1. ja 2. Peetruse

• Et aidata neil, keda õpetate, paremini mõista ja rakendada Peetruse nõuannet rõõmu leidmise kohta raskes olukorras, võiksite anda klassi liikmetele väikesed paberilehed ja paluda neil panna kirja fraase salmidest 1. Peetruse 1:3–9; 2:19–24; 3:14–17; 4:12–19, millest oleks neile abi katsumusrohketel või rasketel aegadel. Paberilehe teisele küljele võiksid nad kirjutada katsumusrohkest ajast, mil nad leidsid rahu või rõõmu. Mõned vabatahtlikud võiksid jagada oma fraasi ja kogemust ning seejärel võiksid klassi liikmed arutada, mida nad õppisid.

• Üks võimalus salmides 1. Peetruse 1:3–9; 2:19–24; 3:14–17; 4:12–19 kirjas olevate Peetruse nõuannete läbivaatamiseks on paluda klassi liikmetel mõelda kellelegi, kellel on katsumusi. Andke neile aega kirjutada tunnis sellele inimesele kiri, millele nad lisavad neist salmidest leitud tõdesid, mis oleksid sellele inimesele innustuseks (vt ka ÕL 121:1–8; 123:17). Seejärel võiksid klassi liikmed väljavalitud tõdedest rääkida.

• Kristuse Kiriku liikmetena oleme kutsutud järgima Jeesust Kristust. See tähendab seda, et meie valikud on sageli erinevad kui teiste inimeste valikud. Kuidas Peetruse õpetused salmides 1. Peetruse 1:13–20; 2:1–12 aitavad neil, keda õpetate, paremini mõista Päästja missiooni ja soovida olla rohkem Tema-sarnane? Võib-olla võiksite paluda klassi liikmetel leida neist salmidest kirjeldusi, mis tähendab olla „Jumala rahvas” (1Pt 2:10), ning seejärel leitut arutada. Võiksite selgitada, et sõna „omandrahvas” salmis 1. Peetruse 2:9 tähendus on „ostetud” või „tagavaraks pandud” rahvas (vt VAP Piibli versioon, joonealune märkus f). Mida see õpetab meile sellest, mida Jumal meie vastu tunneb ja kuidas peaksime Tema arvates elama?

• Peetruse esimesest kirjast leiame ühe neist vähestest piibliviidetest, kus räägitakse, kuidas Jeesus Kristus külastas pärast surma vaimumaailma. Seda sündmust aitab täielikumalt mõista nüüdisajal saadud ilmutus. Et aidata klassi liikmetel mõista vaimumaailma põhjalikumalt, võiksite paluda neil lugeda järgmisi pühakirjasalme ja kirjutada õpitu tahvlile: Johannese 5:25; 1. Peetruse 3:18–20; 4:6; Alma 40:7–14, 21; Õpetus ja Lepingud 138:11–32.

  „Lisamaterjalides” toodud mõtteavaldustest nähtub, et Kristuse külaskäiku vaimumaailmas mõistsid ja õpetasid mitte üksnes Tema apostlid, vaid ka varakristlikud õpetajad. Mõistmine, et need teadmised läksid suure usust taganemise käigus kaduma ja et need taastati meie ajal, aitab klassi liikmetel tugevdada tunnistust Joseph Smithist ja evangeeliumi taastamisest.

• Salmide 1. Peetruse 3:18–20; 4:6 arutamine aitab inspireerida klassi liikmeid aitama rohkem kaasa pereajaloo- ja templitöö tegemisele. Selleks võiksite jagada klassi kolme rühma ja anda igale rühmale ühe järgmistest küsimustest surnute lunastamise kohta: milline on Päästja roll surnute lunastamisel? Milline roll on surnutel – nii ustavatel kui ka neil, kes surid evangeeliumist teadmata? Milline on meie roll? Paluge igal rühmal vaadata üle salmid 1. Peetruse 3:18–20; 4:6; Õpetus ja Lepingud 128:17–18; 138:11–32, 57–59 ning leida oma küsimusele vastus. Paluge igal rühmal õpitut jagada. Lisaks võiksite jagada nendega vanem D. Todd Christoffersoni tsitaati „Lisamaterjalides” või ühte seal mainitud videot. Millistele õnnistustele oleme olnud tunnistajaks, kui oleme aidanud tuua päästet oma surnud esivanematele?

• Et innustada neid, keda õpetate, püüdma saada rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks, võiksite paluda neil leida salmides 2. Peetruse 1:1–11 kirjeldatud Kristuse-sarnaseid omadusi. Võiksite kirjutada need omadused tahvlile ja paluda klassi liikmetel neid selgitada. Seejärel võiksid klassi liikmed arutada, kuidas ühe omaduse kujundamine viib järgmise omaduseni jne. Andke neile aega mõtiskleda, millist omadust nad tahaksid täielikumalt välja kujundada (vt ka „Jutlusta minu evangeeliumi”, lk 126).

Kujutis

keerulise mustri järgi kootud gobelään

Vanem D. Todd Christofferson on õpetanud:

„Ristiusu teoloogid on maadelnud juba ammu küsimusega: „Mis on nende loendamatute miljardite saatus, kes on elanud ja surnud Jeesusest teadmata? Koos Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisega on hakatud mõistma, kuidas ristimata surnud lunastatakse ja kuidas Jumal saab olla „täiuslik, õiglane Jumal ja ka halastav Jumal” [Al 42:15].

Jeesus kuulutas veel elus olles prohvetlikult, et Ta jutlustab ka surnuile [vt Jh 5:25]. Peetrus räägib meile, et see juhtus Päästja ristilöömise ja ülestõusmise vahelisel ajal [vt 1. Peetruse 3:18–19]. President Joseph F. Smith nägi nägemuses, et Päästja külastas vaimumaailma [vt ÕL 138:30, 33]. ..

Meie mures surnute lunastamise pärast ning ajas ja ressurssides, mida selle pühendumuse nimel kulutame, väljendub ennekõike meie tunnistus Jeesusest Kristusest. See kujutab endast just nii vägevat avaldust Tema jumalikust iseloomust ja missioonist, kui me teha suudame. See tunnistab esiteks Kristuse ülestõusmisest, teiseks Tema lepituse otsatusest, kolmandaks, et Ta on ainus päästeallikas, neljandaks, et Tema on kehtestanud päästmise tingimused, ja viiendaks, et Ta tuleb taas.” (The Redemption of the Dead and the Testimony of Jesus. – Ensign või Liahona, nov 2000, lk 9–10)

Origenes: „Kui [Jeesusest] sai ihu varjuta hing [vaim], elas ta hingede seas, keda ihu ei varjanud, ja pööras selliseid neist, kes seda tahtsid, uskuma Temasse endasse.” (The Ante-Nicene Fathers. Toim Alexander Roberts and James Donaldson, 1907, 4 kd, lk 448)

Hermas: „Jumala Poja nime jutlustanud apostlid ja õpetajad jutlustasid Jumala Poja väes ja usus magama jäädes ka neile, kes olid jäänud magama enne neid.” (The Apostolic Fathers. Tõlkinud J. B. Lightfoot, 1898, lk 472)

• „Their Hearts Are Bound to You” („Nende süda on teiega seotud”)

• „All the Families of the Earth” („Kõik maa perekonnad”)

• „Will I Do My Part?” („Kas täidan oma osa?”)