Noortele
Kui mind asetati teenima California San Bernardino misjoni põhimisjonärina, oli mu pere minu kõrval. Siin fotol kallistan ma pärast ametisse asetamist ühte oma venda. Siiani jõudmine on olnud paras rännak, kuid ma olen nii tänulik endas ja oma peres täheldatud muutuste eest.
Eelviimasel gümnaasiumiaastal sattusin ma tõsisesse autoavariisse. Enne seda ma lihtsalt ei teinud, mida oleksin pidanud. Kuid pärast avariid mu vaatenurk tõeliselt muutus. Oleksin võinud just siis, sealsamas elu kaotada ja ei tahtnud, et see nii lõpeb. Mu piiskop aitas mul õigele rajale naasta: lugeda iga päev Mormoni Raamatut ja valmistuda misjoniks.
Staadionijooks on minu sport, mu kirg. Pärast avariid jäi mul hooaeg vahele ja mõtisklesin, kas mulle üldse veel midagi alles jääb. Kuid ma pöördusin Issanda poole ja kui ma seda tegin, oli mul järgmisel aastal fenomenaalne hooaeg. Raskusi tuli ikka ette, kuid muutus see, et ma ei teinud seda enam iseenda, vaid Issanda jaoks.
Mind muutis see, et ma nägin, kui palju õnnistusi võib evangeeliumi täius tuua. Kogu õnnest ja rõõmust osa saanuna tahan ma seda jagada kogu maailmaga. Igatsen selle järele, et inimesed tunneksid sedasama rõõmu, mida mina tunnen iga päev tänu evangeeliumile. Ja sellepärast ma teenin misjonil: et aidata „tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Ms 1:39).
Garret W, 18, Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid