Käsiraamatu koolitusel rõhutati päästmistöö olulisust

President Eyring julgustas juhte suurendama oma võimet saada ilmutusi, nimetades seda koosolekut „teiseks võimaluseks, et avastada, kuidas käsiraamatut veelgi tõhusamalt kasutada“.

Ta ütles: „Üksnes Vaimu abil mõistate, kuidas rakendada ellu seda, mida käsiraamatust lugesite.“… Võib tunduda ebapraktiline oodata või isegi loota ilmutuste voogu, mida vajame oma igapäevases teenimises. Ilmutused ei tule ilma usu ja raske tööta, kuid neid on võimalik saada.“

President Eyring lubas, et kui juhid teevad tööd ja palvetavad, et „mõista ja järgida“ neile antud „elu sõnu“, aitab Issand neil teenida ja juhtida, olenemata nende endi väest.

Vanem Oaks ütles: „Uus käsiraamat on õpetuslik. See on varasemast käsiraamatust lühem, sest hoidub paljudel teemadel reeglite kehtestamisest ja juhatuse andmisest. Selle asemel õpetab raamat põhimõtteid, mida inspireeritud juhid võivad kasutada … vastavalt kohalikele oludele.“

Vanem Bednar ja vanem Christofferson hoiatasid juhte, et nad ei jätaks vahele käsiraamatu 2. osa alguspeatükke, püüdes leida tegutsemisjuhiseid neile järgnevatest peatükkidest. Alguspeatükid rajavad õpetusliku aluse järgnevate põhimõtete ja tegutsemisjuhiste mõistmisele ja rakendamisele.

Vanem Bednar ütles, et käsiraamatud, mis on „rajatud põhimõtetele, [ja kus on] vaid üksikud lahtikirjutatud tegutsemisjuhised, nõuavad meilt kõigilt suuremat vaimsust ja tugevamat õigemeelsust“.

Vanem Nelson ütles: „Esimese Presidentkonna rajatud põhimõtete, lepingute ja tegutsemisjuhiste osas ei saa me käsiraamatust kõrvale kalduda. Mõnede teiste tegevuste puhul on kohandamine kohalike vajaduste rahuldamiseks lubatud.“

Vastavalt vanem Porterile lisati 17. peatükk „Samasus ja kohandamine“, et aidata kohalikel juhtidel järgida Vaimu ja otsustada, millal on kohane teatud programme kohandada. See peatükk selgitab, mida ei saa muuta, ja annab viis parameetrit, millest tuleks kohanduste tegemisel lähtuda: perede olukord, transpordi ja infovahetuse puudulikkus, väikesed kvoorumid või klassid, ebapiisav juhtide arv ja turvalisus.

Vanem W. Craig Zwick Seitsmekümnest tsiteeris oma kõnes vanem Porterit: „Otstarbekas kohandamine ei nõrgesta Kirikut, vaid tugevdab teda.“ Kohalikud juhid ei tohiks inspireeritud kohandusi tehes tunda, et lepitakse millegi vähemaga, kui on ideaal. Vanem Porter on kirjutanud: „Igale Kiriku üksusele on kättesaadavad Jumala laste päästmiseks ja ülendamiseks vajalikud põhimõtted, talitused, preesterluse vägi ja Vaimu annid.“

Käsiraamatu 2. osas tehtud muudatused on mõeldud päästmistöö edendamiseks. President Eyring ütles: „Käsiraamatust saab teie jaoks aare, kui ta aitab teil juhtida teisi valima igavesse ellu viiva tee. See on käsiraamatu eesmärk.“

Viiendasse peatükki on pealkirja „Päästmistöö koguduses ja vaias“ alla koondatud mitmed varem eraldi käsitletud teemad, kaasa arvatud liikmete misjonitöö, pöördunute hoidmine aktiivsena, liikmete aktiveerimine, templi- ja pereajalootöö ning evangeeliumi õpetamine.

Vanem Bednar märkis: „Paulus ütles, et sel aegade täiuse ajastul võetakse kõik kokku Kristuses. (vt Ef 1:10) See on üks töö.“

Tema sõnul on varem Kiriku eraldi missioonidena käsitletu „see sama töö eri valdkondades“. Misjonitöö on kuulutada evangeeliumi ning kutsuda teisi saama pühasid talitusi ja sõlmima lepinguid. Pühade täiustamine, kaasa arvatud nende aktiivsena hoidmine, aktiveerimine ja õpetamine, seisneb inimeste kutsumises austama talitusi ja lepinguid. Surnute lunastamine pereajaloo- ja templitöö kaudu on võimaluse pakkumine saada talitusi ja sõlmida lepinguid neil, kes on surnud.

Vanem Holland tõdes, et üldiselt avardavad käsiraamatus tehtud muudatused arusaama, et kvoorumite ja abiorganisatsioonide juhid ei mõtle koguduse nõukogus osaledes üksnes oma kvoorumile või abiorganisatsioonile, vaid nad vastutavad ühiselt kõigi liikmete vaimse heaolu eest.

Vanem Cook aitas tuua selgust, kuidas mõned käsiraamatu 2. osas tehtud tegutsemisjuhiste muudatused päästmistööle kaasa aitavad.

Ta rõhutas, kui tähtsad on alates nüüdsest, kus sotsiaalabi koosolekuid enam ei toimu, piiskopid ja sotsiaalabiga seotud vajaduste arutamine koguduse nõukogus. Ta selgitas, et Melkisedeki preesterluse juhtide töös on senisest suurem kaal kvoorumi liikmetega nõupidamisel. Ta selgitas täiendavalt muudatusi, mis lubavad isadel, kes ei ole täielikult väärilised minema templisse, teatud asjaoludel osaleda pereliikmete talitustes ja õnnistamisel.

„Meie töö ei ole programmide läbiviimine või organisatsiooni administreerimine,“ ütles vanem Bednar. „See on küll tähtis, kuid sellest üksi ei piisa. See on päästmistöö. Ja kui me hakkame mõtlema talitustele ja lepingutele, küsivad preesterluse juhid ilmselt, milline on järgmine talitus, mida see inimene või pere vajab ja kuidas me saame selleks valmistumisel abiks olla.“

Vanem Scott väljendas muret, et mõnedel juhtudel jätavad juhid kahe silma vahele võimaluse kaasata ühisesse nõupidamisse ka naised. „Kui julgustada [naisi] aktiivselt osalema koguduse nõukogus, on nende mõtted alati abiks ja inspiratsiooniks,“ ütles vanem Scott.

Vanem Scott selgitas, et juhid saavad õdede osalemisele kaasa aidata, kutsudes neid nimepidi ja avaldades neile tänu nende mõtete ja soovituste eest.

Ta lisas: „Täiendav õnnistus, mis saab osaks nende preesterluse juhtide kodudele“, kes neid juhiseid järgivad, seisneb selles, et „need mehed hakkavad rohkem hindama omaenda naise püha rolli“.

Vanem Scott õpetas, kui tähtis on püüda saavutada nõukogu liikmete hulgas üksmeelt. Seda tajudes võib juht selle ära tunda ja viia läbi hääletuse. Juhul kui liikmed ei ole ühel meelel, peaksid juhid paluma nõu igalt koguduse nõukogu liikmelt, tänama avaldatud mõtete eest, langetama otsuse ja paluma sellele otsusele kõikide nõukogu liikmete toetust. Vanem Scott rõhutas konfidentsiaalsuse tähtsust koguduse nõukogu tegevuses.

Koolituse lõpetas vanem Nelson, rääkides kolmest lootusest: lihtsustamine lubab kasutada liikmete aega ja vahendeid tõhusamalt; preesterluse vägi kasvab igas preesterluse hoidjas, õnnistamaks Kirikus igat inimest ja peret; iga liige oleks veelgi pühendunum.