Kadunud ja leitud
Ma tean, et Taevane Isa vastab palvele. Kui meie pere elas Saksamaal, käisime me oma küla Volksmarchil. Volksmarch on üritus, kus sõbrad ja naabrid veedavad koos aega looduses jalutades. Minu vanemad ütlesid, et ma võin koos ühe sõbraga grupi eesotsas kõndida, ja me asusime pikale matkarajale.
Mõne minuti pärast ei näinud ma oma pere ühtegi liiget. Ma ütlesin sõbrale, et jään rajale ja ootan neid. Peagi ei näinud ma enam ka oma sõpra ega tema peret ja minu vanemad polnud ikka veel välja ilmunud. Ma olin üksinda metsas ja hakkasin kartma. Otsustasin, et ütlen palve, et keegi mind üles leiaks.
Selle metsa teises osas tundis minu isa Püha Vaimu endale ütlemas: „Mine otsi oma poega.” Ta tundis, kui väga ma teda vajasin ja seega pööras ta end ringi ja ütles minu emale, et läheb mind otsima. Mõne minuti pärast tuli minu isa mööda metsarada joostes paika, kus ma ootasin, ja leidis mind üles. Ma olin isa nähes väga rõõmus. Kui ta rääkis, kuidas oli tundnud tugevat tunnet, et mul oli abi vaja, teadsin ma, et Taevane Isa oli minu palvele vastanud.
Ma olen väga õnnelik teadmise üle, et kus ma ka ei viibi, võin ma alati Taevase Isaga rääkida. Tema aitab mul teed leida.