J. Reuben Clark noorem: harukordsete annetega mees

Joshua Reuben Clark noorem sündis Ameerika Ühendriikides Grantsville’is 1. septembril 1871. Kuigi tal ei olnud erilist ametlikku haridust ega saanud käia gümnaasiumis, oli tema ema teda õpetanud ja talle meeldis õppida. Ta lõpetas Utah’ Ülikooli kursuse parimana, saades bakalaureuse kraadi loodusteadustes ning jätkas õpinguid New Yorgis Columbia Ülikoolis, et saada kraad õigusteadustes.

1898. aastal abiellus vend Clark Soolajärve templis Luacine Annetta Savage’iga ja neile sündis neli last.

Õigusteaduste kraadi ja särava mõistusega J. Reuben Clark noorema silmapaistev karjäär jätkus õigusteadlase ja riigiametnikuna, mille haripunktiks sai tema nimetamine Ameerika Ühendriikide saadikuks Mehhikos 1930. aastal. See teenistuskäik lõppes, kui vend Clarkist sai 6. aprillil 1933 president Heber J. Granti teine nõuandja Esimeses Presidentkonnas. Kuigi ta oli tookord ülempreester, polnud ta üldjuht. Kui teda hiljem 1934. aasta oktoobris president Granti esimese nõuandjana toetati, pühitseti ta apostli ametisse. President Clarki teenistus jätkus president George Albert Smithi ja president David O. McKay nõuandjana.

Tema panus Kirikule oli suur, kuid eriliseks eeskujuks on olnud tema alandlikkus, kui David O. McKay Kiriku presidendiks sai. President McKay kutsus president Clarki oma teiseks nõuandjaks. Kuna president Clark oli teeninud varasemates Esimestes Presidentkondades esimese nõuandjana, võtsid mõned seda tema halvustamisena, kuid president Clark selgitas: „Issanda teenistuses pole tähtis, kus teenida, vaid kuidas. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus asutakse kohale, kuhu ollakse nagu kord ja kohus kutsutud. Seda kohta ei taotleta ja sellest ei keelduta”.¹

President Clark suri 6. oktoobril 1961.