2020
Kas sõltuvus on sama mis vastupanu?
Oktoober 2020


Noortele täiskasvanutele

Kas sõltuvus on sama mis vastupanu?

Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.

Sõltuvuse parem mõistmine aitab usaldada, et Issand ühel päeval meid orjusest vabastab.

Kujutis
illustration of flowers

Meie langenud maailmas on sõltuvus mõne jaoks masendav ja elumuutev reaalsus. Kasutades reaalsusest põgenemiseks liialdaselt midagi sellist nagu toit, retseptiravimid, sotsiaalmeedia, kuulujuttude levitamine, pornograafia, valetamine, hasartmängud või isegi treenimine, võime kergesti leida end sõltuvustsükli vangistusest.

Kui ma olen jälginud, kuidas imelised ja armastavad inimesed minu ümber sõltuvusega heiltevad – mitte lihtsalt halbadele valikutele järgi andes, olen ma pöördunud nende neuroloogiliste impulsside ja sunduste paremaks mõistmiseks pühakirjade ja viimaste sõltuvuseteemaliste uurimuste poole.

Sõltuvuse umbrohi

Sõltuvusega toimetulek võib olla nagu aiapidamine. Ei piisa ühekordsest rohimisest. Me teame, et umbrohtu tuleb juurde ning rohime hoolega ja regulaarselt, et taimi kaitsta.

Kui meil on raskusi mõne sõltuvusega, võib tagasilangus isegi pärast meeleparandust ja abiotsimist olla masendav. Võime olla üllatunud ja pettunud, et pärast väga rõõmsaid või väga kurbi eluperioode on need kiusatused eriti tugevad. (Nii nagu pärast värskendavat vihmasadu või ränka tormi kipub kasvama veel enam umbrohtu.)

Sõltuvus versus tahtlik vastupanu

Olen avastanud, et Saatan kasutab sõltuvust „tõendina”, et halva soovimine on meil loomuses, et oleme algusest peale hukka mõistetud või et Issand on meie suhtes alla andnud. Kurat kasutab meie heidutamiseks häbistamist, osutades sellele, et ükskõik kui palju me meelt parandame, siis kiusatused ei lakka.

Inimesed on sõltuvusele vastuvõtlikud mitmel põhjusel, kuid sõltuvus saab sageli alguse püüdlusest „sügavaid ja rahuldamata vajadusi”1 rahuldada. Seega kuigi vastuhakk võib viia sõltuvuseni ja sõltuvused võivad panna patustama, külvatakse neid sageli või minnakse nendega liiale pigem nõrkuse tõttu kui tahtliku vastuhaku pärast.2

Õnneks teame, et nõrkus võimaldab meil õppida armust ja lasta oma usul Jeesuse Kristuse tervendavasse väesse sügavamaks muutuda.3

Orjusest vabanemiseni

Mormoni Raamatus pakuvad meile mõtteid sõltuvuse lõksu langemise ja sealt põgenemise kohta kaks inimrühma: Limhi rahvas ja Alma rahvas.

Mõlemad rühmad olid küllaltki pikalt orjuses. Mõlemad mõistsid, et „neil ei olnud mingit võimalust end [vangistusest] vabastada” (Mo 21:5). Mõlemad palusid aja jooksul Issandalt abi.

Limhi rahvas oli orjuses üleastumise pärast. „Vihale” ärgitatuna võitlesid nad oma rõhujatega kolm korda, ilma et oleksid Issandalt abi palunud. Nad said igas lahingus lüüa. Kui nad hakkasid alandlikumaks muutuma, „Issand oli aeglane kuulma nende hüüdu ‥; ometi [Ta] kuulis nende hüüde ja hakkas pehmendama laamanlaste südant, nii et nad hakkasid kergendama nende koormaid” (Mo 21:15; rõhutus lisatud). Neid õnnistati, kuna nad olid üha alandlikumad, kuid „Issand [pidas] kohaseks vabastada neid orjusest” alles palju hiljem.

Alma rahvas oli orjuses õigemeelsusele vaatamata, kuid „valasid välja oma südamed [Jumalale]”. Kuigi Ta teadis nende õigemeelseid soove, jättis Jumal nende vangistuse ja vabastamise vahele aega. Kui nad jätkuvalt Tema peale lootsid, lubas Ta „kergenda[da] ‥ koormaid, mis on asetatud teie õlgadele, kuni selleni välja, et te ei tunne neid oma seljal, nimelt nii kaua, kui te olete [veel] orjuses”. Seepeale „nad alistusid kõiges rõõmsameelselt ja kannatlikkusega Issanda tahtele” (Mo 24:12, 14–15).

Mõlemad rühmad lõpuks vabastati. Ja ka meile lubatakse, et kui pöördume oma orjuses Issanda poole, „või[me] seista edaspidi kui [Tema] tunnistajad” ja „või[me] kindlalt teada, et ‥ Issand Jumal, toeta[b] oma rahvast nende kannatustes” (Mo 24:14) ja nende sõltuvustes.

Olge täis tröösti

Kui teil on raskusi sõltuvusega, siis pidage meeles, et Issanda abil võib see pinnas olla viljakas kristlike omaduste arendamiseks. Muutudes üha alandlikumaks, on teil võimalik õppida kannatlikkust, kaastunnet, pikameelsust ja vagadust.

Kohtuge oma preesterluse juhtide ja inimestega, kes võivad teid toetada ja võtke kasutusse kõik vahendid, mille Taevane Isa on andnud, et aidata teil vabaks saada. Lootke Issandale. Kui te Teda usinalt järgite, saab Ta teha sellest hirmutavast ja masendavast probleemist vägeva võimaluse enese vaimseks täiustamiseks.4

Üks austraallasest algusaja viimse aja püha ütles oma minevikku olevikuga kõrvutades: „Minu minevik [oli] umbrohtu kasvanud kõnnumaa, kuhu oli vaevu puistatud mõni lilleõis. [Kuid] nüüd on see umbrohi kadunud ning selle asemel tärkavad lilled.”5

Kui meie teiega järjepidevalt oma aeda rohime ja katsumustes Issanda poole pöördume, saame ka meie Alma rahvale antud lubaduse: „Olge täis tröösti, sest homme ma vabastan teid orjusest!” (Mo 24:16)

Rohige edasi – saak on seda väärt!

Viited

  1. Spencer W. Kimball. Jesus: The Perfect Leader. – Ensign, aug 1979, lk 5.

  2. Vt 1Kr 15:42–44.

  3. Vt 2Kr 12:9; Et 12:27.

  4. Vt Js 51:3.

  5. Martha Maria Humphreyse tsitaat. Marjorie Newton. Southern Cross Saints: The Mormons in Australia, 1991, lk 158.