Õpetage põhiõpetust

Paistab selge, et Päästja õppis oma nooruses pühakirjadest, kui ta edenes „tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ‥ juures” (Lk 2:52). Tema sügav arusaamine Isa õpetusest sai ilmsiks, kui Tema vanemad leidsid Teda noorena templis, kus ta õpetas juudi õpetajaid ja vastas nende küsimustele (vt JST, Lk 2:46). Hiljem, kui Saatan Ta kõrbes äärmise kiusatusega silmitsi seadis, aitasid Jeesuse teadmised pühakirjade õpetusest Tal kiusatusele vastu seista (vt Luuka 4:3–12).

Ka teie võite püüda tõelist õpetust sügavamalt õppida enne, kui seda õpetate. Kui te valmistute õpetama ja koos teistega õppima, vaadake hoolikalt, mida Issand on öelnud nende tõdede kohta, mida te õpetate. Otsige selgitusi ja nõuandeid pühakirjadest ja elavate prohvetite sõnadest. Õpitud tõdede järgi elamine ja nende rakendamine kutsub Vaimu teile õpetust veelgi sügavamalt õpetama ja kinnitama õpetuse tõepärasust nende südames, keda te õpetate.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: miks on oluline mõista evangeeliumi tõdesid enda jaoks? Kuidas olete saavutanud sügavama arusaamise evangeeliumi tõdedest? Mille tegemiseks tunnete inspiratsiooni, et parandada enda jaoks pühakirjade ja elavate prohvetite sõnade uurimist?

Pühakirjadest: Õpetussõnad 7:1–3; 2. Nefi 4:15–16; Õpetus ja Lepingud 11:21; 88:118

Pärast Päästja surma kõndisid ja rääkisid kaks Tema jüngrit, tundes südames kurbust ja hämmastust. Kuidas nad võisid juhtunut mõista? Jeesus Naatsaretlane, mees, kelle nad uskusid olevat nende Lunastaja, oli juba kolm päeva surnud. Ja siis saabusid teated, et Tema haud oli tühi ja inglid kuulutasid, et Ta on elus! Sel pöördelisel hetkel nende jüngrite usus liitus nende teekonnaga üks võõras inimene. Ta lohutas neid ja „seletas neile, mis [Päästjast] kõigis kirjades oli öeldud”. Lõpuks mõistsid rändajad, et nende õpetaja oli Jeesus Kristus ise ja et Ta oli tõepoolest üles tõusnud. Kuidas nad Tema ära tundsid? „Eks meie süda põlenud meie sees,” mõtlesid nad hiljem, „kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju seletas?” (Lk 24:27, 32)

Vanem D. Todd Christofferson selgitas: „Kõikide pühakirjade peamine eesmärk on täita meie hing usuga Isasse Jumalasse ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse.” (Pühakirjad on meile õnnistuseks. – 2010. a kevadine üldkonverents) Kogu oma teenimisaja vältel kasutas Jeesus pühakirju, et teisi õpetada, parandada ja inspireerida. Olge kindel, et teie õpetus ei kaldu kõrvale pühakirjadest ja prohvetite sõnadest. Kui te toetute õpetamisel ustavalt Jumala sõnale, saate teha teiste heaks seda, mida tegi Päästja. Te saate aidata neil Teda tundma õppida, sest me kõik vajame, et meie usku Päästjasse aeg-ajalt tugevdatakse. Teie armastus pühakirjade vastu on ilmne neile, keda te õpetate, ja teie õpetus kutsub Vaimu üles panema nende südamed põlema tunnistusega Isast ja Pojast.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: kuidas on teid mõjutanud õpetaja, kes kasutas pühakirju, et aidata teil Päästjat paremini tundma õppida? Mida võiksite teha, et toetuda õpetamisel rohkem pühakirjadele ja prohvetite sõnadele? Kuidas saate aidata neil, keda õpetate, tunda ja armastada Jumala sõna?

Pühakirjadest: Luuka 4:14–21; Alma 31:5; Heelamani 3:29–30;3. Nefi 23

Keegi käsutundja küsis Jeesuselt: „Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?” Vastuseks suunas Päästja küsija pühakirjade juurde: „Mis on käsuõpetuses kirjutatud? Kuidas sa loed?” See juhatas mehe mitte ainult tema vastuse juurde – „Armasta Issandat, oma Jumalat ‥ ja oma ligimest” –, vaid ka järgmise küsimuse juurde: „Kes siis on mu ligimene?” Päästja vastas sellele küsimusele tähendamissõnaga kolmest mehest, kes nägid abi vajavat kaasrändajat. Ainult üks neist kolmest, samaarlane, keda juudid vihkasid lihtsalt päritolu pärast, peatus, et aidata. Seejärel kutsus Jeesus käsutundjat ise oma küsimusele vastama: „Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele?” (Vt Lk 10:25–37.)

Miks te arvate, et Päästja õpetas niimoodi – vastates küsimustele üleskutsetega otsida, mõtiskleda ja avastada? Osa vastusest seisneb selles, et Issand hindab tõe otsimise pingutust. Ta on meid ikka ja jälle kutsunud: „Otsige, siis te leiate.” (Vt nt Mt 7:7; Lk 11:9; ÕL 4:7.) Ta tasustab otsija usku ja kannatlikkust.

Nagu Päästja, saate aidata neil, keda õpetate, tõde ära tunda ja mõista. Näiteks pühakirjad on täis evangeeliumi tõdesid, kuid mõnikord tuleb nende leidmiseks teadlikult pingutada. Kui õpite koos pühakirjadest, peatuge ja küsige neilt, keda õpetate, milliseid evangeeliumi tõdesid nad märkavad. Aidake neil näha, kuidas need tõed on seotud Taevase Isa päästmisplaaniga. Mõnikord on igavikulised tõed välja toodud pühakirjades ja mõnikord illustreerivad neid nende inimeste lood ja elud, kellest me loeme. Samuti võib olla kasulik uurida koos loetavate salmide ajaloolist tausta ja salmide tähendust ning seda, kuidas need seostuvad meiega tänapäeval.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: kuidas tunnete ära igavesed tõed pühakirjades või prohvetite sõnades? Kuidas need tõed teie elu õnnistavad? Millised on mõned viisid, kuidas saate aidata õppijatel ära tunda ja mõista tõdesid, mis on nende jaoks tähenduslikud ja toovad neid Jumalale lähemale?

Pühakirjadest: Johannese 5:39; 1. Nefi 15:14; Õpetus ja Lepingud 42:12

Kujutis

õpilased õppimas

Ühel hingamispäeval läksid Päästja ja tema jüngrid nälga tundes ühest põllust mööda ja hakkasid viljapäid sööma. Variserid, kes olid alati innukad rõhutama Moosese seaduse peensusi, juhtisid tähelepanu sellele, et vilja korjamine oli töötegemine, mis oli hingamispäeval keelatud (vt Mk 2:23–24). Kui kasutada Mormoni Raamatu prohveti Jaakobi väljendit, siis variserid „vaatasid märgist mööda” (vt Jb 4:14). Teisisõnu, nad olid nii keskendunud käskude traditsioonilistele tõlgendustele, et jätsid tähelepanuta nende käskude jumaliku eesmärgi – tuua meid Jumalale lähemale. Tegelikult ei saanud variserid isegi aru, et nende ees seisis see, kes andis käsu hingamispäeva pühana pidada.

Päästja kasutas seda võimalust, et tunnistada oma jumalikust identiteedist ja õpetada, miks hingamispäev on oluline. See on loodud meie jaoks kui päev, mil kummardada hingamispäeva Issandat, Jeesust Kristust (vt Mk 2:27–28). Sellised tõed aitavad meil mõista, et Jumala käsud on midagi enamat kui ainult meie välispidised teod. Need on mõeldud selleks, et aidata meil muuta oma südant ja täielikumalt usku pöörduda.

Mõelge hoolikalt läbi, millisele õpetusele ja põhimõtetele te otsustate keskenduda. Kuigi pühakirjades on palju tõdesid, mida võib arutada, on kõige parem keskenduda evangeeliumitõdedele, mis viivad pöördumiseni ja suurendavad usku Jeesusesse Kristusesse. Päästja õpetatud ja eeskujuks olnud lihtsatel põhitõdedel on suurim vägi meie elu muuta – tõed Tema lepitusest, päästmisplaanist, käskudest armastada Jumalat ja ligimest ja nii edasi. Paluge Vaimul nendest tõdedest tunnistada, aidates neil tungida sügavale nende südamesse, keda te õpetate.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: millised on mõned evangeeliumitõed, mis on aidanud teil rohkem Jeesuse Kristuse poole pöörduda ja omada suuremat usku Temasse? Kuidas on õpetaja aidanud teil keskenduda evangeeliumi kõige olulisematele tõdedele? Mida saate õpetada, mis aitaks teistel sügavamalt Jeesuse Kristuse poole pöörduda?

Pühakirjadest: 2. Nefi 25:26; 3. Nefi 11:34–41; Õpetus ja Lepingud 19:31–32; 68:25–28; 133:57; Moosese 6:57–62

Variserid kaebasid Jeesuse peale: „See võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega”, vihjates, et selline käitumine ei ole vaimse õpetaja jaoks kohane (Lk 15:2). Jeesus nägi seda kui võimalust õpetada neile mõningaid sügavaid vaimseid tõdesid. Kuidas Ta seda teeks? Kuidas Ta aitaks variseridel näha, et nende – mitte Tema – süda oli ebapuhas ja vajas tervendamist? Kuidas kasutas Ta oma õpetust, et näidata neile, et nende mõtteviis ja käitumine peavad muutuma?

Ta tegi seda, rääkides neile karja juurest eksinud lambast ja kaduma läinud mündist. Ta rääkis mässumeelsest pojast, kes otsis andestust, ja vanemast vennast, kes keeldus teda vastu võtmast või temaga koos söömast. Kõik need tähendamissõnad sisaldasid tõdesid, mis seostusid sellega, kuidas variserid suhtusid teistesse, õpetades neile, et igal hingel on suur väärtus (vt Lk 15). Päästja ei öelnud variseridele – ega kellelegi meist –, kellega Tema tähendamissõnades samastuda. Mõnikord oleme me murelik isa. Mõnikord oleme kade vend. Sageli oleme eksinud lammas või kadunud poeg. Kuid olenemata meie olukorrast kutsub Päästja meid oma tähendamissõnade kaudu üles leidma Tema õpetustes seoseid – avastama, mida Ta tahab, et me õpiksime ja mida me peame oma mõtlemises ja käitumises muutma.

Te võite märgata, et mõned õppijad ei mõista, miks mõned tõed nende jaoks olulised on. Kui mõtlete nende inimeste vajadustele, keda õpetate, mõelge, kuidas pühakirjade tõed võiksid olla nende olukorras tähenduslikud ja kasulikud. Üks viis, kuidas saate aidata õppijatel näha nende leitud tõdede asjakohasust, on esitada küsimusi, nagu: „Kuidas võib see teid aidata millegagi, mida te praegu elus kogete?” „Miks teil on oluline seda teada?” „Kuidas võib see teie elu muuta?” Kuulake oma õpilasi. Lubage neil küsimusi esitada. Julgustage neid leidma seoseid Päästja õpetuste ja nende enda elu vahel. Samuti võiksite jagada, kuidas olete leidnud oma elus seoseid sellega, mida õpetate. See võib kutsuda Vaimu üles õpetama õppijaid individuaalselt, kuidas antud õpetus võib nende elus midagi muuta.

Küsimused, mille üle mõtiskleda: mis muudab evangeeliumi tõed teie jaoks tähenduslikuks ja kasulikuks? Mis aitab teil evangeeliumi uurides leida isiklikke seoseid? Mida teete, et keskenduda tõdedele, mis on olulised nende jaoks, keda õpetate?

Pühakirjadest: 1. Nefi 19:23; 2. Nefi 32:3; Õpetus ja Lepingud 43:7–9