meist igaühel tunda rõõmu kõikidest Tema õnnistustest. Ta on loonud oma eesmärgi saavutamiseks täiusliku plaani. Me mõistsime seda plaani ja võtsime selle vastu, enne kui tulime maa peale. Pühakirjades nimetatakse Jumala plaani halastavaks plaaniks, õnneplaaniks, lunastusplaaniks ja päästmisplaaniks.

Jeesusel Kristusel on Jumala plaanis keskne osa. Jeesus Kristus täitis lepituse kaudu oma Isa eesmärgi ning tegi võimalikuks selle, et me kõik saame tunda rõõmu surematusest ja igavesest elust. Saatan ehk kurat on Jumala plaani vaenlane.

Valikuvabadus ehk võime teha valikuid on suurim and, mille Jumal on oma lastele andnud. Meie igavene areng sõltub sellest, kuidas me seda andi kasutame. Me peame otsustama, kas järgida Jeesust Kristust või järgida Saatanat.

Maise elu ajal oleme Jumalast füüsiliselt eraldatud, kuid Ta soovib, et kõik Tema lapsed leiaks rahu selles elus ja rõõmu täiuse Tema juures pärast seda elu. Ta tahab, et saaksime selliseks nagu Tema.

Isa juhatusel lõi Jeesus Kristus maailma – koha, kus me saame elada ja omandada kogemusi. Selleks et areneda ja saada selliseks nagu Jumal, pidi igaüks meist saama keha, et võiksime läbida maapealse proovilepaneku. Maa peal oleme Jumalast füüsiliselt eemal. Me ei mäleta elu, mis eelnes meie maisele elule. Meil tuleb käia usus.

Aadam ja Eeva olid Jumala laste seast esimesed, kes tulid maa peale. Jumal lõi Aadama ja Eeva ning pani nad Eedeni aeda. Aadam ja Eeva loodi Jumala näo järgi ning mõlemal oli luust ja lihast keha. Eedeni aias elades olid Aadam ja Eeva endiselt Jumala juures ja oleksid võinud elada igavesti. Nad elasid seal ilmsüütuna ja Jumal kandis hoolt nende vajaduste eest.

Eedeni aias andis Jumal Aadamale ja Eevale valikuvabaduse. Ta keelas neil süüa keelatud vilja ehk hea ja kurja tundmise puu vilja. Sellele käsule kuuletumine võimaldas neil jääda paradiisiaeda, kuid nad ei oleks saanud areneda ilma surelikkuse raskusteta. Nad ei oleks saanud tunda rõõmu, sest neile ei oleks saanud osaks kurbust ja valu.

Saatan ahvatles Aadamat ja Eevat sööma keelatud vilja ja nad otsustasid seda teha. See kuulus Jumala plaani juurde. Sellise valiku tagajärjel heideti nad aiast välja ja nad polnud enam füüsiliselt Jumala juures. Seda sündmust nimetatakse pattulangemiseks. Jumalast eraldatus on vaimne surm. Aadam ja Eeva muutusid surelikeks – neile võis nüüdsest osaks saada füüsiline surm ehk vaimu eraldumine kehast. Nad võisid nüüd kogeda haigusi ja igasuguseid kannatusi. Neil oli valikuvabadus ehk vabadus valida hea ja halva vahel. See võimaldas neil õppida ja areneda. See võimaldas neil teha ka valesid valikuid ja pattu. Lisaks sellele võisid nad nüüd saada lapsi, et ka Jumala ülejäänud vaimulapsed võiksid tulla maa peale, saada füüsilise keha ja kogeda proovilepanekuid. See oli ainus viis, kuidas Jumala lapsed võiks areneda ja saada selliseks nagu Tema.

Maapealne elu on võimalus ja õnnistus. Meie eesmärgiks selles elus on tunda rõõmu ja valmistuda naasma Jumala juurde. Meie seisund surelikus elus on selline, et meile saavad osaks nii füüsiline kui ka vaimne surm. Jumalal on täiuslik, ülendatud ja surematu luust ning lihast keha. Selleks et saada selliseks nagu Jumal ja naasta Tema juurde, peab ka meil olema täiuslik, surematu luust ja lihast keha. Aadama ja Eeva langemise tagajärjel on igal inimesel maa peal ebatäiuslik surelik keha ja lõpuks saab igaühele osaks surm. Kui ei oleks Päästjat Jeesust Kristust, teeks surm lõpu igasugusele lootusele elada tulevikus koos Taevase Isaga.

Füüsilise surma kõrval on üheks suurimaks takistuseks patt, mis ei lase meil saada selliseks nagu meie Taevaisa ja naasta Tema juurde. Surelikus seisundis anname sageli järele kiusatusele, rikume Jumala käske ja teeme pattu. Igaüks meist teeb maise elu ajal vigu. Patt muudab meid alati õnnetuks, kuigi mõnikord võib see tunduda teisiti. Patu tagajärgedeks on süü- ja häbitunne. Oma pattude pärast ei saa me naasta elama koos Taevase Isaga, kui me ei saa esmalt andeks ja pattudest puhtaks.

Surelikkuses saavad meile osaks kogemused, mis teevad meid õnnelikuks. Samuti saame kogemusi, mis toovad valu ja kurbust, mida vahel põhjustavad teiste patused teod. Need kogemused annavad meile võimaluse õppida, kasvada ning eristada head halvast. Jumal mõjutab meid tegema head, Saatan ahvatleb meid patustama. Nagu füüsilise surma puhul, nii ei saa me ka patu tagajärgedest iseseisvalt jagu. Ilma Jeesuse Kristuse lepituseta oleme abitud.

Kujutis

Christ in Gethsemane

Enne maa loomist valis Taevane Isa Jeesuse Kristuse meie Päästjaks ja Lunastajaks. Jeesuse Kristuse lepitav ohverdus võimaldas meil saada jagu pattulangemise tagajärgedest. Maailma algusest peale on kõik prohvetid tunnistanud Jeesusest Kristusest kui meie Lunastajast.

Meile kõigile saab osaks füüsiline surm, kuid Jeesus Kristus sai meie eest võitu füüsilise surma takistusest. Kui Ta suri ristil, lahkus Tema vaim kehast. Kolmandal päeval taasühendati igaveseks Tema vaim ja keha, mida ei saa enam kunagi lahutada. Ta ilmus paljudele inimestele, näidates neile, et Tal on surematu luust ja lihast keha. Keha ja vaimu taasühinemist kutsutakse ülestõusmiseks ja see on and, mida on tõotatud meile kõigile. Tänu Jeesuse Kristuse ülestõusmisele tõuseme me kõik üles hoolimata sellest, kas oleme teinud selles elus head või halba. Me saame endale täiusliku surematu luust ja lihast keha, mis ei saa enam kunagi kogeda haigusi, valu ega surma. Ülestõusmine võimaldab naasta Jumala juurde kohtumõistmisele, kuid see ei taga elu Tema juures. Selle õnnistuse saamiseks peame olema ka patust puhtad.

Jumal saatis oma Armastatud Poja Jeesuse Kristuse, et Ta saaks peale füüsilise surma takistuse võitu ka patust. Me ei vastuta Aadama ja Eeva pattu langemise eest, küll aga oma isiklike pattude eest. Jumal ei suuda vaadata patule vähimagi mööndusega ja patt takistab meid Tema juures elamast. Üksnes Päästja armu ja halastuse kaudu võime saada patust puhtaks, nii et võime elada jälle koos Jumalaga. See saab võimalikuks, kui meil on usku Jeesusesse Kristusesse, kui me parandame meelt, saame ristitud, võtame vastu Püha Vaimu anni ja peame vastu lõpuni.

Et viia täide päästmisplaan, kandis Kristus karistust meie pattude eest. Ainult Tema suutis seda. Ta kutsuti ja valmistati ette surelikkusele eelnevas elus. Ta oli sõna otseses mõttes Jumala lihas sündinud Poeg. Ta oli patuta ja kuuletus täielikult oma Isale. Teda küll ahvatleti, aga Ta ei andnud kunagi kiusatustele järele. Kui Isa palus oma Armastatud Pojal tasuda maailma pattude eest, oli Jeesus sellega nõus ja selleks valmis. Lepitus hõlmas Tema kannatusi Ketsemani aias ja ristil ning Tema surma ning lõppes Tema ülestõusmisega. Kuigi Ta kannatas rohkem, kui me suudame mõista – nii palju, et Tal tuli verd igast poorist ja Ta küsis, kas oleks võimalik, et see koorem Temalt ära võetaks –, allutas Ta end Isa tahtele, näidates üles ülimat armastust oma Isa ja meie vastu. Seda võitu, mille Jeesus Kristus saavutas oma kannatuste kaudu vaimse surma üle ja oma ülestõusmise kaudu füüsilise surma üle, kutsutakse lepituseks.

Kristus lubab andestada meie patud tingimusel, et me võtame Ta vastu, rakendades Temasse usku, parandades meelt, lastes end ristida vee alla kastmise teel ja lastes endale panna peale käed Püha Vaimu anni saamiseks ning püüdes ustavalt pidada kinni Tema käskudest oma elu lõpuni. Jätkuvalt meelt parandades võime Püha Vaimu väe kaudu saada andeks ja patust puhtaks. Meid vabastatakse süü- ja häbikoormast ning me saame Jeesuse Kristuse kaudu vääriliseks, et naasta Jumala juurde.

Kui me usaldame Jeesuse Kristuse lepitust, saab Ta aidata meil vastu panna meie katsumustele, haigustele ja valule. Me võime täituda rõõmu, rahu ja trööstiga. Kõike, mis elus on ebaõiglane, võib parandada Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

Jeesus kandis küll karistust meie pattude eest, kuid ei võtnud ära meie isiklikku vastutust. Me peame näitama, et võtame Ta vastu ja täidame Tema käske. Me võime naasta elama Jumala juurde üksnes lepituse anni kaudu.

Kuigi Kristus sai võitu füüsilisest surmast, peavad kõik inimesed surema, sest surm on osa protsessist, mille kaudu meid muudetakse surelikest surematuteks. Pärast surma läheb meie vaim vaimumaailma. Surm ei muuda meie iseloomu ega meie soovi teha head või halba. Need, kes otsustasid selles elus Jumalale kuuletuda, elavad õnne- ja rahuseisundis ning puhkavad murest ja vaevast. Need, kes otsustasid selles elus mitte kuuletuda ja ei parandanud meelt, elavad õnnetus seisundis. Vaimumaailmas jutlustatakse evangeeliumi neile, kes ei kuuletunud evangeeliumile või kellel puudus võimalus seda maa peal kuulda. Me jääme vaimumaailma kuni ülestõusmiseni.

Kui meie keha ja vaim saavad ülestõusmise kaudu taas ühendatud, tuuakse meid kohtumõistmiseks Jumala juurde. Me mäletame täiuslikult oma õigsust ja oma süüd. Kui me oleme meelt parandanud, siis meile halastatakse. Meile tasutakse vastavalt meie tegudele ja soovidele.

Ülestõusmise kaudu saavad kõik inimesed surematuks – nad elavad igavesti. Surematus on and, mille saavad tasu maksmata kõik inimesed, olgu nad siis õigemeelsed või pahelised. Igavene elu pole siiski sama, mis surematus. Igavene elu on Jumala and, mis antakse ainult neile, kes kuuletuvad Tema evangeeliumile. See on ülim seisund, mille me võime saavutada. See saab osaks neile, kes on vabastatud patust ja kannatusest Kristuse lepituse kaudu. See on ülendus, mis tähendab igavest elu igavikuliste peredena Jumala juures. See tähendab, et me tunneme Jumalat ja Jeesust Kristust ning elame nagu nemad.

Me valime sureliku elu jooksul hea ja halva vahel. Jumal tasub meile vastavalt meie tegudele ja soovidele. Kuna Jumal tasub kõikidele vastavalt tegudele, mida me teeme siis, kui meil on keha, on olemas erinevad auhiilguse kuningriigid, kuhu meid jaotatakse pärast kohtumõistmist. Need, kes on parandanud meelt oma pattudest, saanud evangeeliumi talitused ja pidanud kinni nendega seotud lepingutest, puhastatakse Kristuse lepituse kaudu. Nad pälvivad ülenduse kõrgeimas kuningriigis, mida tuntakse ka selestilise kuningriigina. Nad elavad Jumala juures, saavad selliseks, nagu on Tema, ja saavad osa rõõmu täiusest. Nad elavad igavesti koos pereliikmetega, kes on selle väärilised. Pühakirjades võrreldakse seda kuningriiki päikese hiilgusega.

Inimesed, kes ei võta vastu Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiust, kuid elavad auväärselt, saavad koha terrestrilises kuningriigis. Seda kuningriiki võrreldakse kuu hiilgusega.

Need, kes jätkavad patustamist ega tee selles elus meeleparandust, saavad oma tasu madalaimas kuningriigis, mida kutsutakse telestiliseks kuningriigiks. Seda kuningriiki võrreldakse tähtede hiilgusega.

Päästmisplaan

Kujutis

päästmisplaan

Surelikkusele eelnev elu

Loomine ja langemine

Maine elu

Usk Jeesusesse Kristusesse

Meeleparandus

Ristimine

Püha Vaimu and

Lõpuni vastupidamine

Füüsiline surm

Vaimumaailm

Ülestõusmine ja kohtumõistmine

Selestiline

Terrestriline

Telestiline

Antud osast leiad soovitusi, mida saad kasutada selleks õppetunniks valmistumisel ja selle õpetamisel. Järgi palvemeelselt Vaimu juhatust, et otsustada, kuidas neid soovitusi rakendada. Lisa valitud ideed oma õppetunni plaanile. Pea meeles, et need on kõigest soovitused, mis võivad aidata neid, keda sa õpetad.