Ülestõusmise reaalsus

Kujutis

cloths on a bench

Illustreerinud Yajaira Ramos

Mõelge hetkeks, kui tähtis oli ülestõusmine selleks, et vaidlused Naatsareti Jeesuse tõelise identiteedi ning suurte filosoofiliste eluga seotud küsimuste üle lõpuks lahendatud saaksid. Kui Jeesus sõna otseses mõttes üles tõusis, tuleb sellest enesestmõistetavalt järeldada, et Ta on jumalik. Ühelgi lihtsurelikul endal pole väge pärast surma taas ellu ärgata. Kuna Jeesus tõusis üles, ei saanud Ta olla kõigest puusepp, õpetaja, rabi või prohvet. Kuna Ta tõusis üles, pidi Jeesus olema Jumal, koguni Isa Ainusündinud Poeg.

Seega see, mida Ta õpetas, on tõde. Jumal ei saa valetada.

Seega Tema oli maa Looja, nagu Ta on öelnud.

Seega on taevas ja põrgu tõelised, nagu Ta on õpetanud.

Seega on olemas vaimude maailm, mida Ta pärast surma külastas.

Seega tuleb Ta uuesti, nagu inglid ütlesid, ja „saab isiklikult valitsema maa peal” [UA 1:10].

Seega kõik tõusevad üles ja neile saab osaks viimane kohtumõistmine.

Kuna Kristus tõepoolest üles tõusis, on alusetud kõik kahtlused Isa Jumala kõigeväelisuse, kõiketeadmise ja heatahtlikkuse kohta, kes maailma lunastuse nimel oma Ainusündinud Poja andis. Kahtlused elu mõttes ja eesmärgis on põhjendamatud. Jeesus Kristus on õigupoolest ainus nimi või tee, mille kaudu inimkond võib saada päästetud. Kristuse arm on tõeline, võimaldades meelt parandaval patustajal nii andeks kui ka puhtaks saada. Usk on tõepoolest midagi enamat kui ettekujutus või psühholoogiline väljamõeldis. Nagu Ta on õpetanud, on olemas ülim ja kõikehõlmav tõde ning erapooletud ja muutumatud kõlblusnormid.

Kuna Kristus tõepoolest üles tõusis, on meeleparandus Tema seaduse ja käskude igasuguse rikkumise eest nii võimalik kui ka äärmiselt vajalik. Päästja imeteod olid ehtsad, nagu ka Tema lubadus jüngritele, et nad võivad teha samu ja veel suuremaidki tegusid. Tema preesterlus on kahtlemata tõeline vägi, mis „juhib evangeeliumi ja hoiab endas kuningriigi saladuste võtit, nimelt Jumala tundmise võtit. Seepärast avaldub selle talitustes jumalikkuse vägi” [ÕL 84:19–20]. Kuna Kristus tõepoolest üles tõusis, pole surm meie lõpp, ja kuigi meie nahka nülitakse, näeme me ihus Jumalat [Ii 19:26].