Olge kannatlik enda ja teistega

Algusaegade pühadel oli isiklik kogemus Joseph Smithi ja taastamisega. Nad olid tunnistajaks imedele: tõlkimistele, tervendamistele ja nägemustele. Nad nägid ka väljakutseid, vigu ja ebaõnnestumisi. Nad õppisid prohvetit järgima „kannatlikkuse ja usuga”.¹

Vanem Jeffrey R. Holland õpetas: „Olge siis heatahtlikud inimlike nõrkuste suhtes − nii teie enda kui ka nende suhtes, kes teenivad koos teiega selles Kirikus, mida juhivad vabatahtlikud surelikud mehed ja naised. Kui Tema ainus täiuslik Ainusündinud Poeg välja arvata, siis on Jumal teinud aegade algusest peale tööd ebatäiuslike inimestega.” Vanem Holland kutsus meid üles olema üksteisega „kannatlikud, heatahtlikud ja andestavad”.² Üks näide kannatlikkusest on võime pöörata millelegi pikema aja jooksul konstruktiivset tähelepanu, vältides pahameelt ja viha. See nõuab alandlikkust, heatahtlikkust ja empaatiat. Me kasvame usus, kui rakendame kannatlikkust oma vendade ja õdede ning iseenese suhtes. Kaaluge järgmisi põhimõtteid.

• Ole endaga kannatlik. See võib tekitada segadust või pahameelt, kui kuulete Kiriku või selle ajaloo kohta midagi, mis läheb vastuollu teie varasema arusaamaga. Andke endale aega probleemi selgemalt näha ja uut teavet paremini mõista. Jätkake uurimist ja palvetamist. Võib minna aega, enne kui ennast taas kindlana tunnete. Need, kes on selle protsessi läbi teinud, võivad tunnistada, et see on süvendanud nende pöördumist evangeeliumisse.

• Olge Kiriku liikmetega kannatlik. Ükski Kiriku liige pole täiuslik. Meie kogudused on täis tõsimeelseid usklikke, kes sageli ei suuda elada evangeeliumi kõrgeimate käitumisnormide järgi. Viimse aja pühade seas leidub samu probleeme, mida me maailmas leiame, näiteks tõrjumine, isekus, moraalne nõrkus ja palju muud. Koos Jumalat kummardades ja teenides näeme üksteise vigu ja ebaõnnestumisi. Peaksime jätma ruumi Jumala armule, kui teised püüavad end parandada, just nagu meie vajame nende kannatlikkust oma heausksete jõupingutuste puhul.

• Olge kannatlik nendega, kes tahavad aidata. Inimesed, kellel on probleeme küsimuste või ebakindlusega, pöörduvad sageli abi saamiseks pereliikmete, sõprade või kohalike juhtide poole. Paljudel juhtudel pakuvad need suhted lohutust ja tuge. Kahjuks asub inimene, kelle poole pöördume, mõnikord kaitsepositsioonile, muutub kahtlustavaks või ei näita empaatiat. Kriisihetkel on mõnikord raske olla teistega kannatlik. Kuid nad vajavad meie kannatlikkust nagu meie nende oma.

• Olge Kiriku juhtide suhtes kannatlik. Seda tööd juhtima kutsutud Kiriku juhid on ausad, kuid ebatäiuslikud inimesed. Vanem Dieter F. Uchtdorf täheldas, et „on olnud aegu, mil Kiriku liikmed või juhid on lihtsalt vigu teinud”.³ See oli tõsi minevikus ja kehtib ka praegu. Kiriku juht võib öelda midagi, mis suurendab teie frustratsiooni või eraldatuse tunnet. Nad ei pruugi näidata teile vajalikku kaastunnet ega mõistmist. Juhtidega kannatlik olemine ei tähenda, et me tolereerime ebaseaduslikku käitumist või väärkohtlemist. Kuid me peaksime avaldama toetust, armastust ja kannatlikkust enamikule Kiriku juhtidest, kui nad lihtsalt ja ebatäiuslikult Siioni heaks töötavad.

• Olge Issanda ajastuse suhtes kannatlik. Kui meil on küsimusi Kiriku kohta, otsime sageli kiiret vastust. Võime arvata, et oleks hea lugeda kõike, mida probleemi kohta leida suudame, olenemata allikast. Võime ka eeldada, et palvetamine või kohtumine Kiriku juhiga lahendab meie tunded kiiresti. Kuid rahu leidmine on sageli pikaajalisem protsess. Võib olla valus, kui meie lootused ei vasta praegusele tegelikkusele. Nagu Nefi, võime ka meie end lohutada teadmisega, „et [Jumal] armastab oma lapsi”, kuigi me „ei tea kõikide asjade tähendust”.⁴

Peamised pühakirjakohad:: Roomlastele 5:3–4; Alma 7:23; Õpetus ja Lepingud 21:5