Apostlite teod 10–15

• Mõnel klassi liikmel võib olla väärarusaam ilmutuse saamise protsessist. Neil võib olla abi arutelust, kuidas Peetrus sai ilmutuse ja kuidas nad saavad tegutseda „ilma kaksipidi mõtlemata” (Ap 10:20), kui tundub, et ilmutus pole täielik või selge. Võiksite tõmmata tahvlile joone ja kirjutada selle ühte otsa Evangeeliumi tuleb jutlustada paganatele. Vaadake koos klassiga üle Apostlite tegude 10. peatükk ja salmid 11:1–18 ning seejärel lisage joonele punkte, millest nähtub, kuidas Issand ilmutas Peetrusele samm-sammult, et aeg paganatele evangeeliumi jutlustamiseks oli kätte jõudnud. Näiteks võiksite alustada punktist „Korneelius nägi nägemust” (Ap 10:1–6) või koguni Päästja käsust oma jüngritele „tehke jüngriteks kõik rahvad” salmis Matteuse 28:19. Mida õpime Peetruse kogemusest ilmutuse kohta? Millega täiendavad seda arutelu Nefi õpetused ilmutusest salmis 2. Nefi 28:30 ning vanem David A. Bednari ja vanem Dallin H. Oaksi õpetused „Lisamaterjalides”?

• Kuidas aidata klassi liikmetel sügavamalt järele mõelda, kuidas nad saavad ilmutust? Võiksite uurida pühakirjadest juhtumeid, kus Issand õpetas inimesi rida rea peale. Lisaks Peetruse kogemusele Apostlite tegude 10. peatükis, võiksid klassi liikmed üle vaadata Nefi (1Ne  18:1–3), Alma (Al 7:8; 16:20) ja Mormoni (3Ne  28:17, 36–40) kogemused. Millised muud näited meenuvad klassi liikmetele, kus inimesed said vaimset juhatust „natuke siin ja natuke seal”? (2Ne 28:30) Miks otsustab Issand vahel ilmutada midagi sel kombel, selle asemel et anda meile kõik vastused ühekorraga? (Vt ÕL 50:40; 98:12.) Ehk on abi järgmisest analoogiast: oletame, et keegi soovitab teil õppida lahendama võrrandeid, enne kui olete õppinud tehteid ja geomeetriat. Mida talle vastaksite? Kuidas on see seotud kavandiga, mille alusel Issand tõde ilmutab?

• Mõnikord tekib inimestel küsimusi või muresid seoses muudatustega Kiriku tegevuspoliitikas ja programmides. Ehk on neil abi arutelust, kuidas ilmutus evangeeliumi jutlustamise alustamisest paganatele (vt Ap 10) asendas varasemad juhised, mis Issand oli andnud oma jüngritele (vt Mt 10:1, 5–6). Kuidas vastaksid klassi liikmed kellelegi Peetruse päevil, kes polnud nõus Peetruse juhisega, kuna see oli vastuolus varasemate tavadega? Kuidas Apostlite tegude 10. peatükis kirjas olev ilmutus aitab meil võtta kuulda jätkuvaid ilmutusi, mida Issand annab oma prohveti kaudu?

• Ehk oleks huvitav vaadata üle apostlite omavaheline nõupidamine, mida kirjeldatakse salmides Apostlite teod 15:1–22, ning kiri, mille nad kirjutasid pühadele (vt s 23–29). Võiksite näidata videot „The Jerusalem Conference” („Jeruusalemma konverents”, LDS.org). Milline küsimus tekkis jüngritel? Kuidas nad sellele vastust otsisid? President Gordon B. Hinckley mõtteavaldus „Lisamaterjalides” aitab heita lisavalgust sellele, kuidas Issand juhatab oma Kirikut apostlitele ja prohvetitele antud ilmutuse kaudu.

• Kas teie klassi liikmetel oleks kasulik arutada, mida see tähendab, kui keegi „ei tee vahet isikute vahel”? Alustuseks võiksite paluda klassil lugeda pühakirjasalme, kus õpetatakse, et Jumal ei tee vahet isikute vahel, nagu nt Roomlastele 2:1–11; 1. Nefi 17:34–40; 2. Nefi 26:32–33; Alma 5:33; Moroni 8:12 ning Õpetus ja Lepingud 1:34–35. Paluge klassi liikmetel panna loetu põhjal kirja fraasi „ei tee vahet isikute vahel” võimalikke definitsioone ja siis jagada, mida nad kirjutasid. Võib-olla peate aitama klassi liikmetel mõista, et see, et Jumal „ei tee vahet isikute vahel”, ei tähenda seda, et Ta õnnistab meid kõiki võrdselt, sõltumata meie tegudest. Ta tahab, et kõik Tema lapsed võtavad Ta evangeeliumi vastu, kuid evangeeliumi õnnistuste täius on pandud tallele nende jaoks, kes sõlmivad Temaga lepinguid ja neist kinni peavad. Kuidas salmide Apostlite teod 10:34–48 sündmustest ja põhimõtetest nähtub, et Jumal ei tee vahet isikute vahel? Kuidas saavad õigemeelsed olla Jumala „meele järgi” ja „soositud”, kuigi Ta ei tee vahet isikute vahel? (Vt Ap 10:34–35; 1Ne 17:35.)

• Salmides Apostlite teod 12:1–17 kirjas olev lugu Peetruse vanglast vabastamise kohta aitab klassi liikmetel suurendada usku palve väesse. Mõni klassi liige võiks olla tundi tulles valmis jagama selle loo kohta üksikasju ning oma tunnistust palvest. Või võiksite paluda ühel või enamal koguduse liikmel jagada kogemusi, kui nad tundsid liikmete ühispalve väge või olid selle tunnistajaks. Lisaks võiksite laulda palve kohta kirikulaule (Nt Kas sa palvetad? – Kiriku lauluraamat, nr 86.) ja arutada, mida neis kirikulauludes õpetatakse palve väe kohta.

Vanem David A. Bednar täheldas Issanda ilmutusekavandi kohta järgmist: „Paljud meist tavaliselt eeldavad, et saame oma tõsimeelsete palvete ja anumiste peale mõne vastuse või mingisuguse õhutuse. Lisaks ootame sageli, et selline vastus või õhutus tuleb otsekohe ja ühekorraga. Seega kaldume arvama, et Issand annab meile kiiresti ja ühteaegu. Ometi vihjatakse pühakirjades sageli kirjeldatud kavandiga, et saame „rea rea peale, õpetuse õpetuse peale” ehk teisisõnu palju pisikesi vastuseid aja jooksul. Selle kavandi märkamine ja mõistmine on tähtis võti Püha Vaimu inspiratsiooni ja abi saamiseks.” (Line upon Line, Precept upon Precept. – New Era, sept 2010, lk 3–4)

Kujutis

tüdruk pühakirju lugemas

Vanem Dallin H. Oaks on andnud nõu: „Me peaksime asjad läbi mõtlema, kasutades otsustusvõimet, mille Looja on meile andnud. Seejärel peaksime palvetama juhatuse saamiseks ja tegutsema vastavalt, kui oleme seda saanud. Kui me ei saa juhatust, peaksime tegutsema vastavalt oma parimale äranägemisele.” (Our Strengths Can Become Our Downfall. – Ensign, okt 1994, lk 13–14)

President Gordon B. Hinckley jagas oma seisukohta, kui ta teenis Kiriku juhtivates nõukogudes:

„Asjade arutamise ajal võib esineda eriarvamusi. Seda võibki eeldada. Need mehed on erineva taustaga. Need on mehed, kes mõtlevad iseenda eest. ..

Neistsamadest aruteludest, kus mehed on rääkinud, mis neil on mõtteis, on saanud alguse mõtete ja arusaamade sõelumine ja puistamine. Kuid ma pole iial täheldanud oma vendade vahel tõsist lahkheli või isiklikku vaenu. Pigem olen täheldanud midagi ilusat ja imelist: Püha Vaimu juhatava mõju all ja ilmutuse väel erinevate vaadete ühtesulamist, kuni valitseb täielik ühtsus ja üksmeel. Ainult siis langetatakse otsus. Seega ma tunnistan, et ilmutuse vaim on ikka ja jälle juhatanud Issanda tööd.” (God Is at the Helm. – Ensign, mai 1994, lk 54, 59)