Vennad ja õed! Kus te parasjagu olite, kui kuulsite, kuidas president Russell M. Nelson selgitas, et kodu- ja külastusõpetuse programm enam ei kehti? Issand on teinud oma prohveti kaudu teatavaks „uue kõrgema ja pühama viisi, kuidas teenida”. Kui me selle omaks võtame, „avanevad uksed ja inimesi õnnistatakse” (President Russell M. Nelsoni kõne üldkonverentsi juhtide koosolekul, 29. märts 2018). Kas olete sellele mõelnud? Mida Issand teilt ja minult ootab?

Päästja on õpetanud: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!” (Jh 13:34, rõhutus lisatud). See on ühtlasi nii käsk kui ka üleskutse. See on üleskutse saada selliseks, nagu on Tema. Meist ei saa selliseid jüngreid, nagu Tema soovib, et oleksime, enne kui töötame selle nimel, et armastada nii, nagu Tema armastab. See üleskutse aitab meil mõelda endast kaugemale ja sirutada käsi teistele. Teistest hoolimine, nende siiras aitamine, armastamine ja teenimine on just see, mida Päästja teeks. Tehes seda puhta armastusega, kujundamegi neid vajalikke kristlikke omadusi.

President Nelson lisas, et teenivad vennad ja õed „otsivad palvemeelselt Issanda ilmutusi, et teada oma hoolealuste vajadusi. Seejärel kannavad nad Vaimu juhatusel ja juhtimisel nende vajaduste eest hoolt. Nende teenimine lähtub inspireeritud hoolitsusest ja armastavast abistamisest, et toetada ja tugevdada.” Keda teie külastate? Kuidas saaksite neid aidata? Te ei pea ootama, et see ülesanne teile antaks. Pöörduge Issanda poole ja küsige Temalt palvemeelselt, kuidas saaksite olla Tema käes tööriistaks, et neid õnnistada. Kui mõtisklete, mida võiksite nende jaoks teha, keda teenite, annab Ta teile õrnalt suuniseid.

Mõnikord võime tunda, et ei taha kellegi teise ellu sekkuda või et pole meie asi, mida nad teevad. Kuid pidage meeles, et õige vastus küsimusele „kas ma olen oma venna hoidja?”, on jah. Me kõik oleme vennad ja õed ning peame üksteist aitama. See uus teenimisprogramm võimaldab meil mitmel moel üksteist toetada. Me võime neid aeg-ajalt külastada (ja peaksimegi seda tegema), kuid mõnikord tähendab see, et helistame ja küsime, kuidas neil läheb; ütleme, et oleme tundnud neist puudust, kui nad pole kohal käinud; või saadame neile julgustava sõnumi, kui nad võivad olla kurvad. Küsige Issandalt regulaarselt, mida Ta soovib, et te teeksite. Aidake neil, keda te teenite, tunda oma elus Vaimu. Olge tööriistaks, et teisi õnnistada. Me leiame enda, kui kaotame end Jumala teenistusse, me leiame rahu ja rõõmu, kui püüame neid õnnistusi tuua teistele.

Igaüks meist peaks endalt küsima: „Kas ma olen selline teenija, nagu Päästja soovib, et oleksin?” „Mida võiksin veel teha, et küündida nende südameni, keda teenin?” Kui küsime siiralt, saame Püha Vaimu kaudu vastuseid. Ehitagem Issanda Kirikule, saades ühtsemaks püüetes aidata üksteisel Issandale lähemale tulla.