Jeesus Kristus oli Vana Testamendi Jehoova

Kutsuge õpilasi jagama mõnda Päästja nime ja tiitlit, mida nad teavad. Kirjutage nende vastused tahvlile. Rääkige õpilastele, et täna räägite te tähtsast nimest või tiitlist, millega Jeesust Kristust tunti enne Tema teenimistööd surelikkuses. Paluge õpilastel lugeda Johannese 8:52–53, 56–59. Seejärel küsige:

• Milliseid küsimusi küsisid juudid Päästja käest?

• Mida Jeesus teie arvates mõtles, kui Ta vastas „enne kui Aabraham sündis, olin mina!” (salm 58)?

Et aidata õpilastel defineerida fraasi „olen mina”, jagage nad paaridesse ja paluge neil lugeda kirjakohti 2. Moosese 3:11–14, 6:2–3 ja otsida, kuidas Vana Testamendi Jumal ennast tutvustas. Kui olete andnud neile piisavalt aega, esitage järgmised küsimused:

• Nende salmide kohaselt, milliseid nimesid kasutas Vana Testamendi Jumal, et ennast tutvustada? (Märkige ära, et Joseph Smithi tõlge salmist 2. Moosese 6:3 ütleb: „Mina olen kõigeväeline Jumal, Issand JEHOOVA. Ja kas polnud neile teada minu nimi?” Vt ka Aabr 1:16.)

• Kuidas need salmid selgitavad Jeesuse Kristuse sõnade „enne kui Aabraham sündis, olin mina!” tähendust? (Õpilased peaksid ära tundma, et Jeesus Kristus oli Jehoova, Vana Testamendi Jumal ja vägev Mina Olen.)

Näidake järgmiseid avaldusi:

Kujutis

Vanem Bruce R. McConkie

„See on nii otsekohene kinnitus jumalikkusest, kui ükski isik on kunagi andnud või võiks kunagi anda. „Enne kui Aabraham sündis, olin mina!” Ehk teisisõnu: „Ma olen Kõigevägevam Jumal, vägev Ma Olen!” Ma olen iseeksisteeriv Igavene Olend. Ma olen teie isade Jumal. Minu nimi on: MA OLEN SEE, KES MA OLEN” (Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3. kd 1965–1973, 1. kd, lk 464).

Jehoova on „Iisraeli Jumala tõeline või lepingujärgne nimi. Selle tähenduseks on „igavene MINA OLEN”.” (Vt märksõna „Jehoova” pühakirjajuhis.)

• Miks on tähtis teada, et Jeesus Kristus oli Vana Testamendi Jehoova? (Vastused peaksid sisaldama järgmist tõde: Jumal on alati jaganud oma evangeeliumi oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu. Vt ka 3Ne 15:5, kus on kirjas Päästja õpetus, et Tema oli see, kes andis seaduse.)

Soovi korral paluge ühel õpilasel lugeda ette president Joseph Fielding Smithi (1876–1972) sõnad:

Kujutis

President Joseph Fielding Smith

„Kõik ilmutus alates langemisest on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu, kes on Vana Testamendi Jehoova. ‥ Isa [Elohim] ei ole langemisest peale kunagi inimestega otseselt ja isiklikult asju ajanud ega ole kunagi ilmunud muidu kui selleks, et tunnistada Pojast” (Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 3. kd 1954–1956, 1. kd, lk 27).

• Kuidas aitab teadmine, et Jehoova ehk Jeesus Kristus on muutumatu, teil Temasse uskuda? (Võimalikud vastused: teadmine, et Jeesus Kristus on igavene ja muutumatu, aitab meil uskuda, et just nagu Ta pidas oma lubadust inimestele, kellest me pühakirjades loeme, peab Ta oma lubadusi meile.)

Märkige ära, et varajasel Piibli-järgsel ajal peeti heebreakeelset Jehoova nime (mida tavaliselt kirjutati Jahve) liiga pühaks, et seda välja öelda. Kaasaegses judaismis on see vahetatud sõnaga Adonai, mis tähendab Issandat.

Paluge õpilastel jätkata paaristööd ja laske neil lugeda Moosese 6:51–52, 64–66 ning leida, mida Jehoova õpetas Aadamale. Ütelge neile, et salmides 51–52 kõneles Jehoova Isa nimel. Seejärel küsige:

• Mida te märkasite Aadamale õpetatud evangeeliumi kohta? (See on sama evangeelium, mida õpetatakse tänapäeval. (Vt 2Ne 31:10–16, mis näitab, et sama evangeeliumi õpetati ka Ameerika mandril.) Soovi korral võite seda tõde rõhutada, kirjutades tahvlile: Jeesuse Kristuse evangeelium on igikestev ja muutumatu igal evangeeliumi ajajärgul.)

Rääkige õpilastele, et hilisemal evangeeliumi ajajärgul uuendas Jehoova oma igikestvat evangeeliumi lepingu kaudu Aabrahamiga, mida teatakse nüüd kui Aabrahami lepingut. Jagage klass pooleks. Paluge klassi ühel poolel uurida 1. Moosese 13:14–16, 17:2–8; Aabrahami 1:18–19, 2:8–11 ja teha nimekiri lubadustest, mida Issand andis Aabrahamile. Paluge teisel poolel uurida 1. Moosese 17:1–5, 9; Aabrahami 1:19, 2:8–11 ning teha nimekiri sellest, mida Aabraham pidi tegema, et saada lubatud õnnistused. (NB! Kui õpilased õpivad, kuidas tunda ära nimekirju pühakirjades, mõistavad nad, kuidas märgata võtmepunkte, mida pühakirjade kirjutaja rõhutada soovis.)

Kui õpilased uurivad, joonistage tahvlile järgmine tabel, jättes ruumi vastuste kirjutamiseks:

Jätke õpilastele piisavalt aega ja paluge seejärel kummastki grupist õpilasi tahvli juurde tulla ja õige pealkirja alla kirjutada, mida nad leidsid. Soovi korral tehke ülevaade Aabrahami lepingust, näidates õpilastele järgmist avaldust ja paludes ühel õpilasel see ette lugeda:

„Aabraham võttis vastu evangeeliumi ja pühitseti kõrgemasse preesterlusse (ÕL 84:14; Aabr 2:11) ning ta sõlmis selestilise abielu, mis on ülenduse leping (ÕL 131:1–4; 132:19, 29). Aabraham sai lubaduse, et kõiki nende lepingute õnnistusi pakutakse tema surelikule järelpõlvele (ÕL 132:29–31; Aabr 2:6–11). Neid lepinguid ja lubadusi kokku kutsutakse Aabrahami lepinguks. Selle lepingu taastamine oli evangeeliumi taastamine viimsel ajal, sest selle kaudu õnnistatakse kõiki rahvaid maa peal (Gl 3:8–9, 29; ÕL 110:12, 124:58; Aabr 2:10–11).” (Märksõna „Aabrahami leping”. – Pühakirjajuht. – scriptures.lds.org.)

Rõhutage, et algusest peale on Isa teinud lepingu oma lastega, et neid igavikuliste evangeeliumi tõdede, talituste ja õnnistuste kaudu kokku koguda. Evangeeliumi taastamine kaasab endas Aabrahami lepingu taastamist. Seega on Aabrahami leping uue ja igavikulise lepingu ehk Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiuse tähtis osa. Küsige õpilastelt:

• Kuidas mõjutab teie eluviisi teadmine, et me oleme Aabrahami järeltulijad ja kõigi talle antud Jumala lubaduste pärijad?

• Kuidas tugevdavad Aabrahamile ja tema järeltulijatele lubatud õnnistused peresid ja juhivad meid otsuste tegemisel?

Kutsuge õpilasi jagama viise, kuidas võivad nendest õnnistustest osa saada nemad ise ja nende pered, nii minevikus, praegu kui ka tulevikus.

Rääkige õpilastele, et osana Aabrahami lepingust lubas Jehoova evangeeliumi õnnistusi Aabrahami järeltulijatele ja neile, kes koos nendega kogunevad. Paluge poolel klassil lugeda Joosua 24:3–13 ja teisel poolel 1. Nefi 17:23–32. Paluge õpilastel leida sõnu ja fraase, mis õpetavad, mida Jehoova tegi muistse Iisraeli heaks. Võiksite õpilastele soovitada leitu ära märkida. Kui õpilastel on olnud lugemiseks piisavalt aega, paluge neil jagada, mida nad õppisid. Kirjutage õpilaste vastused tahvlile. Et mõista, miks Jehoova tegi mõnda asja, mida Ta tegi, paluge ühel õpilasel ette lugeda salmid 2. Moosese 6:2–6. Küsige klassilt:

• Mis põhjusel ütles Jehoova, et Ta tegi paljusid asju, millest te Joosua ja 1. Nefi raamatust lugesite?

• Mida see ütleb teile lubaduste kohta, mida Issand teile on andnud? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile järgmine põhimõte: kui me elame ustavalt, peab Issand kinni oma lubadustest, mis Ta on meile andnud.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Dieter F. Uchtdorfi sõnad:

Kujutis

President Dieter F. Uchtdorf

„Kuna Jumal on olnud ustav ja pidanud ikka oma lubadusi, võime me kindlalt loota, et Jumal peab oma lubadusi meile ka olevikus ja tulevikus. Kitsikuses olles võime hoida tugevalt kinni lootusest, et „kõik asjad kokku sünnivad [meie] heaks” (ÕL 90:24)” (Lootuse piiritu vägi. – 2008. a sügisene üldkonverents).

• Kuidas võib teid katsumustes aidata teadmine Jehoova tegudest muistsel ajal?

• Mida tegi Ta muistse Iisraeli heaks, mida Ta teeb ka teie heaks?

Tunnistage, et igal evangeeliumi ajajärgul on Jeesus Kristus õnnistanud Jumala lapsi igavikulise evangeeliumiga. Just nagu muistsed lepingurahvad said Issandalt lubatud õnnistusi, võime ka meie saada õnnistusi, kui oleme kuulekad.