2. korintlastele 1–7

• Võib-olla on kellelgi teie klassis raskeid katsumusi. Kogemused, mida Paulus kirjeldas oma 2. kirjas korintlastele ja tema nõuanded aitavad klassi liikmetel mõelda katsumustest tulenevatele õnnistustele. Arutelu alustamiseks võiksite paluda ühel klassi liikmel olla valmis tunnis rääkima, kuidas on mõni katsumus tema elu õnnistanud või mida ta on õppinud kelleltki teiselt, kellel on olnud katsumusi. Seejärel võiksite lasta klassi liikmetel vaadata mõne minuti jooksul üle salmid 2. korintlastele 1:3–7; 4:6–10, 17–18 ja 7:4–7 ning leida, mida õpetas Paulus katsumuste eesmärgi ja õnnistuste kohta. (Näiteid tema õpetustest leiate trükise „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks” selle nädala ülevaatest.) Paluge klassi liikmetel leitut jagada. Võiksite soovitada neil salmid, kust nad konkreetse õpetuse leidsid, ette lugeda ja seejärel jagada selle õpetusega seoses kogemust või tunnistust.

• Kui klassi liikmed vaatavad üle Pauluse õpetusi salmides 2. korintlastele 1:3–7; 4:6–10, 17–18 ja 7:4–7, andke neile soovi korral ka aega mõtiskleda, kuidas katsumused saavad meie elu õnnistada. Nad võiksid panna sel ajal kirja, kuidas Pauluse õpetused käivad raskuste kohta, millega nemad elus silmitsi seisavad.

• Arutelu täiendamiseks võiksite laulda koos klassi liikmete lemmikkirikulaule, nagu nt „On usk meile kalju” (Kiriku lauluraamat, nr 48), kus tunnistatakse trööstist ja õnnistustest, mida Taevane Isa ja Päästja meile katsumusehetkedel pakuvad. Pärast ühislaulu võiksite paluda klassi liikmetel leida 2. korintlastele 1. ja  4. peatükist mõne fraasi, mis sobib nende arvates kirikulaulu sõnumiga.

• Meil kõigil on kogemusi, kui keegi on meid või meie perekonda „kurvastanud” (s 5). Klassi liikmed võiksid uurida salme 2. korintlastele 2:5–11 ja leida Pauluse nõuande, kuidas kohelda kedagi, kes on meid pahandanud. Võiksite paluda klassi liikmetel üle vaadata salmid Luuka 15:11–32; Johannese 8:1–11 ning vanem Kevin R. Duncani tsitaat (vt „Lisamaterjalid”), et saada rohkem teadmisi, kuidas kohelda neid, kes on patustanud. Kuidas teeme kahju iseendale ja teistele, kui me ei taha andestada?

• Paljud inimesed soovivad end tunda kirikusse tulles Jumalale lähemal ja neid aitab arutelu salmidest 2. korintlastele 5:14–21. Alustuseks võiksid klassi liikmed uurida sõna lepitama, vaadates esmalt selle sõna järgi sõnaraamatust. Milliseid kaemusi annab see Jumalaga lepitamisest? Milliseid lisakaemusi saame märksõnast „Lepitama, lepitus” „Pühakirjajuhist”? Kuidas need kaemused aitavad meil mõista salme 2. korintlastele 5:14–21? Võiksite paluda klassi liikmetel rääkida, mida nad tunnevad Päästja vastu, kelle lepitus võimaldab meid taasühendada Jumalaga.

• Salmides 2. korintlastele 7:8–11 aidatakse selgitada kurvastust, mis on Jumala meele järgi, ja selle rolli meeleparanduses. Mida õpime Jumalale meelepärase kurvastuse kohta salmides 2. korintlastele 7:8–11 ja president Dieter F. Uchtdorfi sõnadest „Lisamaterjalides”? Miks on Jumalale meelepärane kurvastus meeleparanduseks oluline?

• Võite tunda mõjutust meeleparanduse üle laiemalt arutada. Juhul kui see on nii, võiksite proovida midagi sarnast: kirjutage tahvlile Meeleparandus on . Paluge klassi liikmetel leida variante selle fraasi lõpetamiseks, kasutades selleks nii salmidest 2. korintlastele 7:8–11 kui ka „Lisamaterjalides” mainitud pühakirjakohtadest ja muudest materjalidest õpitut. Kuidas nad kasutaksid neid õpetusi, et aidata kellelgi mõista, kuidas siiralt meelt parandada?

Vanem Kevin R. Duncan on õpetanud: „Üks võti teistele andestamisel on püüda näha neid sellistena, nagu Jumal neid näeb. Aeg-ajalt võib Jumal avada eesriide ja õnnistada meid anniga näha meid solvanud inimese südame, hinge ja vaimu sisse. See kaemus võib isegi tuua ülevoolava armastuse selle inimese vastu.” (Andestuse tervendav palsam. – 2016. a kevadine üldkonverents)

President Dieter F. Uchtdorf on selgitanud:

„Jumalale meelepärane kurvastus inspireerib meid muutuma ja Jeesuse Kristuse lepitusest lootust leidma. Maailma kurvastus viib meid masendusse, kustutab lootuse ja veenab meid edasistele kiusatustele järele andma.

Jumalale meelepärane kurbus viib pöördumiseni ja südame muutuseni. See paneb meid vihkama pattu ja armastama headust. See julgustab meid tõusma ja käima Kristuse armastuse valguses. Tõeline meeleparandus toob muutuse, mitte piina.” („Tõuse kohe püsti!” – 2013. a sügisene üldkonverents)

• Hesekiel 18:30–31

• Moosia 3:19; 5:2

• Alma 5:11–21; 42:29–30

• 3. Nefi 9:13–14, 20–22

• Õpetus ja Lepingud 58:42–43

• Märksõna „Meeleparandus”. – Pühakirjajuht

• Märksõna „Repentance”. – Gospel Topics, topics.lds.org

• Dale G. Renlund. Meeleparandus: rõõmuküllane valik. – 2016. a sügisene üldkonverents

Vanem Neil L. Andersen on õpetanud:

„Patustades pöördume me Jumalast eemale. Meelt parandades pöördume me tagasi Jumala juurde.

Kutse meeleparandusele tuleb harva noomival moel. Pigem on see armastusest kantud palve ümber keerata ja end taas Jumala poole pöörata. [Vt Hl 7:17] See on armastava Isa ja Tema Ainusündinud Poja kutse olla midagi enamat, kui me tegelikult oleme, pürgida kõrgema elukorralduse poole, muuta end ja tunda õnnestavat rõõmu käskude pidamisest. Kristuse jüngritena valmistab meile heameelt meeleparanduse õnnistus ja rõõm andekssaamise üle. See õnnistus ja rõõm saab osakeseks meist endist ja hakkab kujundama meie mõtteid ja tundeid. ..

Enamikule on meeleparandus rohkem rännak kui ühekordne sündmus. See pole kerge. Ennast muuta on raske. Selleks tuleb joosta vastutuult ja ujuda vastuvoolu. Jeesus ütles: „Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu mind.” [Mt 16:24] Meeleparandus tähendab selja pööramist ebaaususele, uhkusele, vihale ja siivututele mõtetele ning selliste omaduste omaksvõtmist, nagu heasüdamlikkus, isetus, kannatlikkus ja vaimsus. See tähendab taaspöördumist Jumala juurde.” (Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. aasta sügisene üldkonverents)