„Elav Kristus: apostlite tunnistus” ütleb: „Oma Isa juhenduse all sai [Jeesusest Kristusest] Maa looja. Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud (Johannese 1:3).” (Liahoona, aprill 2000, lk 2–3) Kui õpilased mõistavad maa loomise igavesi eesmärke, võivad nad elada suurema kindlameelsusega, et täita oma loomise eesmärki.
Ettevalmistav materjal
Russell M. Nelson. The Creation. – Ensign, mai 2000, lk 84–86.
Kui see on teie keeles välja antud, siis võite lugeda Neal A. Maxwelli artiklit „Our Creator’s Cosmos” kogumikus „By Study and by Faith: Selections from the Religious Educator”, toim. Richard Neitzel Holzapfel ja Kent P. Jackson, 2009, lk 37–50.
Näidake eset, mille keegi teile valmistas (võib-olla kingituseks). Jagage klassiga oma tundeid selle eseme ja isiku suhtes, kes selle valmistas. Seejärel küsige:
Millal on keegi teile midagi valmistanud? Millised tunded on teil isiku vastu, kes selle valmistas?
Paluge õpilastel võrrelda ja leida erinevusi kirjakohtades 1. Moosese 1:1, Johannese 1:1–3, Efeslastele 3:9, Heebrealastele 1:1–2 ja Moosese 2:1. Paluge õpilastel kirjutada tahvlile nende kirjakohtade vahelised sarnasused ja erinevused. (NB! Kui õpilased õpivad pühakirjasalme võrdlema ja neis erinevusi leidma, mõistavad nad selgemini õpetusi ja põhimõtteid.) Seejärel küsige:
Kes lõi nende kirjakohtade järgi maa? (Rõhutage, et Jehoova lõi maa Isa juhtimisel, või nagu vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas: „Kogu loomine oli [Taevase Isa] poolt planeeritud” (The Creation. – Ensign, mai 2000, lk 84).
Andke õpilastele aega lugeda ja võrrelda kirjakohti Õpetus ja Lepingud 76:22–24, 104:14–17 ja Moosese 1:30–33, otsides, mida Jehoova veel lõi. Kui vaja, märkige ära, et Ta lõi loendamatu hulga maailmasid ja et „maa on täis ja selles on rohkem kui küllalt” (ÕL 104:17). Aidake õpilastel seda fraasi analüüsida, küsides:
Mida see fraas ütleb selle kohta, mida Päästja pidi teadma, kui Ta maa lõi? (Ta pidi teadma, kui palju inimesi maa peal elab ja mida nad erinevatel ajalooperioodidel vajasid.)
Selgitage õpilastele, et on üks asi teada, kes lõi maa, kuid hoopis teine asi teada, mis väe läbi maa loodi. Paluge õpilastel lugeda ja ristviidata kirjakohti Mormoni 9:16–17, Õpetus ja Lepingud 38:1–3, Jaakobi 4:9 ning leida, kuidas maa loodi. Kutsuge õpilasi nende oma sõnadega selgitama, mida need kirjakohad tähendavad. Seejärel näidake järgmist avaldust:
„Jeesus Kristus lõi selle maailma ja kõik, mis selles on. Ta lõi veel palju teisi maailmu. Ta tegi seda preesterluse väega ja Taevase Isa juhatusel” (Gospel Principles, 2009, lk 23).
Rõhutage, et tegelikult ei anna pühakirjad palju detaile selle kohta, kuidas maa loodi, kuigi meile lubatakse, et ühel päeval see kõik meile ilmutatakse (vt ÕL 101:32–34). Pühakirjades õpetatakse palju rohkem loomise eesmärgi kohta.
Arutlege kogu klassiga järgmiste küsimuste üle:
Kui te vaatate maailma enda ümber, siis mida õpetab Jumala loodu teile Päästja, Tema preesterluse ja Tema tähtsuse kohta surelikkusele eelnevas elus?
Kuidas mõjutab nende tõdede teadmine teie tundeid ja tunnistust Jeesusest Kristusest?
Kuidas mõjutab nende tõdede teadmine teie tundeid maa kohta?
Enne edasiminemist rõhutage õpilastele, et kuna Päästja lõi maailma, on Taevane Isa meie vaimude isa ning lõi Aadama ja Eeva füüsilise keha.
Jagage õpilased paaridesse ja paluge neil uurida kirjakohti Moosese 1:27–33 ja 39, 1. Nefi 17:36 ja Õpetus ja Lepingud 49:16–17. Võite soovitada, et nad märgiksid ära sõnad ja fraasid, mis aitavad neil moodustada vastuse küsimusele „Kuidas te selgitaksite sõbrale, miks loodi maa?”. Paluge mõnel paaril oma vastuseid klassiga jagada. Õpilased peaksid mõistma, et Jehoova lõi maa, et Jumala lastel oleks koht, kus elada ja areneda igavese elu suunas. Küsige:
Mida mõeldakse fraasiga „inimeste määraga” salmis Õpetus ja Lepingud 49:17? (Kui vaja, vaadake kommentaari salmide Õpetus ja Lepingud 49:16–17 kohta käsiraamatus „Doctrine and Covenants Student Manual” (Church Educational System manual, 2001), lk 106.)
Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 2:18–25 ja seejärel küsige neilt:
Kuidas oleksid Eedeni aia olud takistanud Aadamal ja Eeval Taevase Isa päästmisplaani elluviimist?
Kuidas aitas Aadama langemine täita maal oma loomise eesmärki? (See võimaldas Aadamal ja Eeval lapsi saada.)
Kuidas võivad langemise tagajärjed, mida kirjeldatakse salmis 23, aidata meil täita Taevase Isa plaani?
Andke igale õpilasele koopia järgmisest Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Bruce R. McConkie (1915–1985) ja endise Abiühingu üldjuhataja, õde Julie B. Becki avaldusest. Andke õpilastele küllalt aega need avaldused läbi lugeda ja mõtiskleda loomise rolli üle Jumala päästmisplaanis Tema lastele.
Kujutis
Vanem Bruce R. McConkie
„Sama kindlalt, kui päästmine tuleb tänu lepitusele, tuleb päästmine tänu langemisele. ‥
Ja me peame samuti teadma, et langemine sai võimalikuks, kuna igavene Looja ‥ valmistas maa ja inimese ning kõik eluvormid sellises olekus, et nad võisid langeda. ‥ Kõik asjad loodi nii, et nad võisid langeda või muutuda, ja sellega pandi alus sellisele olekule, mis oli vajalik, et viia täide kõik Isa igavese päästmisplaani tingimused.
See esimene kõikide asjade ajalik loomine ‥ oli oma olemuselt paradiislik. Ürgsel ja Eedeni päevil elasid kõik eluvormid kõrgemas ja erinevas olekus kui praegu. Langemine tõi nad allapoole ja viis neid arengus edasi. Surm ja paljunemine ei olnud veel maailma tulnud” (Bruce R. McConkie. Christ and the Creation. – Ensign, juuni 1982, lk 9).
„Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus on meil õpetus perekonnast, mis põhineb loomisel, langemisel ja lepitusel. Maailma loomisega rajati koht, kus perekonnad võivad elada. Jumal lõi mehe ja naise, kes on pere kaks olulist poolt. Taevase Isa plaan nägi ette, et Aadam ja Eeva pitseeritakse kokku ja nad moodustavad igavese perekonna.
Langemine tegi võimalikuks pere juurdekasvu. Aadam ja Eeva olid pere juhid, kes otsustasid kogeda surelikkust. Langemine võimaldas neil saada poegi ja tütreid.
Lepitus laseb peredel saada igaveseks kokku pitseeritud. See võimaldab peredel igavesti areneda ja täiuslikuks saada. Õnneplaan, mida kutsutakse ka päästmisplaaniks, loodi perede jaoks. Pealekasvav põlvkond peab mõistma, et meie õpetuse peamised tugisambad keskenduvad perele” (Julie B. Beck. Teaching the Doctrine of the Family. – Ensign, märts 2011, lk 12).
Kuidas aitavad need avaldused teil mõista loomise kriitilist rolli Jumala päästmisplaanis Tema lastele?
Miks on tähtis mõista, et maa loodi, et aidata tuua ülendust üksikisikutele ja peredele? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile järgmine põhimõte: kui me mõistame maa loomise eesmärki, võime arendada suuremat soovi täita oma loomise eesmärki.)
Selgitage õpilastele, et preesterluse pitseerimisvägi teeb võimalikuks, et mees ja naine ning vanemad ja lapsed võivad olla koos pärast surma. Ilma pitseerimisväeta, mis taastati Eelija kaudu, ei või Jumala lapsed saada ülenduse täielikke õnnistusi ning maa loomise eesmärk ei oleks saanud täidetud, või nagu on öeldud Õpetuse ja Lepingute raamatus: „hävineks ‥ kogu maa” (ÕL 2:3; vt ka Ml 4:6).
Lõpetage õppetund, tunnistades nendest tähtsatest tõdedest: 1) Jehoova lõi maa Isa juhtimisel; 2) Ta lõi maa, et Jumala lastel oleks koht, kus elada ja areneda igavese elu suunas; ja 3) kui me mõistame maa loomise eesmärki, võime arendada suuremat soovi täita oma loomise eesmärki.
Innustage õpilasi mõtisklema, mida nad võivad teha, et näidata tänu Jeesuse Kristuse loodu eest. Innustage õpilasi tegutsema õppetunni jooksul saadud Vaimu õhutuste järgi.