1. korintlastele 14-16

• Võiksite meenutada klassi liikmetele Pauluse õpetuste põhjal 1. korintlastele 14. peatükis, et igaüks meist saab kirikus üksteist ehitada ehk toetada ja üksteise meelt ülendada. Üks lihtne viis seda peatükki üle vaadata on kirjutada tahvlile mõni sarnane küsimus: Mis peaks olema meie kokkukogunemise eesmärk? Paluge klassi liikmetel otsida võimalikke vastuseid 1. korintlastele 14. peatükist. Lisamõtteid leiate salmidest Moroni 6:4–5 ning Õpetus ja Lepingud 50:17–23. Kui klassi liikmed leitut jagavad, võiksite neilt küsida, kuidas teie klassil nende arvates need eesmärgid edenevad. Lisaks võiksid nad jagada kogemusi, kui nad tundsid, et miski, mida mõni klassi liige jagas, neid „ehitas”.

• Et aidata klassi liikmetel mõista Pauluse nõuannet, et liikmed peaksid püüdma prohvetlikult kõneleda, võiksite paluda neil soovitada, mida prohvetlik kõnelemine võiks tähendada. Kas teie ise või klassi liikmed võiksid kirjutada kõik need tähendused tahvlile ning seejärel vaadata üheskoos üle märksõna prohvetlik kuulutus, prohvetlik kuulutamine määratlus „Pühakirjajuhis” ja Pauluse nõuanne salmides 1. korintlastele 14:3, 31, 39–40. Mida lisada oma määratlustele neist materjalidest? (Vt ka Ilm 19:10.) Mille tegemiseks kirikus ja kodus tunneme Pauluse õpetuste tõttu inspiratsiooni?

• Kuidas tugevdada oma klassi liikmete tunnistust ülestõusmisest Pauluse tunnistuse põhjal 1. korintlastele 15. peatükis? Üks võimalus on jagada klass kahte rühma ja paluda ühel rühmal leida 1. korintlastele 15. peatükist tagajärjed, millega silmitsi seisaksime, kui Jeesus Kristus poleks üles tõusnud. Teine rühm võiks leida õnnistused, mille saame tänu Tema ülestõusmisele. Seejärel võiksid mõlemad rühmad kirjutada tahvlile, mida nad teada said. Mida nad võiksid oma loetelule lisada, kui nad on lugenud vanem D. Todd Christoffersoni mõtteavaldust „Lisamaterjalides”? Et aidata klassi liikmetel tunda selle arutelu käigus Vaimu, võiksite näidata pilti ülestõusnud Päästjast (vt selle nädala ülevaade trükises „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks”).

• Kuna Paulus vastas inimestele, kes ei uskunud ülestõusmisesse, võiks teie klassil olla kasulik sarnane olukord läbi mängida. Näiteks, kuidas nad tugevdaksid neile armsa inimese usku ülestõusmisse? Mida klassi liikmed leiavad 1. korintlastele 15. peatükist, mis aitaks neil selgitada vajadust Jeesuse Kristuse ülestõusmise järele ja tõendeid selle kohta? Milliseid muid pühakirjakohti võiksid nad kasutada? (Vt nt Lk 24:1–12, 36–46; Al 11:42–45.)

• Paulus viitab oma kirjades mitu korda kolmele ülestõusmisjärgsele hiilguse astmele (vt 1Kr 15:40–42 ja 2Kr 12:1–2). Et aidata oma klassil avastada, kuidas nüüdisaja ilmutus Pauluse õpetusi lahti seletab, võiksite jagada klassi kolme rühma ja anda igale rühmale päikese- (ÕL 76:50–70), kuu- (ÕL 76:71–80) või tähekujuline (ÕL 76:81–89) paber. Paluge neil lugeda vastavaid pühakirjasalme Õpetuse ja Lepingute 76. osast ning öelda, mida peame tegema, et pälvida Pauluse kirjeldatud erinevaid hiilgusi. Vt ka ÕL 131:1–4; 137:7–10.

  Kujutis

  päikesetõus

• 1. korintlastele 15. peatükk on üks väheseid kohti pühakirjades, kus mainitakse surnute eest ristimisi (vt s 29; vt ka ÕL 128:18). Ehk saavad klassi liikmed jagada kogemusi seoses ristimiste või muude talituste tegemisega oma esivanemate eest. Osana arutelust võiksite jagada Wilford Woodruffi kogemust „Lisamaterjalides”. Miks võis Paulus viidata surnute eest ristimisele kui ülestõusmise tõendile? Juhul kui see peaks aitama arutada surnute eest ristimise vajalikkust, siis vt märksõna „Baptisms for the Dead” evangeeliumiteemade sisujuhist „Gospel Topics”, topics.lds.org. Videos „Glad Tidings: The History of Baptisms for the Dead” („Rõõmusõnumid: surnute eest ristimiste ajalugu”; LDS.org) selgitatakse, kuidas see põhimõte meie ajal taastati.

Vanem D. Todd Christofferson on õpetanud:

„Mõelge hetkeks, kui tähtis oli ülestõusmine selleks, et vaidlused Naatsareti Jeesuse tõelise identiteedi ning suurte filosoofiliste eluga seotud küsimuste üle lõpuks lahendatud saaksid. Kui Jeesus sõna otseses mõttes üles tõusis, tuleb sellest enesestmõistetavalt järeldada, et Ta on jumalik. Ühelgi lihtsurelikul endal pole väge pärast surma taas ellu ärgata. Kuna Jeesus tõusis üles, ei saanud Ta olla kõigest puusepp, õpetaja, rabi või prohvet. Kuna Ta tõusis üles, pidi Jeesus olema Jumal, koguni Isa Ainusündinud Poeg.

Seega see, mida Ta õpetas, on tõde. Jumal ei saa valetada.

Seega Tema oli maa Looja, nagu Ta on öelnud.

Seega on taevas ja põrgu tõelised, nagu Ta on õpetanud.

Seega on olemas vaimude maailm, mida Ta pärast surma külastas.

Seega tuleb Ta uuesti, nagu inglid ütlesid, ja „saab isiklikult valitsema maa peal”.

Seega kõik tõusevad üles ja neile saab osaks viimane kohtumõistmine.” (Jeesuse Kristuse ülestõusmine. – 2014. a kevadine üldkonverents)

Vanem Wilford Woodruff on öelnud, et kui ta sai teada, et elus kirikuliikmed võivad saada päästvaid talitusi meie seast lahkunud esivanemate eest, „oli see kui Jumala trooni juurest meie südamesse lastud valgusenool. See avas meie meeltele igavikulaiuse välja.” Lisaks märkis ta: „Mulle sai selgeks, et Jumal, kes ilmutas selle põhimõtte inimesele, oli tark, õiglane ja ustav, ning tal olid nii parimad omadused kui ka hea mõistus ja teadmised. Minu arvates oli ta järjepidev nii armastuse, halastuse, õigluse kui ka kohtumõistmise osas ja ma tahtsin armastada Issandat rohkem kui kunagi varem oma elus. .. Tahtsin öelda halleluuja, kui see ilmutus sai ilmsiks, tehes meile ilmsiks surnute ristimise. ..”

Ta ütles, et „esimese asjana turgatas mulle pähe, et mu ema on vaimumaailmas. Ta suri, kui olin  14kuune. ..” Hiljem rääkis ta ajast, kui tal avanes võimalus oma ema isaga pitseerida: „Tal saab olema osa esimeses ülestõusmises ja ainuüksi see tasub mulle kogu vaeva, mida oma elus näinud olen.” (Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff, 2011, lk 185–186)