Tiepene Lap
Mehkot me Keiou Kesempwal
Kapokon Lap en Oakotohpe 2021


Mehkot me Keiou Kesempwal

Emen emen kitail anahne kohdo rehn Krais ni soupeikasal ki Sapwellime rongamwahuo.

Pwuhk sarawi koasoia duwen mwahnakapw kepwehpwe men me, tangatang kodohng Sises, kelepwkihdi ni Alualiwe ko oh, ni karakarahk, peidek rehn Kauno, “Dahme I pahn wia pwe ien kak alehdi mour soutuk?” Mwurin ah masaniahdahr uwen tohtohn kosonned akan me mwahnakapw menet kapwaiadahr, Sises apw ketin mahsanihong mwahnakapwo en netikihla mehkoaros me e ahniki , kihong pweine ko rehn me semwehmwe kan, oh en kapaikada ah lohpwu, oh idawehnla Ih. Mahsen keng wet kahrehiong en mwahnakapwo—mendahte ah suht ko ah pweilaud—nehko lemwlemwurla, oh ih eri patohlasang mwo ni ah pahtoula pwehki, pwuhk sarawi mahsanih, “Mwahnakapw menet kesemwpwalki ah dipwisou kan.”1

Ni mehlel, soai kesempwal pwoat met me pid duwen kepwehpwehki dipwisou oh anahn en me semwehmwe kan. Ahpw ni mehlel soai pwoatet pid duwen loaloapwoat, mehlel unsek ong pwukoa sarawi. Kepwehpwe de semwehmwe, emen emen kitail anahne idawehn Krais oh Sapwellime rongamwahuo ni soh peikasal me kasikpe wiawihongehr mwahnakapwo. Nin duwen en me pwulepwul kan arail koasoi en mwehiet, kitail anahne “pwonte patehng.”2

Nid duwen wiepen en ohlo koasoi, C. S. Lewis kin medewe me Kauno ketin mahsani ong kitail mepwukat: “I sohte anahne … amwail ansou … [de] noumwail mwohni … [de] amwail doadoahk, [me duwehte] Ah Ih [kin] anahne Kumwail. [Tuhkehu me kumwail kamwakamwakele.] I sohte men pelehsang rah met oh rah teio, I anahne … pwon [tuhkeo] en lopidi. [Oh ngiho teio] I sohte anahne koapwoareh(da), de pwaindi, de (audeh)da. [I anahne] en kohsang. [Ni mehlel, I anahne ken kihong ie] paliweremwen unsek. … [Oh] I pahn kihong uhk ehu paliwar kapw. Ni mehlel, I pahn kihong uhk Ngehi unsek: dahme … ahi pahn wiahla [pein ahmw].”3

Irail akan me pahn kapahrek nan kapokon lap wet pahn koaros patohwan, ni ahl ehute de pil ehu ahl tohrohr, dahme Krais ketin mahsani ong mwahnakapwo: “Kohdo rehn amwail Sounkomouro. Kohdo ni unsek oh loaloapwoat. Ale ahmw lohpwu, mendahte woahn toutou, oh idawehn Ih.”4 Oh irail patohwan mepwukat koaros ni arail wehwehki me nan wehin Koht, komw sohte kak tapiada mehkot apw sohte kanekehla, sohte tapiada oh uhdi, sohte pwurala mwuri. Ong irail kan me peki irail en sarepedi arail pahpa/nohno me melahr de rahnmwahui tohn peneinei teikan, en Sises pasapengo me limeidihd oh inen. “Mweidohng meteikan en sarepedi,” E mahsani. “Mehmen me pahn tapihada doadoahk kesempwal ehu, ahpw pweieksang, e sohte warehng Wehin Koht.”5 Ansou me mehkoat apwal kin lel kitail, mehlel mehkan me sohte kin pahrekieng anahn kan en atail mohngiong, tamataman me atail inou en uhpa doadoahk en Krais me pahn pahsone atail mour kan. Oh, tetehn Aiseia padahkieng kitail me mour wet “sohte alahlkihda mwohni oh sohte pweine,”6—oh ih me—kitail anahne kaunopada, nin duwen dahme T. S. Eliot nda, ale ni pweipwei me tikitik sang mehkoaros.7

Mehlel, kitail koaros ahneki luwet de sapwung de mehkoat nan atail mour me kin kak kahrehda palingenitail sohte kak kaimwsekala doadoahk wet. Ahpw Koht iei Samatail me kin sapwellimaniki mahk unsek oh sohte kin tamataman dihp kan me kitail manokelahr pwehki uwen diren sapwung me kitail pekimahngkiher Reh. Ahpw, miehte sawas sarawi ong emen emen kitail ni awa koaros ma kitail medemedewe kitail en wekidala atail wiewia. “Koht ketin wekidala Sohl unsek.”8 Esekiel ekerki mehn Israelko en en pwilikihdi wiewiahn mahs oh ale ehu mohngiong kapw oh ehu ngehn kapw.9 Alma padahngki “wekidekla laud”10 me pahn kahrehiong mohngiong kan en wekila, oh Pein Sises ketin padahngki me “mehmen me sohte ipwsapahl, e sohte pahn kak kilang Wehin Koht.”11 E sansal me wekila oh momourki ehu mour mwahu wiahier ehu kisakis kan en Koht ong irail me kin rapahki.

Kempoakepahi ko, nan ansou wet kitail kin diar soangen pwal lap oh pwal tik koaros, pwihn oh kisohn pwihn kan, aramas kan oh pelien koporment, me diren lingeringer laud wiewiawi seli. E konehng kitail en kin peidek rehtail ma ehu mour “ileile oh sarawi”12 pwehn doadoahngki en Presiden Nelson ireou, wia mehkoat me kitail kak rapahki? Ni atail wia met, e pahn mwahu ma kitail tamataman ansou kesempwal ehu nan Pwuken Mormon me aramasko wia peideko oh ale pasapengpe:

“Oh e wiawiher me sohte uhpene wiawi nan pwungen aramas akan, nan sahpwo pwon … pwehki limpoak en Koht me kin ketiket nan mohngiong en aramas akan.

“Oh sohte peirin, de uhpene kan, … de pil mwoamwen noahrok ieu mie; oh mehlel sohte pwihn en aramas insenamwahu ehu me duehte aramas akan me pein limen Koht ketin kapikadahr me kin peren duwehte irail.

“Oh sohte mehn kuli kan oh pil souhn kam aramas kan, de pil mehn Lamanates kan, de ehu ehu keinek -kan; ahpw irail wiahki ehu, serien Krais oh irail me pahn sohsohki wehin Koht

Oh irail meid pai!13

Dahme keieu kesempwal nan wekdeklahn mour kaperen wet? Iei ih me sansal nan ehu pwuloi me patohwan: “Limpoak en Koht … me kin ketiket nan mohngiong en aramas akan.”14 Ansou me limpoak en Koht kin tiada nan atail mour, ong nan pwungen emen emen kitail oh mehlel atail madamadau ong emen emen, atail tiahk en mahs akan, liak tohrohr akan, oh peirin kan kin sohrala, oh meleilei kin laudla. Iei mwekid wet me wiawiher nan karasaras me pato nan Pwuken Mormon. Aramas akan solahr wia mehn Laman, de mehn Jacob, de mehn Joseph, de mehn Zoram. Solahr douluhl me wia “mehn ia.” Aramasko koaros wialahr songetehiou. Irail koaros, adanekilahr “seri en Krais.”15

Mehlel, kitail koaskoasoia duwen keieun kosonned lap me kodohng aramas—kitail en poakohng Koht ni unsek, de sohte peikasal, atail pwukoa iei en ehuiong oh pwongi Ih mwohn mehkoaros.16 Limpoak en Koht wet me wia keieun kosonned nan sampa. Ahpw me keioun laud mehlel nan sampa iei me Koht ketin poakohng kitail nin duwe mwo—ni sohte peikasal de kahrepe iou, ni Sapwellime mohngiong unsek, kehl, tapwi oh manaman unsek. Oh ansou me manaman en Sapwellime mohngiong oh atail kan kin patpene ni soh peikasal, mie lapalahn loipene ehu en palingehn oh paliwar kin wiawi. Eri, ihme Teilhard de Chardin ntingidier, keriapak en ah wiawi nan poadopoad en sampa, aramas pahn diarada kisiniei.17

Iei ansouo, oh ihte ansouo, me kitail kak kapwaiada kosonned keriau lapo ni mwoahmw kan me sohte lik sansal mwahu de likamw. Ma atail pakohng Koht itar pwehn pwoson Ih, E pahn ketn ketikihong kitail, manaman, men wia, oh elen atail kak poakohng men impatail oh pein kitail. Ele ih ansou me kitail pahn kak pwurehng koasoia, “Mehlel sohte pwihn en aramas insenamwahu ehu me duehte aramas akan me pein limen Koht kapikadahr.”18

Riei ohl oh lih akan, I kapakapki pwe kitail en kak powehdi wasahkan me mwahnakapw kepwehpweo pwupwidi ie, kitail en kak alehda lohpwu en Krais, ia wehn toutou me e pahn wiaieng kitail, mendahkihla karepeh kan oh mendahkihla isepe kan. I kadehde me ni atail inoukihda kitail en idawehn Ih, ni ahl ohte de pil ahl tohrohr, keid limwahn ehu elin tek oh ehu lohpwu en Rome. Sohte lipilipil uwen kepwehpwe me mwahnakapwo ahneki, ah kepwehpweo sohte itar ehng en pwainda ah ahl en kolahng ni kilel me sansalehro oh pil duwehte kitail. Pwehn alehda kapai me keieun kesempwal—kapai en mour soutik—kitail anahne sohnekieng oh nantihlahte mwowe nan ahl en atail Sounkomouro, atail Usu en kaweid, atail Sounsawas, oh Nahnmwarki. I kadehde nin duwen Amaleki en kawao me emen emen kitail anahne “patowan ong ih, [atail] mour unsek.”19 Nin duwen ngong, tengeteng mwuledek, me kitail kin koulki:

Kapinga nahna; me I tengedier powe:

Nahna en limpoak kapai. …

Iet ahi mohngiong, O ale oh katengehdi.

Katengehdi ong nan sapwellimahr kan powe.20

Ni lengileng sarawi en Sises Krais, amen.